2-25-19846/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

06. jaanuar 2026 kell 11.30, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-19846

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgniku S.T maksejõuetusavaldus

Võlgnik S.T,

Võlgniku lepinguline esindaja Andrus Post, e.post XXX

Võlgniku usaldusisik vandeadvokaat Indrek Naur

Menetlustoiming

Menetlusviis

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.T ´i avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks.

2. Kuulutada välja S.T (isikukood XXX) pankrot 06. jaanuaril 2026 kell 11.30 ja

algatada S.T ´i kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada S.T ´i pankrotihalduriks vandeadvokaat V.M.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 04. veebruar 2026

algusega kell 12.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub virtuaalruumi

vahendusel. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel

saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks e-postile liina.lohmus@kohus.ee,

märkides taotlusele tsiviilasja number 2-25-19846.

5. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse

lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 07. jaanuaril 2027.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

2-25-19846

7. Avaldada pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise

kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele

oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht

ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

8. S.T ´i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab

üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada

pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude

esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude

esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

9. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

10. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

11. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

12. Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist

peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

13. Jätta menetluskulud võlgniku S.T kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest.

14. Määrata usaldusisiku V.M tasuks 924 eurot, millele lisandub käibemaks 221,76

eurot, kokku 1145,76 eurot, millest 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64

eurot, kokku 1098,64 eurot tuleb hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahenditest ja ülejäänud usaldusisiku tasu 47,12 eurot (sisaldab

käibemaksu) välja mõista võlgnikult. Väljamakse teha OÜ Advokaadibüroo Naur &

V.M arveldusarvele nr E157700771006482113 AS LHV Pank, mille kaudu haldur

tegutseb.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu

määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik

või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD

1. S.T esitas V.M-i Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. 05.12.2025 määrusega võttis kohus maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

usaldusisikuks vandeadvokaat V.M-i.

3. 05.01.2026 esitas V.M kohtule FIMS §-is 17 ettenähtud dokumendid, sh. vara- ja võlanimekirja

ja nende lisad, usaldusisiku hinnangu ning usaldusisiku tasu taotluse. Usaldusisiku hinnangul on

võlgnik püsivalt maksejõuetu isik. Võlgnikul puudub vara ja sissetulekust suuruses ca 1300 eurot

netosummas kuus ei piisa, et tasuda tema teadaolevaid kohustusi mille suurus on vähemalt ca 68

844,68 eurot. Lisaks eeltoodule peab võlgnik igakuised kandma jooksvaid kulutusi eluasemele,

sidekuludele jms ca 985 eurot kuus. Võlgnik töötab X OÜ-s ja saab töötasu ca 1300 eurot (neto)

2-25-19846

kuus. Võlgnikule pole kunagi kuulunud kinnisvara. Võlgnikul on kaks alaealist last ja ta on

abielus alates XXXXXX, abikaasa G S.T, varasuhte liigiks on valitud lahusvara varasuhe.

Võlgniku andmetel tema abikaasa G S.T suhtes on samuti alates XXXXXX käimas kohustustest

vabastamise menetlus, tsiviilasi nr XXXXXX. Võlgnikul ei ole väärtpaberikontot. Võlgniku vara

suhtes viiakse läbi 17 erinevat täitemenetlust. Transpordiameti andmetel võlgniku nimele

sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris käesoleva

aja seisuga registreeritud ei ole. Võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus ühes kuus 2026 on

eelduslikult 1476 eurot kuus TMS 132 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt leiab usaldusisik, et

tegemist on püsivalt maksejõuetu isikuga mistõttu tuleks välja kuulutada tema pankrot ning

algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS)

sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus

pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ning S.T on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul puudub vara. Võlgniku igakuisest sissetulekust,

milleks on töötasu ca 1300 eurot kuus ei piisa, et tasuda efektiivselt tema teadaolevaid kohustusi

mille suurus on vähemalt ca 68 844,68 eurot.

6. FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolule tuginedes

esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

Sama sätte teise lõike kohaselt kui esineb PankrS § 29 lg 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused tulenevad FIMS § 45 lg

3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi

algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

7. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega

algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 06.01.2026 kell 11.30.

Usaldusisik V.M andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlgnikul

pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Kohus nimetab pankrotihalduriks V.M-i,

arvestades ühtlasi pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemusi.

8. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

04.02.2026 algusega kell 12.00 virtuaalruumi vahendusel. Võlausaldajate esimesest

üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel tuleb saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks e-

postile liina.lohmus@kohus.ee, märkides taotlusele tsiviilasja number 2-25-19846.

9. Kohus selgitab, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste

2-25-19846

täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja (FIMS § 46 lg 1). Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik

võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses

koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja

maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FIMS § 46 lg 3 alusel esitab

usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande.

10. Kohus määrab, et esimene aruanne võlgnike kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 07.01.2027.

11. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4

järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega

tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

12. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku

tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei

kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse

ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

13. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud taotluse

kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 14 tundi, teostades järgmised toimingud:

maksejõuetusavalduse analüüs, päringute registritesse, krediidiasutustesse ja muudele isikutele

koostamine ja lähetamine, päringute tulemusena saabunud vastuste töötlemine ja muud saadaoleva

info analüüsimine, võlgniku ja võlausaldajatega suhtlemine, täitemenetluste peatamiste taotlemine,

taotluse ja vara- ja võlanimekirja koos hinnanguga võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse

kohta koostamine. Arvestades usaldusisiku töötasu suuruseks 66 eurot tund, on usaldusisiku tasu

924 eurot. Usaldusisik palub kohtul määrata usaldusisiku tasuks 924 eurot, millele lisandub

2-25-19846

käibemaks 22% kokku 1145,76 eurot koos käibemaksuga. Usaldusisik palub tasu summas 886

eurot, millele lisandub käibemaks määrata hüvitamisele riigi vahenditest.

14. Kohus leiab, et sellises ulatuses usaldusisiku tasu suurus on põhjendatud, kuna see vastab nii

tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Taotletav tunnitasu määr

66 eurot (+ käibemaks) on kooskõlas ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise korra § 2 lg-s 1 sätestatuga. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1145,76

eurot koos käibemaksuga.

15. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid

võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu

ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). Määruse koostamise ajal on kuutasu alammääraks 886 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku

maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei ole võlgnikul piisavalt vara usaldusisiku tasuks

vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FIMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis

kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

16. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ

Advokaadibüroo Naur & V.M käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ

Advokaadibüroo Naur & V.M on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks

käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 24 protsenti (KMS § 15 lg 1).

17. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat

tasu ei ole võimalik täies ulatuses pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule

tasu osaliselt summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia

korras menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu 886

eurot, käibemaksuga 1098,64 hüvitada riigi vahenditest, ülejäänud osas jääb tasu võlgniku kanda.

FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb tasu välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Advokaadibüroo Naur & V.M.

Kohus selgitab:



tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FIMS§ 44)



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud

tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või

selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg 1 ja 2)

2-25-19846



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest. (FIMS § 49 lg 9)

18. Tulenevalt PankrS § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab

kohus pankroti välja kuulutamisel oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise

abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks tuleb lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

19. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud

teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik