2-25-13676/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

(TÄIENDAV OTSUS)

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Täiendava otsuse aeg

6. jaanuar 2026

Täiendatava otsuse tegemise aeg ja

koht

3. november 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-13676

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi K S vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3574,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anzhela Ternikova

Kostja: K S (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada käesolevas tsiviilasjas 03.11.2025 tehtud kohtuotsust kirjeldava ja

põhjendava osaga.

2. Täiendav otsus on käesolevas tsiviilasjas 03.11.2025 tehtud otsuse osa.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-25-13676

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 22.08.2025 Viru Maakohtule hagi K S (kostja) vastu

põhivõla 2735,85 eurot, intressi 399,39 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 126,40 eurot ja alates 23.08.2025 viivise põhinõudelt kuni nõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS (krediidiandja) 18.11.2022

krediidilepingu nr #9050546007, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 2000 eurot.

31.01.2024 sõlmisid kostja ja krediidiandja lepingu lisa 1, mille kohaselt limiit suurenes 3000

eurole. Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 40,90% ja pärast limiidi suurendamist

42%. Krediidi kulukuse määr on 59,28% aastas, mis on arvutatud eeldusel, et intressimäär on

40,90% aastas, väljavõtu tasu on 65,50 eurot ja kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu

jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Lepingu lisa 1 puhul on krediidi kulukuse määr

51,11%, mis on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 42% aastas, väljavõtu tasu on 0 eurot,

lisa sõlmimise tasu on 0 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas

teiste lepingu tingimustega.

3. Krediidiandja võttis laenulepingu sõlmimisel aluseks laenutaotluses märgitud andmed.

Taotluses on märgitud sissetulekuks 900 eurot, krediidiandja lähtus Pensionikeskuse

andmetest, mille kohaselt oli kostja nelja kuu keskmine sissetulek 417,09 eurot.

Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja

majapidamiskulude kohta. Finantskohustustena arvestati kostja märgitud 100 eurot. Päringud

tehti ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring.

Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika

tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Arvestades kostja

sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.

4. Krediidiandja tegi lepingu alusel kostjale ülekandeid kokku 4526,83 eurot, millelt

pidas kinni väljavõtu tasu 156,81 eurot. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 kasutusse

võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ning tasuma intressi ja tasusid. Kostja tegi

tagasimakseid kokku 5809,69 eurot, millest 1790,98 eurot arvestati põhiosa katteks, 3255,81

eurot intressi katteks, 747,90 eurot kiire väljavõtu tasude katteks ja 15 eurot skooringu

katteks. Kostja jäi viivitusse detsembri 2024, jaanuari 2025, veebruari 2025, märtsi 2025 ja

aprilli 2025 maksetega. Krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemise teate 04.03.2025 ja

andis tähtaja võla tasumiseks kuni 18.03.2025. Kuivõrd kostja selle aja jooksul võlga ei

tasunud, loeti leping üles öelduks alates 19.03.2025.

5. Kostjal on hageja ees põhivõlg 2735,85 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

Samuti jäi kostja võlgu intressi tasumisega ajavahemikul 13.11.2024 kuni lepingu

ülesütlemiseni (19.03.2025) kokku 399,39 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja

viivise alates 19.03.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 22.08.2025 seadusjärgses määras, s.o

126,40 eurot. Hageja palub välja mõista ka edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Hageja

nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid 35 eurot. Kostjale on edastatud järgnevad kirjad,

millega seoses on kantud kulusid: 01.04.2025 nõudekiri (25 eurot), 15.04.2025 kiri (5 eurot),

29.04.2025 kiri (5 eurot).

6. Kostja ei esitanud hagile vastust.

2-25-13676

7. Kohus tegi 03.11.2025 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata järgmise

resolutsiooniga: 1) Jätta B2 Impact OÜ hagi K S vastu E AS-i ja K S vahel 18.11.2022

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr #9050546007 ja 31.01.2024 sõlmitud lisast nr 1 tulenevalt

rahuldamata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu; 2) Jätta menetluskulud

hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ((TsMS) § 162 lg 1). Määrata, et kostjale

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8. Hageja taotles 03.11.2025, et kohus teeks täiendava otsuse kirjeldava ja põhjendava

osaga.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 täiendab kohus TsMS § 444 lg 4 alusel tehtud

kirjeldava või põhjendava osata otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Siinsel juhul on hageja seda teinud, arvestades et otsus toimetati talle

kätte 03.11.2025. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamise

korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava

otsuse kättetoimetamisest arvates.

10. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb seetõttu

rahuldamata jätta.

11. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E AS ja kostja 18.11.2022 krediidilepingu nr

#9050546007, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 2000 eurot. 31.01.2024 sõlmisid

kostja ja krediidiandja lepingu lisa 1, mille kohaselt limiit suurenes 3000 eurole. Esialgne

võlausaldaja loovutas nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

12. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg

1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

13. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate

2-25-13676

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta

tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt

äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida

tarbijalt endalt.

14. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta järgis 18.11.2022 lepingu ja 31.01.2024

lepingu lisa 1 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt

tuvastas krediidiandja esialgse lepingu sõlmimisel, et kostja on krediidivõimeline

kokkuvõtlikult järgmiste andmete põhjal: kostja sissetulek 417,09 eurot (Pensionikeskuse

andmetel) ja kostja märgitud finantskohustused 100 eurot. Hagi kohaselt on krediidiotsuse

tegemisel arvesse võetud ka infot kostja majapidamiskulude kohta, aga hageja ei ole

märkinud, millise summaga krediidiandja arvestas. 31.01.2024 sõlmitud lepingu lisa 1 osas ei

ole hagis üldse esile toodud, millistest andmetest krediidiandja krediidiotsuse tegemisel

lähtus.

Riigikohtu juhiste kohaselt tsiviilasjas nr 2-21-13098 tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS §

50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja

arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et

kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtumenetluses

tuleb seda tõendada hagejal. Kohus selgitas eeltoodut hagejale ka 08.09.2025 puuduste

kõrvaldamise määruses ja andis hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks.

Hageja täiendavaid andmeid ei esitanud, jäädes hagiavalduses märgitu juurde.

Hageja ei väida, et krediidiandja oleks küsinud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

pangakonto väljavõtet. Kohtule ei ole ka pangakonto väljavõtet esitatud. Kohtu hinnangul ei

ole hageja ka tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja on teavet küsinud kostjalt ja teinud päringud

krediidiinfo andmebaasidesse. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei

olnud tekkinud võlgnevusi (mis oleks kantud registrisse), kuid see ei tähenda, et tal oli

võimekus võtta täiendavaid kohustusi.

Pangakonto väljavõtte (või muu krediidiandja kogutud piisava teabe) kogumise eesmärk on

täita krediidiandja teabe saamise kohustust – krediidiandja peab omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbijavõimet krediit tagasi maksta. Teabe

kogumiseks ei piisa üksnes tarbija esitatud teabe tõeseks lugemisest. Krediidiandjal on

kohustus tarbija esitatud teavet kontrollida KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o teha selleks

mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause).

Praegusel juhul pangakonto väljavõtte küsimata jätmine või muu samaväärse sisuga teabe

kogumata jätmisel jättis krediidiandja täitmata kohustuse kontrollida tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute, kohustuste ja majapidamiskulude kohta. Maksehäirete puudumine ei

võimalda kontrollida sama teavet, mis nähtub pangakonto väljavõttelt – nt kui suured ja

regulaarsed olid kostja igakuised sissetulekud enne lepingu sõlmimist, kui suured

majandamiskulud kostjal olid ja kas kostjal oli muid finantskohustusi.

Seega ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja kogutud muu teave oli piisav kostja esitatud

teabe kontrollimiseks. Ka ei nähtu hageja esitatust, millise summa arvestas krediidiandja

2-25-13676

kostja majapidamiskulude suuruseks. 31.01.2024 lepingu lisa osas ei ole hageja esile toonud,

kas üldse ja millise teabe krediidiandja selle sõlmimisele eelnevalt omandas.

15. Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, jättes teabe kostja kohta kogumata ja kostja esitatud teabe kontrollimata. Selliselt

on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet

(KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause).

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

17. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

18. Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise

põhimõtet. Kohus andis hagejale 08.09.2025 määruses võimaluse täpsustada nõuet ja esitada

kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034

lg-s 7 sätestatuga.

19.

12.09.2025 seisukohas märgib hageja, et ei saa ümberarvestuse esitamise nõuet täita,

kuna juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud, tuleb lugeda nõue tasutuks.

20. Hagiavalduse kohaselt sai kostja laenu kokku 4526,83 eurot ja tegi tagasimakseid

5809,69 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kostja teinud tagasimakseid suuremas

summas, kui hageja põhinõue. Seega puudub hagejal kostja vastu nõue ja kohus jätab seetõttu

hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata

jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

22. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud ja tal

seetõttu menetluskulud puuduvad, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

23. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

2-25-13676

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)