2-25-123890/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Triin Maksing Vanemkohtujurist Jekaterina Kozlova Määruse kuupäev 05.01.2026, Narva Tsiviilasja number 2-25-123890 Tsiviilasi Narva linn, Vahtra tn 6 korteriühistu avaldus A G ja J G vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn, Vahtra tn 6 korteriühistu (registrikood 80181027), avaldaja seaduslik esindaja M H (e-post: XXX) Puudutatud isik I: A G (isikukood XXX) Puudutatud isik II: J G (isikukood XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Menetleda kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel enne hagita menetluse alustamist.

2. Kinnitada Narva linn, Vahtra tn 6 korteriühistu (avaldaja) ning A G ja J G (solidaarvõlgnikud) vaheline kompromiss järgmistel tingimustel: 2.1. Kompromissi sõlmimise hetke seisuga kuulub avaldajale rahaline nõue võlgnike vastu summas 787,45 eurot tasumata jäänud majandamiskulude eest ajavahemikul 01.01.2025-30.09.2025 Ida-Viru maakond, Narva linn, Vahtra tn 6, 21003 asuva korteriomandi nr XX suhtes, avaldaja poolt arvestatud viiviste eest summas 16,17 eurot ajavahemikul 01.06.2025- 30.09.2025 ja avaldaja poolt 06.10.2025 tasutud riigilõivu eest summas 25 eurot ning avaldaja õigusabi teenuste eest summas 166,80 eurot. Kokku avaldaja

rahaline

nõue

võlgnike

vastu

on

summas (787,45+16,17+25,00+166,80) 995,42 eurot (edaspidi nimetatud võlakohustus). 2.2. Võlgnikud tunnistavad kompromissi p-s 2.1 nimetatud võlakohustust. 2.3. Avaldaja ja võlgnikud kinnitavad, et võlakohustuse täitmise tähtaeg on saabunud, võlgnikud ei ole võlakohustust tähtaegselt täitnud, võlgnikud ei ole avaldaja nõudeid rahuldanud ning võlakohustusest tulenevad avaldaja rahalised nõuded on võlgnike vastu muutunud sissenõutavateks. 2.4. Avaldaja ja võlgnikud on kokku leppinud, et avaldaja annab võlgnikele täiendava tähtaja võlakohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Avaldaja ja

2-25-123890 võlgnikud on kokku leppinud kompromissi punktis 2.1. nimetatud võlakohustuse maksmise ajatamiseks. Võlakohustuse tasumine peaks toimuma alljärgnevate tingimuste kohaselt. Võlakohustuse tasumine toimub järelmaksuga maksetena alates 20.12.2025 kuni 20.11.2026 (kaasa arvatud) alljärgneva maksegraafiku järgi: 1) hiljemalt 20.12.2025 – 85 eurot; 2) hiljemalt 20.01.2026 – 85 eurot; 3) hiljemalt 20.02.2026 – 85 eurot; 4) hiljemalt 20.03.2026 – 85 eurot; 5) hiljemalt 20.04.2026 – 85 eurot; 6) hiljemalt 20.05.2026 – 85 eurot; 7) hiljemalt 20.06.2026 – 85 eurot; 8) hiljemalt 20.07.2026 – 85 eurot; 9) hiljemalt 20.08.2026 – 85 eurot; 10) hiljemalt 20.09.2026 – 85 eurot; 11) hiljemalt 20.10.2026 – 85 eurot; 12) hiljemalt 20.11.2026 – 60,42 eurot; Kokku võlakohustuse summa on 995,42 eurot. 2.5. Avaldaja ja võlgnikud on kokku leppinud, et tasumine toimub iga kuu 20. kuupäevaks avaldaja pangakontole Swedbankis XXX makse selgitusega: võlgade tasumine, korter XX. 2.6. Avaldaja ja võlgnikud on kokku leppinud, et avaldajal on õigus nõuda võlgnikelt viivist kompromissi punktis 2.1. nimetatud tasumata jäänud majandamiskulude eest 787,45 eurot summast suuruses 0,02% päevas alates 01.01.2026 kui võlgnikud rikuvad kompromissi punktis 2.4. nimetatud võlakohustusi. 2.7. Samuti kui võlgnikud rikuvad kompromissi punktis 2.4. nimetatud võlakohustusi, peavad võlgnikud maksma avaldaja pangakontole kompromissi p-s 2.1. nimetatud võlakohustuse viivitamatult ja täies ulatuses. 2.8. Poolte poolt kantud teised menetluskulud jäävad nende endi kanda.

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Jätta menetlusosaliste kompromissilepingus märkimata menetluskulud nende endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Narva linn, Vahtra tn 6 korteriühistu (avaldaja) esitas 06.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt A G ja J G 803,62 euro saamiseks. Kohus tegi

2 (3)

2-25-123890 07.10.2025 võlgnikele makseettepaneku, mis on võlgnikule J G 13.10.2025 kättetoimetamisportaali kaudu ja võlgnikule A G 31.10.2025 aadressil XXX kätte toimetatud. Pooled esitasid kohtule 26.11.2025 kirjaliku kompromisslepingu. Seoses esitatud kompromissilepinguga anti Pärnu Maakohtu määrusega maksekäsu kiirmenetluses olev nõue võlgniku suhtes üle menetlemiseks Viru Maakohtule. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 sätestab, et maksettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses (korteriomandi asjades § 486 lg 3 järgi ka hagita menetluses) menetlemise alustamist.

3. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

5. TsMS § 477 lg 6 kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Käesoleval juhul on menetlusosalistel kompromissi sõlmimiseks piisav käsutusõigus.

6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik

3 (3)