2-24-11085/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

06.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-11085

Kohtuasi

Q.P ja J.U hagi L.A vastu elatise suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.10.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L.A apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Q.P (isikukood XXX)

Hageja J.U (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja Q.Q

Hagejate lepinguline esindaja Monika Sulg

Kostja L.A (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-24-11085

RESOLUTSIOON

1. Jätta L.A apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 31.10.2025 otsuse peale

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Menetluskulusid rahaliselt

kindlaks ei määrata.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid

teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-24-11085

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Q.P (hageja I) ja J.U (hageja II, koos hagejad) esitasid 22.07.2024 Harju Maakohtule hagi

L.A (kostja) vastu paludes:

1) suurendada kostjalt hageja I kasuks välja mõistetud elatist alates 22.07.2024

perekonnaseaduse (PKS) § 101 kohaselt muutuva summani (s.o hagi esitamise seisuga

287,72 eurot kuus);

2) suurendada kostjalt hageja II kasuks välja mõistetud elatist alates 22.07.2024 PKS §

101 kohaselt muutuva summani (so hagi esitamise seisuga 244,56 eurot kuus);

3) määrata, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks hagejate ema

arvelduskontole.

1.1. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad emaga ning kostja ei suhtle lastega. Kostjalt

mõisteti tsiviilasjas nr 2-14-33202 tehtud lahendiga (maksekäsk) kummagi hageja kasuks

välja igakuine elatis 200 eurot kuus. Seoses elukalliduse tõusuga ning hagejate kasvamisega

on hagejate vajadused suurenenud. Kummagi hageja igakuised vajadused on 1130 eurot kuus,

sh eluasemekulud 760 eurot (üür ja kommunaalid), toidukulu 170 eurot, kulu hügieenile 50

eurot, koolikulu 50 eurot ning kulu riietele 100 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu leides, et hagejate väidetavad vajadused seoses eluaseme,

hügieeni, riiete ja kooliga on ülepaisutatud. Õige ei ole väide, et kostja ei suhtle lastega.

Kostja on kohtunud lastega nende kodus ning ostnud neile asju. Kostja kolis Norrast tagasi

Eestisse ning otsib tööd. Kostjal ei ole võimalik taotletud ulatuses hagejatele ülalpidamist

anda. 2025. a diagnoositi kostja abikaasa isal dementsus ning seetõttu elab kostja abikaasa isa

kostja juures ning vajab kallist hooldust. Kostja peab toetama ka oma ema, kes on üksik

pensionär, kellel on diagnoositud skisofreenia. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 31.10.2025 otsusega hagi ning muutis Pärnu Maakohtu

08.12.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-33202 (maksekäsk) määratud igakuise elatise

suurust määrates:

1) suurendada alates 22.07.2024 kuni 31.03.2025 kostjalt hageja I kasuks väljamõistetud

elatise suurust 287,72 euroni kuus;

2) suurendada alates 01.04.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o kuni

01.08.2028) kostjalt hageja I kasuks väljamõistetud elatise suurust 301,74 euroni kuus

(so indekseeritud baassumma 282,31+59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1981 ×

3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest;

3) suurendada alates 22.07.2024 kuni 31.03.2025 kostjalt hageja II kasuks väljamõistetud

elatise suurust 244,56 euroni kuus;

4) suurendada alates 01.04.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o kuni

05.07.2030) kostjalt hageja II kasuks väljamõistetud elatise suurust 256,48 euroni kuus

(so indekseeritud baassumma 282,31+59,43 (viimane keskmine brutokuupalk

2-24-11085

1981×3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot))×0,85 PKS § 101 lg 7)), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest.

Maakohus määras, et suurendatud elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 5.

kuupäevaks hagejate ema pangakontole. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

3.1. Maakohus selgitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast

otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat

täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab

kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on

sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab

üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks

tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi

lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule

ülalpidamist andma. Praegusel juhul oli eelmine menetlus maksekäsu kiirmenetlus, mistõttu

menetluses asjaolusid välja ei toodud.

3.1. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et hagejad ei viibi kostja juures seitse

ööpäeva kuus või enam (PKS § 101 lg 6). Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat,

seega kohaldub praeguses asjas PKS § 101 lg 7. Maakohus selgitas, et elatise baassumma ühe

lapse kohta on 200 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.

aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates

01.04.2025.a. 282,31 eurot.

3.2. Maakohus arvutas 101 lg 1 alusel välja hagejate õiguse ülalpidamisele järgmiselt:

hageja I

- alates 22.07.2024 kuni 31.03.2025 287,72 eurot kuus (272,76+54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1832×3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

- alates 01.04.2025 301,74 eurot kuus (282,31+59,43 (viimane keskmine brutokuupalk

1981×3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

hageja II

- alates 22.07.2024 kuni 31.03.2025 244,56 eurot kuus ((272,76+54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1832×3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)×0,85);

- alates 01.04.2025 256,48 eurot kuus ((282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk

1981×3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot))×0,85).

2-24-11085

3.3. Maakohus leidis, et kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kujutada endast

mõjuvat põhjust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud ulatuse.

Selliseks asjaoluks ei ole kostja väljatoodu, et kostja toetab ka oma abikaasa isa ja oma ema.

Abikaasa isa suhtes ei ole kostjal ülalpidamiskohustust. PKS § 98 lg 1 kohaselt, kui

ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline

neile kõigile ülalpidamist andma, eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema

astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste

puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. See tähendab, et esimeses järjekorras

peab kostja andma ülalpidamist oma alaealistele lastele.

3.4. Ülalpidamiskohustuse vähendamiseks ei anna alust ka kostja selgitus, et tema

majanduslik seisund ei võimalda nõutud ulatuses ülalpidamist anda. Kohtupraktikas on

selgitatud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei

ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse

täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku

seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Maakohus leidis, et kostja ei ole välja

toonud ühtegi objektiivset, kostjast sõltumatut asjaolu, mis takistaks tal piisava sissetuleku

teenimist, et võimaldada hagejatele vähemalt PKS § 101 sätestatud ulatuses ülalpidamist.

Asjassepuutuvad ei ole vastuväited hagejate vajadustele, sest nõuded on esitatud üksnes PKS

§-s 101 sätestatud määras, s.o seadusest tulenevas minimaalses elatise määras.

3.5. Eelnevaid asjaolusid arvestades rahuldas maakohus hagi ning muutis Pärnu Maakohtu

08.12.2024 määrusega tsiviilasjas 2-14-33202 (maksekäsk) kostjalt hagejate kasuks välja

mõistetud elatise suurust selliselt, et alates 22.07.2024 kuni 31.03.2025 on kostja kohustatud

tasuma hageja I eest elatist 287,72 eurot kuus ja samal ajavahemikul tasuma hageja II eest

elatist 244,56 eurot kuus ning alates 01.04.2025 PKS § 101 alusel muutuvate summadeni, mis

kohtuotsuse tegemise ajal on hagaja I osas 301,74 eurot kuus hageja I ja hagaja II osas 256,48

eurot kuus.

3.6. Menetuluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda, mistõttu neid

ei olnud vaja rahaliselt kindlaks määrata.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2

tühistada ning määrata elatise suurendamise alates otsuse tegemisest, mitte tagasiulatuvalt.

Kostja palus kohtul rakendada hagejate suhtes pettuse vastaseid meetmeid. Kostja leidis, et

maakohus ei saanud muuta tagasiulatuvalt otsust tsiviilasjas nr 2-14-33202. Maakohus ei

pööranud tähelepanu hageja korduvaltele pettustele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS

§ 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast

põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste

kuludega.

2-24-11085

6. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p

12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks

olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile

vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018,

2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes

apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

7. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse eelkõige põhjusel, et maakohus kohaldas valesti

materiaalõigust, kui leidis, et elatise suurus tuleb muuta alates hagi esitamisest, mitte

kohtuotsuse tegemisest. Kolleegium leiab, et maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti.

Kohtupraktikas on selgitatud, et asjaolude muutumisel saab nõuda kohtulahendi muutmist

TsMS § 459 alusel alates muutmise hagi esitamisest (RKTKKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p

12.3). Seega järeldas maakohus õigesti, et varem kindlaks määratud elatist tuleb muuta alates

hagi esitamisest ja mõista elatis välja PKS 101 lg 1 järgi.

8. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette, et maakohus ei reageerinud hageja

pettuslikule tegevusele. Kolleegium mõistab kostja väidet nii, et kostja arvates esitati laste

ema ja kostja varalise seisu kohta ebaõigeid andmeid. Tuleb märkida, et kuigi menetluses

esitasid pooled väiteid laste ema ja kostja varalise seisu kohta, siis otsuse tegemisel maakohus

vanemate varalist seisu ei tuvastanud ega sellest ei lähtunud. Maakohus määras elatise

kindlaks PKS § 101 lg 1 järgi seadusest tulenevatel eeldustel. Et poolte väited laste ema ja

kostja varalise seisu kohta ei olnud asjakohased, ei pidanud maakohus nende väidete kohta

seisukohta võtma ega võimalikele valeväidetele reageerima.

9. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Sellest reeglist teeb erandi TsMS §

164 lg 1 ning kohtupraktikas on leitud, et see kehtib kõigis kohtuastmetes. Kuna

menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja neid kindlaks määrata.

10. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, kuna riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-i

2 kohaselt on elatisenõude hagemine ja edasikaebamine riigilõivu vaba. Seega ei tule

riigilõivu tagastada.

11. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)