1-25-5990/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2026, Tallinn

kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-25-5990

Kohtukoosseis

Sten Lind, Pavel Gontšarov, Andres Parmas

Kriminaalasi

Igor Andrejevi süüdistuses KarS § 4231 ja § 424 lg 2

järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 12. novembril 2025 lühimenetluses

tehtud otsus

Apellant

kaitsja vandeadvokaat Kristina Isokoski

Süüdistatav

Igor Andrejev

Isikukood: 36902110294; elukoht: XXX, viibib vahi

alla Tallinna vanglas; kodakondsuseta; emakeel: vene

keel; 3 kehtivat kriminaalkaristust

RESOLUTSIOON

Jätta Igor Andrejevi kaitsja vandeadvokaat Kristina Isokoski apellatsioon läbi

vaatamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse

advokaadist kaitsja vahendusel.

Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse

oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta

määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tegi 12. novembril 2025 lühimenetluses kohtuotsuse, millega

tunnistas Igor Andrejevi süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi ning mõistis KarS § 63 lg 1

alusel KarS § 424 lg 2 järgi talle karistuseks 3 aastat vangistust. Seda karistust vähendas

kohus KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, s.o 2 aastani.

KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus Igor Andrejevi karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja.

KarS § 65 lg 2 alusel moodustas kohus liitkaristuse Harju Maakohtu 9. aprilli 2025 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 18 päeva

vangistust.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Igor Andrejevi kaitsja, kes taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega Igor Andrejevile kergema karistuse mõistmist.

Alternatiivselt taotleb kaitsja selle kindlaks määramist, milline osa karistusest tuleb reaalselt

ära kanda ja milline osa jätta käitumiskontrolli kohaldades tingimisi täitmisele pööramata.

Ühtlasi taotleb kaitsja, et kriminaalasja materjalide juurde võetaks X 30. oktoobri 2025. aasta

epikriis. X on apellatsiooni kohaselt Igor Andrejevi kasupoeg.

Kaitsja leiab, et kohtulik uurimine maakohtus on olnud puudulik. Harju Maakohtul ei olnud

andmeid Igor Andrejevi perekonna kohta.

Apellatsiooni kohaselt ei olnud maakohtule võimalik esitada tõendeid, mis oleksid võinud

mõjutada karistust. I. Andrejevile ei selgitatud lühimenetluse seda poolt, et kõik asjas tähtsust

omavad tõendid tuleb esitada kriminaaltoimikusse enne kriminaalasja kohtusse saatmist.

Kaitsja leiab, et I. Andrejevi karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda süüteo

toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul – 2025. aasta juunis tekkisid tõsised probleemid

I. Andrejevi kasupojaga. 6. juulil 2025 viidi I. Andrejevi kasupoeg X erakorraliselt kiirabiga

haiglasse. Käesoleval ajal vajab X ööpäevaringset abi.

30.oktoobril 2025.a sai I. Andrejevi abikaasa Ida-Tallinna Keskhaiglast paberkandjal

epikriisi, mis on lisatud apellatsioonile. Kaitsja palub võtta epikriis kriminaalasja materjalide

juurde KrMS 321 lg 2 p 5 alusel.

Kaitsja märgib, et kuna I. Andrejevi kasupoeg on täisealine ja eestkostet talle seatud ei ole, ei

ole I. Andrejevi abikaasal võimalik saada täiendavaid dokumente tema praeguse tervisliku

olukorra kohta.

Kaitsja leiab, et I. Andrejevile mõistetud karistus ei ole vasta analoogsete kuritegude eest

lihtmenetlustes mõistetud karistustele. Kaitsja märgib, et kahe inimese surmaga lõppenud

avarii puhul mõisteti süüdlasele karistuseks 2 kuud reaalset vangistust, I. Andrejev ei ole oma

tegudega kellegi surma põhjustanud.

Veel märgib kaitsja, et kriminaalhooldajalt saadud andmetest lähtudes arvestas kohus, et I.

Andrejevil oli eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest tehtud 187 üldkasuliku töö tundi,

I. Andrejevi enda arvestuse kohaselt oli tal tehtud 205 tundi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsiooni argumendid on ilmselgelt

põhjendamatud ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Peamised apellatsioonis

esitatud taotlused ja argumendid on kriminaalmenetluse seadustikuga selges vastuolus ega saa

anda alust apellandi soovitud kohtulahendi tegemiseks.

4. Apellatsioonis on heidetud maakohtule ette, et kohtulik uurimine oli puudulik. Kuna

apellatsioonis ei ole viidatud ühelegi maakohtule esitatud tõendile, mille maakohus oleks

jätnud tähelepanuta või millest oleks kohus teinud ebaõigeid järeldusi, on see etteheide

ilmselgelt põhjendamatu.

5. Selle asemel, et apellatsioonis oleks väidetud, et kohus oleks jätnud mõne tõendi

hindamata või oleks hinnanud seda valesti, taotletakse apellatsioonis ringkonnakohtult hoopis

uue otsuse tegemist tuginedes tõendamata argumentidele.

Taotledes, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsusega I. Andrejevile mõistetud karistuse

ja mõistaks talle kergema karistuse, tugineb kaitsja eeskätt argumendile, et I. Andrejev pani

teo toime raske isikliku olukorra (kasupoja terviseprobleemide) tõttu ning et samal põhjusel

vajab pere I. Andrejevi abi.

Need argumendid ei saa ilmselgelt anda alust maakohtu otsuse muutmiseks. Kohtuotsus ei või

tugineda lihtsalt kohtumenetluse poolte väidetele, vaid vastavalt KrMS § 60 lg-le 1 saab

kohus teha järeldusi tõendite alusel. Seega ei ole faktiväidetel, mille kohta puuduvad tõendid,

ilmselgelt edulootust.

Vaidlust pole selles, et eespool nimetatud asjaolude kohta kriminaalasja toimikus tõendeid ei

ole.

Seda, et I. Andrejevi kasupojal tekkisid 2025. aastal tõsised terviseprobleemid, soovib kaitsja

tõendada apellatsioonile lisatud epikriisiga, kasupoja praeguse terviseseisundi ja pere

abivajaduse kohta on kaitsja apellatsioonis tunnistanud, et tal tõendeid esitada ei ole. Seega on

apellatsioonis esitatud väited I. Andrejevi kasupoja praeguse terviseseisundi kohta

paljasõnalised. Tõendi vastuvõtmise taotlus on aga vastuolus KrMS § 233 lg-ga 1, mistõttu on

selle rahuldamine välistatud. Nagu apellatsiooniski mööndud, arutas maakohus kriminaalasja

lühimenetluses, mis tähendab vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 kriminaalasja lahendamist

kriminaaltoimiku materjali põhjal. Sellest tuleneb, et kohtumenetluses ei saa uusi tõendeid

esitada. Üldtunnustatud seisukoha järgi ei saa lühimenetluse korral uusi tõendeid esitada ka

apellatsioonimenetluses, välja arvatud, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist

maakohtu poolt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 7; sama seisukohta on Riigikohus korduvalt väljendanud ka

hiljem).

6. Olukorda ei muuda apellatsiooni väide, et „I. Andrejevile ei selgitatud lühimenetluse

seda poolt, et kõik asjas tähtsust omavad dokumendid/tõendid tuleb esitada

kriminaaltoimikusse enne kriminaalasja kohtusse saatmist“. See, kui kohus asub kriminaalasja

lahendama lühimenetluses, ei tähenda, et süüdistataval on igasugune võimalus uusi tõendeid

esitada kadunud. Kuna lühimenetlust eristabki üldmenetlusest suuresti see, et lühimenetluses

uusi tõendeid esitada ei saa, tuleb juhul, kui soovitakse uusi tõendeid esitada, lühimenetlusest

loobuda. Vastavalt KrMS § 234 lg-le 5 on süüdistataval õigus loobuda lühimenetlusest kuni

maakohtus toimuva kohtuliku uurimise lõpuni. See, et loobumine on võimalik kuni kohtuliku

uurimise lõpuni, tagab selle, et loobuda on võimalik ka veel siis, kui süüdistatav jõuab

kohtumenetluse ajal seisukohale, et soovib uusi tõendeid esitada. Apellatsioonist ei nähtu, et

see õigus oleks jäänud I. Andrejevil kasutamata maakohtu tehtud menetlusvea tõttu. Otsest

väidet, et I. Andrejevil oleks jäänud õigus loobuda lühimenetlusest kasutamata põhjusel, et

maakohus rikkus menetlusõigust (jättis süüdistatavale õiguse selgitamata vms), pole

apellatsioonis esitatudki, rääkimata sellest, et oleks täpsustatud, milles vastav viga kaitsja

hinnangul seisnes, ja viidatud tehtud viga tõendavale tõendile (nt viidatud kohtuistungi

salvestises kohtadele, kus kohus on midagi valesti teinud).

Ühtlasi nendib ringkonnakohus, et kuna lühimenetluses tõendi vastuvõtmise keeld laieneb ka

ringkonnakohtule, oleks väide, et maakohus tegi vea, mille tõttu ei saanud süüdistatav uue

tõendi esitamiseks lühimenetlusest loobuda, eeldanud taotlust saata kriminaalasi maakohtule

uueks menetlemiseks, sest nõusoleku lühimenetluse kohaldamiseks saab tagasi võtta vaid

enne kohtuliku uurimise lõppu (vt Riigikohtu 15. detsembri 2021 otsus kriminaalasjas nr 1-

19-10054, p 15). Sellist taotlust apellatsioonis esitatud pole.

7. Ilmselgelt põhjendamatuks peab ringkonnakohus ka kaitsja seisukohta, et maakohtu

otsusega mõistetud karistus ei vasta I. Andrejevi kuriteole. See seisukoht põhineb väitel, et –

täpsustamata kohtuasjas – mõisteti kahe inimese surmaga lõppenud avarii põhjustajale

karistuseks 2 kuud reaalset vangistust, ning argumendil, et I. Andrejevi tegude tulemusel pole

keegi surma saanud. See võrdlus on kohatu. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda konkreetse

eriosanormi sanktsioonist, toimepandud kuriteo asjaoludest ja teo toimepanija isikust.

Maakohus on põhjendanud seda, miks ta pidas kohaseks just mõistetud karistust. Kohus on

tegu iseloomustavate asjaoludena toonud välja korduvuse ja joobe raskuse, selle, et I.

Andrejevi tegu vastas mitmele kuriteokoosseisule, ning sellegi, et I. Andrejev jätkas

kuritegude toimepanemist pärast eelmist kohtuotsust. Apellatsioonis ei ole käsitletud I.

Andrejevi kuriteo asjaolusid ega maakohtu põhjendusi selle kohta, miks pidas kohus

vajalikuks mõista karistuseks just kolm aastat vangistust.

Mis puutub väitesse, et karistust kergendava asjaoluna tuleks arvestada kuriteo toimepanemist

raske isikliku olukorra mõjul, siis lisaks sellele, et vastav asjaolu on tõendamata, ei ole

apellatsioonis ära näidatud ka seda, kuidas apellatsioonis nimetatud asjaolu mõjutas I.

Andrejevit kuritegusid toime panema.

8. Lõpuks nendib ringkonnakohus, et ka apellatsiooni väide, et I. Andrejevi arvestuse

kohaselt on ta eelmise kohtuotsuse alusel teinud kriminaalhooldaja esitatud andmetes toodust

rohkem üldkasuliku töö tunde, on paljasõnaline.

9. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 alusel läbi

vaatamata.

Allkirjastatud digitaalselt