2-25-22435/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 5. jaanuar 2026

Tsiviilasi

nr 2-25-22435

P.L. hagi K.K. vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse

väljamõistmiseks

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

P.L. (isikukood: XXX)

Hageja lepinguline esindaja

advokaat Tristan Karu

Kostja

K.K. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda hagi menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte hageja lepingulisele esindajale.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada kirjalik määruskaebus käesolevale kohtumäärusele Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 70

eurot ja esitada andmed, mis võimaldavad tasumise kontrollimist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 22.12.2025 Tartu Maakohtule hagi, milles palub rahuldada tema nõuded kostja

vastu tulenevalt 26.10.2023 sõlmitud laenulepingust. Hageja andis kostjale laenu summas 110

700 eurot, mille tagastamise tähtaeg oli 01.12.2023, kuid kostja ei ole kohustust täitnud, tasudes

üksnes kolm osalist makset kogusummas 13 200 eurot. Seetõttu on kostjal tekkinud võlgnevus,

mis hagi esitamise seisuga moodustab kokku 173 109,25 eurot, sh põhivõlg 98 769,65 eurot,

intress 64,95 eurot ja viivis 74 274,65 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja nimetatud

summad, samuti lepingujärgne jooksev viivis 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates 23.12.2025

kuni tasumiseni, ning jätta kostja kanda kõik menetluskulud koos viivisega menetluskulude

hüvitamiselt.

2. Kohtualluvus on hageja hinnangul Tartu Maakohtul, kuna pooled on laenulepingu p-s 11

kokku leppinud vaidluste lahendamises hageja asukohajärgses kohtus ning hageja elukoht on X.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud

kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

4. Käesolevas asjas esineb välisriigi element, kuna kostja alaline elukoht asub Ameerika

Ühendriikides, mistõttu on tegemist piiriülese vaidlusega. Seetõttu tuleb kohtu pädevust hinnata

esmalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 alusel (edaspidi: Määrus).

Kuna kostja alaline elukoht ei asu üheski Euroopa Liidu liikmesriigis, määratakse kohtu pädevus

määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt üldjuhul liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel, välja arvatud

juhul, kui kohaldub muu hulgas määruse artikkel 25.

5. Pooled on laenulepingu punktis 11 kokku leppinud vaidluste lahendamises hageja

asukohajärgses kohtus. Selline kokkulepe kuulub määruse artikli 25 kohaldamisalasse, mis

võimaldab pooltel olenemata nende alalisest elukohast määrata pädevaks liikmesriigi kohtu või

kohtud. Samas näeb artikkel 25 ette, et kohtualluvuse kokkulepet ei kohaldata, kui see on sisulise

kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Kuna pooled on määranud

pädevaks Eesti kohtu, tuleb kohtualluvuse kokkuleppe sisulist kehtivust hinnata Eesti õiguse

alusel.

6. Kuna pooled olid lepingu sõlmimisel füüsilised isikud, tuleb kohtualluvuse kokkuleppe

kehtivust hinnata TsMS § 75 lõike 3 järgi. Selle sätte kohaselt on füüsiliste isikute vahel

sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe kehtiv üksnes juhul, kui see on sõlmitud pärast vaidluse

tekkimist või kui kokkuleppest selgesõnaliselt nähtub, et see kehtib juhuks, kui kostja asub

pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või kui tema elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal

teadmata. Käesoleval juhul selline selgesõnaline viide lepingust ei nähtu, mistõttu on

kohtualluvuse kokkulepe laenulepingu p-s 11 Eesti õiguse järgi kehtetu ning Eesti kohtu pädevus

ei tulene määruse artikli 25 alusel lepingust.

7. Seetõttu tuleb kohtu pädevus kindlaks määrata Määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt Eesti

siseriikliku õiguse alusel.

8. Üldsätete järgi ei ole kohtu hinnangul võimalik jõuda järelduseni, et tsiviilasi alluks Eesti

kohtule. TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku (kostja) vastu hagi esitada tema elukoha

järgi.

9. TsMS § 72 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt võib erandlikel juhtudel lahendada asja Harju

Maakohus juhul, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole

võimalik kindlaks teha ning avaldajal ei ole võimalik oma õigusi välisriigis kaitsta või kui

õiguste kaitsmist välisriigis ei saa temalt mõistlikult oodata. Tegemist on erandliku

kohtualluvuse normiga, mille eesmärk on vältida olukordi, kus isik jääks täielikult ilma

kohtulikust õiguskaitsest.

10. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine TsMS § 72 lg 1 p-des 2 ja 3 silmas peetud

erandlikke asjaolusid. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et temalt ei

saa mõistlikult oodata oma õiguste kaitsmist kostja alalise elukoha järgses riigis, s.o Ameerika

Ühendriikides, ega et õiguste kaitsmine seal oleks objektiivselt võimatu.

11. Õiguskirjanduses on selgitatud, et TsMS § 72 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaldamine on lubatav

üksnes äärmiselt erandlikel asjaoludel, näiteks juhul, kui välisriigis on sõjategevuse või muu

erakorralise olukorra tõttu õigussüsteemi toimimine halvatud, isikut ähvardaks välisriiki

pöördumisel vangistus või tagakiusamine või kui isikul puudub tegelik võimalus kohtulikule

õiguskaitsele (vt ka V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I.

Kommenteeritud väljaanne, § 72). Samuti on rõhutatud, et üksnes asjaolu, et välisriigis on

kohtusse pöördumine avaldaja jaoks kallim, geograafiliselt kaugem või et seal kehtivad avaldaja

jaoks ebasoodsamad menetlusabi reeglid, ei anna alust TsMS § 72 lg 1 p-de 2 ja 3

kohaldamiseks. Käesoleval juhul puudub alust järeldada, et hagejal puuduks Ameerika

Ühendriikides tegelik võimalus oma õigusi kohtulikult kaitsta või seal menetlusabi taotleda.

12. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et TsMS § 72 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud erandliku

kohtualluvuse kohaldamise eeldused käesolevas asjas puuduvad ning kuna Eesti kohtule ei ole

võimalik tuletada pädevust ei rahvusvaheliste kohtualluvuse normide ega TsMS üldsätete alusel,

tuleb hagejal esitada oma nõuded kostja vastu kostja alalise elukoha järgsesse kohtusse Ameerika

Ühendriikides.

13. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele

kohtule. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus

avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu

rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

14. Kuna praegusel juhul esitatud hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata

ja hagejale tagastada.

15. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud

riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tasumise ja

tagastamise andmed.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Karting

kohtunik