3-26-10/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-10

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad

Katrin Toom ja Sigrid Pure

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X. X

Menetlustoiming

05.01.2026 istungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. Xi kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 05.03.2026 (kaasa arvatud).

2. Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused vene

keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 04.01.2026 väljasõidukohustuse ja sissesõidu-

keelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse X. Xi

(sünnijärgne perekonnanimi Y, sündinud xxxx, puudutatud isik) kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:

1.1. Puudutatud isik on välismaalane, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja kehtiv

välisriigi dokument. PPA andmetel on isikul Venemaa Föderatsiooni (VF) kodakondsus, kuid

ta määratleb end Ukraina kodanikuna. Ukraina Suursaatkond väitis, et nende andmetel ei ole

tegemist Ukraina kodanikuga, kuid neil pole võimalik täiendavalt kontrollida seda asjaolu

riigi aladelt, mis on ajutiselt okupeeritud. PPA tegi 04.12.2025 puudutatud isikule lahkumis-

3-26-10

ettekirjutuse lahkumiseks VF-i ja andis selleks vabatahtliku lahkumistähtaja kuni 03.01.2026.

Puudutatud isik avaldas soovi lahkuda Krimmi, sest seal elab tema pere. Ta taotles VF-i

lahkumiseks PPA abil tasuta ajutise reisidokumendi, kuid selle kättesaamisel ta ei lahkunud

viivitamatult Eestist. Selle asemel pöördus ta VF-i Suursaatkonda, kes väljastas talle teatise,

mille kohaselt tal ei ole õigust VF-i siseneda. PPA järeldas puudutatud isiku käitumisest ja

hoiakutest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, ja lühendas tema vabatahtlikku

lahkumistähtaega 1 päeva võrra ja otsustas tema lahkumiskohustuse sundtäita. Seejärel peeti

ta kinni, võimaldati kodust pakkida kaasa isiklikud asjad ja toimetati 02.01.2026 õhtul Narva

piiripunkti, kus puudutatud isik väljus Eestist. 03.01.2026 hommikul, s.o üle 10 tunni

möödudes saadeti puudutatud isik VF-i piirilt tagasi Eestisse. Eesti piirivalve tõkestas tema

piiriületuse, kuid kui puudutatud isik saadeti VF-i piirilt taas kord tagasi, pidas PPA ta riiki

sisenemisel kinni. Selgus, et VF keeldub seekord tunnustamast Eesti ajutist reisidokumenti,

millega on varem Eestist välja saadetud VF-i kodanikke vastu võetud. Samuti oli puudutatud

isikul tegelikult olemas ja VF-i sisenedes kaasas kehtetu Ukraina sisepass, mida ta PPA-le

varasemalt ei esitanud ja mis leiti hiljem tema asjade hulgast.

1.2. Puudutatud isiku lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks ja selleks vajalike toimingute

tegemiseks on vaja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse. Tema suhtes esineb põgenemisoht

(VSS § 68 p-d 3, 4, 6 ja 7), sest ta on varem sisenenud Eestisse tema suhtes kehtiva sissesõidu-

keelu ajal; ta on varem toime pannud surmaga lõppenud I astme isikuvastase kuriteo lähedase

suhtes ja kandnud vanglakaristust; esineb põhjendatud kahtlus tema Ukraina kodakondsuses

ja PPA järeldab isiku käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

1.3. Puudutatud isik sündis Ida-Saksamaal Meiningeni linnas, Nõukogude Armee 36.

garnisonis. Ta on rahvuselt venelane. Tema vanemateks on vene rahvusest Nõukogude Armee

ohvitser Y. Y ja valgevene rahvusest ema Z. Z. Ta elas kuni 1968. a Saksamaal, aastatel

1968–1973 Solnetsnogorskis, Moskva oblastis Venemaal ja aastatel 1973–1983 Jevpatorija

linnas Krimmis, Ukrainas. 23.11.1982 väljastati talle NSVL-i pass numbriga xxx. Ta saabus

Eestisse 1987. a Nõukogude Armee sõjaväeteenistuse ajal. 25.02.1992 väljastati talle NSVL-i

pass VII-LA nr xxx. VF-i Suursaatkond pidas 03.08.1992 puudutatud isikut VF-i kodanikuks,

mille kohta on olemas nimetatud passis tempel. 12.05.1994 andis Vene konsulaaresindus

Tallinnas puudutatud isikule Nõukogude Liidu välispassi numbriga xxx. Ajal, mil Eesti

seadusandluse kohaselt tulnuks välismaalastel taotleda Eestis seaduslikult elamiseks

elamisluba, puudutatud isik seda õigeaegselt ei teinud. Enda väitel seetõttu, et tal puudus

Eestis sissekirjutus ja seaduslik alu Eestis viibimiseks. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet

(KMA) tegi puudutatud isikule ettekirjutuse Eestist lahkuda hiljemalt 01.06.1997. Samal

päeval ta lahkus Eestist. Seejärel kehtestati tema suhtes sissesõidukeeld Eesti Vabariiki

kehtivusega 17.12.1997–17.12.2001. KMA koostas 11.01.1999 puudutatud isikule

haldusõigusrikkumise protokolli, mille kohaselt viibis puudutatud isik ebaseaduslikult Eestis

alates 12.07.1996 ja rikkus välismaalaste seadust, kuid piirduti hoiatusega. Puudutatud isik

saabus taas kord Ukrainast Eestisse 29.12.2000, s.o tema suhtes kehtestatud sissesõidukeelu

ajal. Seega on ta seda teinud mitu korda. Siis saabus ta Eestisse Ukraina kodanikuna ja

Ukraina passi alusel, milles oli tema perekonnanime kuju erinev – X. Kuna

sissesõidukeeldude registris oli ta endise nimekujuga, sai ta uute andmete esitamise tõttu eksi-

kombel viisa Eestisse sisenemiseks. KMA otsustas anda talle erandina tähtajalise elamisloa

Eestisse määratlemata kodanikust abikaasa juurde elama asumiseks. Asjaolu, kuidas ta on

omandanud Ukraina kodakondsuse või kas ta on loobunud VF-i kodakondsusest, polnud

teada. Elamislubade taotlemisest alates on ta määratlenud end Ukraina kodanikuna. Hiljem

taotles ta Eestis pikaajalise elaniku elamisluba ja elas aastaid Eestis pikaajalise elaniku

staatuses. 2017. a lahutas ta abielu ja vahetult pärast seda põhjustas eksabikaasale eluohtliku

tervisekahjustuse, mille tagajärjel saabus surm. Harju Maakohtu tunnistas puudutatud isiku

2(8)

3-26-10

26.02.2019 otsusega asjas nr xxx kuriteos süüdi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat

vangistust.

1.4. PPA tunnistas 22.08.2025 puudutatud isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, sest

ta kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale. Vanglast vabastati ta tingimisi

ennetähtaegselt. Samal ajal väitis puudutatud isik, et ta kaotas ära oma Ukraina passi, mis

kehtis kuni 2022. a juunini. Passi kadumise kohta tegi ta 21.06.2024 PPA-le avalduse. PPA

andmetel kehtis nimetatud pass kuni 21.06.2023. Vanglast vabanemise järgselt taotles ta

tähtajalist elamisluba. PPA andis 05.11.2024 otsusega talle erandina tähtajalise elamisloa.

Selle üheks tingimuseks oli, et puudutatud isik on edaspidi seaduskuulekas. PPA teostas

tähtajalise elamisloa nõuete täitmise üle järelkontrolli ja leidis, et alates tähtajalise elamisloa

välja andmisest novembris 2024 pole puudutatud isikul töötamise registri andmetel olnud

ühtegi ametlikku ega registreeritud töösuhet, millest saaks eeldada tema Eestis toimetulekuks

piisava legaalse sissetuleku olemasolu. Seetõttu algatati tema tähtajalise elamisloa kehtetuks

tunnistamise menetlus, sest tegemist oli ühe tingimusega, mida puudutatud isik pidi

välismaalasena täitma.

1.5. PPA edastas 10.10.2025 Ukraina Suursaatkonnale päringu selgitamaks, kas puudutatud

isikul on Ukraina kodakondsus. Lisaks paluti täpsustada, millal ja kuidas võib ta olla selle

omandanud, kas Ukraina on väljastanud talle kehtiva passi ja kas tal võib neile teadaolevalt

olla mõne teise riigi kodakondsus. Ukraina Suursaatkond vastas 31.10.2025, et Ukraina

riiklikul migratsiooniteenistusel olemasolevate allikate kohaselt ei ole tegemist Ukraina

kodanikuga, kuid kuna Krimm on ajutiselt okupeeritud, siis pole võimalik täielikku kontrolli

selle isiku osas teostada. PPA tegi 04.11.2025 järelpärimise Ukraina Suursaatkonnale, paludes

kinnitada kahe puudutatud isikule kuulnud Ukraina passi välja andmist Ukraina poolt. Üheks

nendest oli pass, mille ta oli esmakordselt Eestis 2000. a KMA-le esitanud ja mille esilehest

ning selles sisaldunud viisast on olemas koopia. Teiseks passiks oli tema viimasel piiriületusel

(2018. a) kasutatud pass. Ukraina Suursaatkond vastas 21.11.2025, et nad on saatnud korduva

päringu Ukraina riiklikule migratsiooniteenistusele puudutatud isiku kohta ja saanud

vastuseks, et tema kohta puudub riiklikus registris igasugune info ja ka vastavad dokumendid.

On tõenäoline, et need dokumendid kas võltsiti või anti välja ajutiselt okupeeritud

territooriumil.

1.6. Puudutatud isik esitas 21.11.2025 PPA küsitlusel osalised fotod tema Ukraina sisepassist

nr xxx, välja antud 2000. a veebruaris, mis kajastasid lehekülgi 1–7 ja 10–11. Kuigi

puudutatud isikul on varasemast abielust kasutütar A. A ja tütar B. B, polnud A.d erinevalt

tema NSVL-i passist Ukraina sisepassis olevate laste kirjetes. Kuigi tütar B. on sündinud

sünnitunnistuse järgi xxx, on Ukraina sisepassis tema sünniaeg xxx. PPA

dokumendieksperdid konsulteerisid Ukraina kolleegidega, kes leidsid, et Ukraina passi nr xxx

ehtsuse osas esineb kahtlusi ja neil puuduvad puudutatud isiku kohta andmed kontrollitud

andmebaasides. Vastuses pöörati tähelepanu ka dokumendi välja andnud asutuse koodile

„0101“, mis ei tundu olema vastavuses ühelegi väljaandvale asutusele. PPA kontrollis kõiki

teadaolevaid puudutatud isiku esitatud passide andmeid Ukraina avalikus

migratsiooniteenistuse andmebaasis, kus vaste andis neist vaid ühe passi number.

1.7. PPA tuvastas puudutatud isiku tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses, et

isikul on ebastabiilne sissetulek pere ja sõprade toetuse näol, kuid olenemata näilistest

püüdlustest otsida tööd, ei ole ta ametlikult registreeritult töötanud alates talle tähtajalise

elamisloa andmisest kuni käesoleva hetkeni. Võttes arvesse tema võlgnevusi, pere poolt raha

edastamist mitmete inimeste vahendusel, arveldamist sularahas ja ebatavalist toetuste

kandmist teiste isikute kontole, ei ole see piisav Eestis toimetulekuks. Puudutatud isik on

koormaks sotsiaalhoolekandesüsteemile, sest ta on taotlenud mitmete kuude kaupa

3(8)

3-26-10

toimetulekutoetust Saue Vallavalitsuselt ja saab ka annetatud toiduabi, kuid pole tööle

asunud.

1.8. PPA tunnistas 04.12.2025 otsusega puudutatud isiku tähtajalise elamisloa kehtetuks.

Sama otsusega tegi PPA puudutatud isikule vabatahtliku lahkumistähtajaga ettekirjutuse

Eestist lahkumiseks VF-i ja kohaldas lahkumisettekirjutuse täitmise järgselt sissesõidukeeldu

Eestisse 3 aastaks. Puudutatud isikule anti vabatahtlik tähtaeg Eestist lahkumiseks kuni

03.01.2026. PPA hindas otsuse tegemise ajahetkel puudutatud isikust tulenevat

põgenemisohtu piisavalt madalaks, et anda talle võimalus näidata üles vastutulelikku

käitumist ning taotleda iseseisvalt VF-i või Ukrainasse tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid ja lahkuda Eestist vabatahtlikult temale etteantud tähtaja jooksul. Ettekirjutuse

täitmise tagamiseks oli puudutatud isik kohustatud ilmuma PPA-sse ettekirjutuse täitmist

tagavate asjaolude selgitamiseks 11.12.2025, 17.12.2025 ja 02.01.2026. Puudutatud isik väitis

04.12.2025, et ta ei ole VF-i kodanik, ta on VF-i kodakondsusest loobunud ja on Ukraina

kodanik. Ta oli küsitlusel nõus pöörduma VF-i Suursaatkonda, et taotleda VF-i pass või tõend

selle kohta, et ta on VF-i kodakondsusest loobunud. Ta oli nõus pöörduma ise Ukraina

Suursaatkonda, et tõendada Ukraina kodakondsust ja taotleda Ukraina pass. PPA selgitas talle

samuti, et erandlikel asjaoludel on tal võimalik taotleda Eestist lahkumiseks ajutine

reisidokument. Puudutatud isik selgitas 11.12.2025 PPA-le, et pöördus 04.12.2025 VF-i

Suursaatkonna poole läbi elektroonilise keskkonna, kus temale vastati, et seda probleemi ei

saa lahendada kaugteel ja tal tuleb kohale tulla. Ta võeti eelisjärjekorda. Enda sõnul püüdis ta

end panna järjekorda ka Ukraina Suursaatkonda, kuid saatkonna veebilehe kaudu see ei

õnnestunud. Selleks pidi ta sisestama identifitseerimiskoodi, mida tal ei ole, ja seetõttu ei

saanud ta seal midagi avada. Ta ei helistanud Ukraina Suursaatkonda, sest ei tea numbrit. Isik

rääkis, et kuna tema pere elab Krimmis, kavatseb ta sõita VF-i territooriumile, et sõita sealt

edasi Krimmi. PPA selgitas taas kord puudutatud isikule ajutise reisidokumendi taotlemise

võimalusest ning leppis temaga kokku, et teda aidatakse soovi korral selle taotlemise

protsessis. Ajutine reisidokument on dokument, mis antakse erandlikult Eestis viibivale välis-

maalasele Eestist lahkumiseks ja Eestisse tagasipöördumiseks. Puudutatud isik esitas

15.12.2025 taotluse ajutise reisidokumendi saamiseks, et lahkuda VF-i. Isikut teavitati doku-

mendi valmimisest 19.12.2025. Puudutatud isik saabus PPA-sse 29.12.2025 ja esitas VF-i

Suursaatkonna teatise, mille kohaselt pole isikul luba VF-i siseneda, sest tal puudub VF-i

tunnustatud dokument VF-i sisenemiseks. PPA kutsus puudutatud isiku tagasi 02.01.2026, et

vajadusel pikendada lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaega. 02.01.2026 viidi

temaga läbi küsitlus, milles selgus, et ta oli saanud ajutise reisidokumendi kätte 22.12.2025 ja

läks sellega 23.12.2025 VF-i Suursaatkonda. Ta võeti saatkonnas vastu 24.12.2025.

Puudutatud isiku väited VF-i Suursaatkonda pöördumise eesmärgi kohta on ebaselged. Kui

PPA uuris, miks isik pidas vajalikuks pöörduda saatkonna poole, kuigi ta oli PPA abil

taotlenud enda soovil ajutise reisidokumendi, millega tal on õigus piiri ületada, ei vastanud

isik esialgu küsimusele. Ta selgitas, et käis saatkonnas uurimas, kuid ei täpsustanud, miks ta

pidas seda vajalikuks. Seejärel selgitas ta, et ta käis uurimas, kas ta saab ajutise

reisidokumendiga VF-i. Samas oli PPA andnud isikule infolehe, kus on kirjas, et ta saab selle

dokumendi alusel pöörduda tagasi VF-i. Varem on VF kodanikke Eestist ajutise

reisidokumendi alusel välja saadetud ja neil on varem lubatud VF-i siseneda. Puudutatud isik

selgitas, et VF-i Suursaatkonna veebilehel on kirjas, et Venemaale saab ainult kahe

dokumendi alusel – Vene pass või tagasipöördumistunnistus. Seega käis ta üle küsimas, kas ta

saab ajutise reisidokumendiga Venemaale. Hiljem selgitas isik, et tahtis saatkonnast mingit

dokumenti, kuna tal ei ole ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et tal on olnud Vene pass ning ta

saaks kindlasti üle piiri ja et ta ei jääks kuhugile piiri peale kinni. Kui PPA uuris, miks isik ei

läinud otse piiri peale ajutise reisidokumendi saamisel, vastas ta, et VF-i saatkond oli talle

öelnud, et selle dokumendiga üle piiri ei saa. See ei tundu eluliselt usutav ja sellise järelduseni

4(8)

3-26-10

pidi ta jõudma pärast seda, kui oli saatkonda pöördunud. Isikul puudus lahkumiskohustuse

täitmiseks vajadus pärast tagasipöördumiseks vajaliku dokumendi taotlemist pöörduda VF-i

Suursaatkonna poole selleks, et kontrollida piiri ületamise võimalikkust.

1.9. Puudutatud isiku väitel on ta Ukraina kodanik, kuid ta pole pärast lahkumisettekirjutust

kordagi pöördunud Ukraina Suursaatkonna poole. Esialgu väitis ta, et on nõus sinna

pöörduma, hiljem väitis, et ta ei tea saatkonna numbrit ja tal puudub saatkonna e-keskkonna

kasutamiseks identifitseerimiskood. Samas ei esinenud tal takistusi VF-i Suursaatkonda

pöördumiseks. Hiljem väitis ta, et ei pöördunud Ukraina Suursaatkonda, sest Ukrainas käib

sõda ja talle tundus absurdne saatkonda pöörduda. Ta kardab sealt midagi nõuda, sest ei taha,

et teda saadetaks kuhugi kaevikutesse. VF-i poolt rindele saatmist ta ei karda, sest tema teada

saadetakse Ukrainas rindele sundkorras, kuid VF-is peab selleks midagi allkirjastama, mida

tema teha ei kavatse. Kuigi isik väitis, et ta soovib minna Krimmi sugulaste juurde, väitis ta

küsitluse käigus, et VF-i Suursaatkonnas polnud juttu Krimmi naasmisest ega Ukraina

kodanikuks olemisest. Isik on korduvalt väitnud PPA-le, et ta ei ole VF-i kodanik ja ta on

eelnevalt kodakondsusest loobunud. Kui PPA uuris, mida ta pidi selleks tegema, väitis ta, et

kirjutas selle kohta avalduse. Kui PPA uuris, kas ta on saanud endale selle avalduse

kirjutamise järgselt mingisuguse vastuse või dokumendi, vastas ta eitavalt. Kui PPA küsis,

kas ta on seetõttu jätkuvalt VF-i kodanik, ei vastanud isik otse, vaid viitas, et käis 24.12.2025

VF-i Suursaatkonnas oma kodakondsust tõendamas, et saada üle piiri. Isiku sõnul oli tal VF-i

Suursaatkonnas kaasas NSVL-i passi koopia, milles on tempel VF-i saatkonnas arvele

võtmise kohta. Enda väitel ei osatud seal selle dokumendiga midagi peale hakata ja see

polnud aluseks, et VF-i Suursaatkond üldse mingisuguseid dokumente tegema hakkaks. On

ebaselge, mis asjaoludel keeldus VF isikut riiki laskmast dokumendi alusel, millega on

lubanud varem riiki siseneda teistel VF-i kodanikel.

1.10.

Kuigi isik täitis järelevalvemeetmeid ja ilmus PPA-sse määratud kuupäevadel, ei

lahkunud ta riigist siis, kui selleks võimalus esines. Ta ei ole esitanud dokumente selle kohta,

et oleks asunud taotlema VF-i tagasipöördumiseks passi VF-i Suursaatkonnast, kuigi tal oli

selleks aega ja võimalus. Kuigi ta pöördus enda sõnul selleks saatkonda, tegi ta seda alles siis,

kui ta pidanuks Eestist viivitamatult lahkuma, ja tal pole esitada dokumentide taotlemise

kohta ühtegi tõendit. Ta ei ole asunud ka Ukraina Suursaatkonda, et taotleda Ukraina passi

ega tõendada kodakondsust. Kuigi puudutatud isik oli teadlik, et ta on kohustatud Eestist

lahkuma, ei teinud ta kuni 02.01.2026 sisulisi ettevalmistusi riigist lahkumiseks. On eluliselt

usutav, et vabaduses viibides jätkab ta suhtlust VF-i Suursaatkonnaga ja ilmub PPA-sse,

millega näiliselt täidab kaasaaitamiskohustust, kuid ei taotle VF-i pöördumiseks vajalikke

dokumente ning viivitab ja takistab enda väljasaatmist VF-i. PPA-l ei pea isikut

usaldusväärseks, sest ta ei ole lahkunud võimaluse tekkimisel VF-i, ei ole pöördunud

dokumenteerimiseks Ukraina Suursaatkonda, ei ole taotlenud välisriigi dokumenti ja on

jätnud esitamata füüsilisel kujul Ukraina sisepassi, mis omab tähtsust tema Ukraina

kodakondsusega seotud põhjendatud kahtluste selgitamisel. Samuti puudub tal piisav legaalne

sissetulek ja võimalus töötada, mistõttu pole kindlustatud tema edaspidine toimetulek

vabaduses. Puudutatud isiku kinnipidamisel ja kinnipidamiskeskusesse paigutamisel

jätkatakse tema dokumenteerimist lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks.

1.11.

Puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses paigutamine ei ole vastuolus

proportsionaalsuse põhimõttega. Talle on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline ja

vajadusel psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seis-

ukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.

1.12.

Isiku kinnipidamise kestvus (2 kuud) on põhjendatud sellega, et teadaolevalt puuduvad

VF-i ja Eesti vahel diplomaatilised suhted ning VF viivitab ja takistab dokumenteerimise

5(8)

3-26-10

toiminguid oma riigi kodanikele, kes on Eestist väljasaadetavad. Varasemate VF-i kodanike

Eestist väljasaatmisele on kulunud mitmeid kuid, mistõttu peab PPA vajalikuks puudutatud

isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse 2 kuuks. Võimaluse korral saadab PPA isiku riigist

välja viivitamatult.

2. PPA jäi istungil oma taotluse juurde. Isik on VF-i kodanik, ta ei ole dokumente, ta ei ole

täitnud kaasaaitamiskohustust ja tema suhtes esineb põgenemisoht. Vabaduses ei täida isik

tõenäoliselt kaasaaitamiskohustust, et riigist lahkuda. Kaasaaitamiskohustuse mitte täitmine

seisneb selles, et ta ei lahkunud ajutise reisidokumendi saamisel viivitamatult riigist, kuigi tal

oli selleks võimalus. Ta varjas dokumente, ei esitanud neid füüsilisel kujul. Andis vastuolulisi

ütlusi. Tegi näiliselt koostööd, kuid tegelikult tegi kõik selleks, et Eestist mitte lahkuda. PPA

teada on isikul Nõukogude Liidu pass, milles on VF-i saatkonnas antud tempel, et tegemist on

VF-i kodanikuga. VF-i saatkond väljastas isikule 1994. a VF-i välispassi. Selle kohta koopiat

ei ole. Isik väitis, et loobus VF-i kodakondsusest ja esitas selle kohta avalduse, kuid ei saanud

saatkonnalt midagi vastu. Sellest järeldub, et tegemist on jätkuvalt VF-i kodanikuga. Koda-

kondsusest loobumise kohta peavad olema dokumendid, neid isikul pole. Eesti saab esitada

VF-ile tagasivõtupalve, mis hõlmab isiku identifitseerimist, tuvastamist ja dokumenteerimist.

Pärast seda laseb VF isiku üle piiri.

3. Puudutatud isik kinnitas istungil, et taotlus on talle arusaadav, kuid talle ei ole

arusaadav, miks väidetakse, et ei ole kaasaaitamiskohustust täitnud. Ta on vastanud telefonile,

on tulnud vestlustele, on andnud aru, elas teada antud aadressil, esitas dokumente. Ta tahab

lahkuda. Ta pöördus VF-i poole ja sai teada, et VF nõuab sissesõidutõendit. Sai VF-i

saatkonnalt 24.12.2025 tõendi, mille esitas pärast pühi PPA-le. Isik väitis, et ta ei saa isegi

aru, kas ta on VF-i kodanik. 1992. a, kui ta läks relvajõududest erru, sai ta VF-i saatkonnast

Nõukogu Liidu passi koopia, kus oli VF-i tempel. Siis läks ta Krimmi, kus elavad tema

vanemad ning kus ta sai Ukraina passi ja välispassi. Ta sai Ukrainas viisa Eestisse oma

abikaasa juurde tulemiseks ja peresse sündis laps. Sai viisa Ukraina kodanikuna. Ta on olnud

koguaeg Ukraina kodanik. Sai viimase Ukraina passi 2012, mis kehtis kuni 2022. Ta kinnitab,

et soovib lahkuda oma sugulaste juurde, kes elavad Krimmis, aga palub, et saaks seda ise

teha. Tal on olemas elukoht ja tüdruksõbra tugi. Ta arvab, et saab ise kiiremini asjad aetud,

saab vajalikud dokumendid, mis saatkond palus esitada. Tahab olla vabaduses ja teha kõike

ise.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

5. PPA tunnistas puudutatud isiku elamisloa 22.08.2025 otsusega kehtetuks ja tegi talle

04.12.2025 lahkumisettekirjutuse. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole neid dokumente

kohtus vaidlustatud. Seega on tegemist kehtivate ja täitmiseks kohustuslike dokumentidega

ning puudutatud isik on kohustatud Eestist lahkuma.

6. VSS § 15 lg 42 sätestab, et kui viibimisaluseta välismaalast on vaja sama seaduse § 23

lg-s 1 sätestatud alusel ja sama paragrahvi lg 11 tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui

48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa pidada välismaalast kinni kuni 2 kuud samas

paragrahvis sätestatud korras.

VSS § 23 lg 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välis-

maalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

6(8)

3-26-10

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on

eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida

kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

VSS § 23 lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama

paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole

võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhi-

mõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi

asjaolusid.

7. Asjaoludest nähtuvalt anti esialgu puudutatud isikule lahkumiskohustuse vabatahtlikuks

täitmiseks aega üks kuu, kuid isik ei lahkunud selle aja jooksul. Isik järgis küll tema suhtes

kohaldatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuid need ei olnud tõhusad ega tulemuslikud

lahkumiskohustuse täitmiseks. Kuigi isik väidab, et on Ukraina kodanik, ei ole ta käinud

Ukraina saatkonnas endale reisidokumente taotlemas. Isik käis korduvalt VF-i saatkonnas,

kuid ei ole taotlenud ega saanud sealt dokumente, mis võimaldaks tal VF-i pöörduda. PPA

hinnangul on isik jätkuvalt VF-i kodanik, sest ta ei ole esitanud kodakondsusest loobumise

kohta mingeid tõendeid, seega on tal võimalik taotleda VF-i saatkonnast reisidokumendid.

Kohtu korduvalt küsimusele, kas isik on VF-i kodanik ja kas ta taotles VF-i saatkonnast passi,

isik ei vastanud.

8. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et isiku käitumine võimaldab järeldada, et tal puudub

tegelikult lahkumise soov ja tema kaasaaitamiskohustuse täitmine on näilik. Kui isikul olnuks

tegelikult soov lahkuda, siis oleks ta pöördunud dokumentide saamiseks Ukraina saatkonna

poole, sest enda väidete kohaselt on ta Ukraina kodanik. Ta ei teinud seda ja põhjendas

tegemata jätmist asjaoluga, et ta ei tea saatkonna telefoninumbrit. Tegemist on ebausutava ja

otsitud põhjendusega, sest saatkonna telefoninumber on saatkonna veebilehe avalehel1

olemas. Isik pöördus üksnes VF-i saatkonna poole. Kohtu hinnangul võib sellest järeldada, et

isik peab end jätkuvalt VF-i kodanikuks. Samas ei taotlenud isik VF-i saatkonnalt

tagasipöördumiseks vajalikke reisidokumente, vaid käis seal muid asju ajamas. Seega näib, et

isik justkui ajaks saatkonnaga asju, kuid tegelikult ei ole ta teinud midagi selleks, et enda

lahkumiskohustust täita. Sellest võib järeldada, et isik ei täida tegelikult

kaasaaitamiskohustust ja tal puuduks selleks vabaduses viibides ka motiiv.

9. VSS 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel

välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 3) on põhjendatud

kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses; 4) välismaalane on korduvalt

toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud

vangistus; 6) välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest

ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 7) välismaalane on sisenenud Eestisse

tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul.

10. PPA ei näi kahtlevat selles, et isik on VF-i kodanik, küll aga kahtleb selles, kas tegemist

on Ukraina kodanikuga. Kohtu hinnangul ei saa olla kindel ka selles, kas tegemist on VF-i

kodanikuga. Tegemist on asjaoludega, mis vajavad väljaselgitamist, et otsustada, kuhu isik on

võimalik välja saata. Isik ise ei anna oma kodakondsuse kohta selgeid ütlusi või esinevad

kahtlused tema esitatud ütluste ja dokumentide õigsuse osas.

1 https://estonia.mfa.gov.ua/en.

7(8)

3-26-10

11. Harju Maakohus karistas 26.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr xxx isikut 6-aastase

vangistusega. Ta vabastati enne tähtaega 2023. a 2-aastase katseajaga. Seega ei ole isik olnud

varem õiguskuulekas.

12. Mitte õiguskuulekat käitumist näitab ka see, et isik on elanud Eestis juba varem ilma

seadusliku aluseta.

13. Isik kinnitas küll korduvalt, et soovib lahkuda, kuid ei ole talle antud tähtaja jooksul

lahkunud ega selleks vajalikke toiminguid teinud. Kaasaaitamiskohustuse täitmine on olnud

näilik. Sellest võib järeldada, et isik ei soovi tegelikult lahkuda.

14. Samuti viitas PPA, et isik on varem mitmel korral sissesõidukeelu kehtimise ajal eba-

seaduslikult Eestisse sisenenud.

15. Eeltoodud asjaolud on piisavad järeldamaks, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik on

seni lahkumiskohustuse täitmist vältinud või püüdnud selle täitmisega viivitada. Võib arvata,

et kui PPA saab VF-i või Ukraina saatkonnalt isiku väljasaatmiseks vajalikud dokumendid,

siis keeldub isik lahkumast või asub end varjama, et lahkumiskohustuse sundtäitmist vältida.

Isiku senine käitumine ei ole olnud õiguspärane, mistõttu puudub alus isikut usaldada.

16. Asjaoludest nähtuvalt keeldus VF-i piirivalve isikut ajutise reisidokumendiga üle piiri

lubamast, kuigi varem on VF-i kodanikke selle dokumendi alusel üle piiri lubatud. Seega

tuleb taotleda isikule VF-i või Ukraina saatkonnast reisidokumendid. Selleks kulub aega, sest

Ukraina kinnitusel ei ole tegemist nende kodanikuga ja VF-iga puuduvad üldteada olevalt

head koostöösuhted. Seega võib dokumentide hankimine kujuneda tavapärasest

pikemaajaliseks. Isik saab menetlust kiirendada sellega, et esitab ise saatkonnale avalduse

enda dokumenteerimiseks. Ilma dokumentideta ei ole võimalik isikut välja saata. Kuna isikul

ja PPA-l on olemas koopiad isiku varasematest dokumentidest, siis ei ole tegemist tundmatu

isikuga ja need võivad aidata kaasa tema dokumenteerimisele. Isiku kinnipidamine on vajalik

selleks, et isik oleks PPA-le tema dokumenteerimise menetluses vajalike selgituste saamiseks

ja dokumentide esitamiseks kättesaadav ning dokumentide saamisel oleks võimalik isik

kiiresti välja saata.

17. Kohus ei leia, et isiku kinnipidamine oleks ebaproportsionaalne, arvestades tema

varasemat käitumist ja kinnipidamise eesmärki. Eelduslikult ei kujune kinnipidamine

ülemäära pikaks. Isikul on võimalik menetluse kiirendamiseks koostööd teha. Kohtule ei ole

teada, et kinnipidamine oleks vastuolus isiku turvalisuse või tervise kaitsega. Isikule tagatakse

kinnipidamiskeskuses vajadusel tervishoiuteenused.

18. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik

kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks

kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinni-

pidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub pers-

pektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)