3-25-1338/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuaril 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-1338

Haldusasi

Menetlusosalised

Menetlustoiming

X. X ja C. C kaebus Viimsi Vallavalitsuse 4. aprilli 2025. a

toimingule „25.07.2024 ettekirjutuse nr 2412899/00143

sunniraha hoiatuse rakendamine“

Kaebajad X. X ja C. C, esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas

Vastustaja Viimsi vald, esindaja Karin Mägi

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte

toimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohus võttis 8. mai 2025. a määrusega menetlusse X. X ja C. C kaebuse nõudes

keelata Viimsi vallal 4. aprilli 2025. a teate „25.07.2024 ettekirjutuse nr 2412899/00143 sunniraha

hoiatuse rakendamine“ alusel rakendatud sunniraha sissenõudmise toimingute tegemine ning 25. juuli

2024. a ettekirjutuse nr 2412899/00143 ja selles tehtud hoiatuse alusel uute sunnirahade määramine ja

sissenõudmine.

2. Vastustaja teatas 12. juuni 2025. a vastuses kaebusele, et 4. aprilli 2025. a teate alusel rakendatud

sunniraha on kaebajad tasunud ning 28. mail 2025 on määratud uus sunniraha 1000 eurot. Vastustaja

esitas 9. detsembril 2025 kohtule teate, et vaidlusalusele elamule on väljastatud kasutusluba ning

ettekirjutus on täidetud.

3. Kohus palus 10. detsembri 2025. a kohtunõudes vastustajal teatada, kas kaebajad on tasunud ka hiljem

määratud sunniraha või kas mõne ettekirjutuse alusel määratud sunniraha sissenõudmine on veel pooleli.

Kohus palus kaebajatel teatada, kas neil on vastuväiteid kaebuse läbi vaatamata jätmisele arvestades, et

ettekirjutus on täidetud, selle alusel ei ole enam võimalik määrata uusi sunnirahasid, mistõttu puudub

alus seda ka keelata. Samuti ei ole enam asjakohane kaebajate nõue keelata 4. aprilli 2025. a teate alusel

rakendatud sunniraha sissenõudmine, arvestades et kaebajad on selle sunniraha tasunud. Kohus selgitas,

ka, et praegusel juhul ei ole vähemalt nendes küsimustes enam alust arvata, et vastustaja teeks kaebajate

õigusi rikkuvaid toiminguid.

4. Vastustaja teatas 10. detsembril 2025, et vastustaja ei ole viimasena (28. mail 2025) määratud

sunniraha 1000 eurot sisse nõudnud, vaid andis kaebajatele pikendust kohustuse täitmiseks, mis ka

täideti. Kaebajate suhtes ei ole vastustajal pooleli ühtegi sunniraha toimingut.

5. Kaebajad teatasid 2. jaanuaril 2026, et neil ei ole muutunud olukorras vastuväiteid kaebuse läbi

vaatamata jätmise kohta.

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

6. HKMS § 151 lg 2 p-s 1 on sätestatud, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1

kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata,

et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi.

7. Kohus selgitas 10. detsembri 2025. a kirjas, et kuivõrd 25. juuli 2025. a ettekirjutus on täidetud, ei saa

vastustaja selle täitmisele suunamiseks enam kaebajate suhtes sunniraha rakendada, mistõttu on

keelamiskaebus muutunud ainetuks. Ühtlasi on kaebajad tasunud 4. aprilli 2025. a teate alusel rakendatud

sunniraha ning vastustaja on teatanud, et kaebajate suhtes ei ole pooleli ühtegi sunniraha toimingut.

Seega ei ole alust keelata ka sunniraha sissenõudmist. Eeltoodust tulenevalt puudub alus arvata, et

vastustaja teeks neil asjaoludel kaebajate õigusi rikkuva toimingu. Seega puudub kaebajatel ilmselgelt

kaebeõigus keelamiskaebuse edasiseks menetlemiseks ning kohus jätab kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja

§ 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

8. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed

(HKMS § 155 lg 6). Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

9. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi

vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui kõnesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.

Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist (ning eeldatavasti ei ole vastustaja

koosseisulise juristi esinduse korral välja mõistetavaid menetluskulusid ka tekkinud), jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. HKMS § 104 lg 5 p-st 3 lähtudes ei kuulu tasutud

riigilõiv tagastamisele.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/