2-24-3372/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-3372

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.01.2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-3372

Tsiviilasi

N.M hagi Baltic Restaurants Estonia AS-i vastu

kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

1057,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N.M (isikukood XXX);

Kostja: Baltic Restaurants Estonia AS (registrikood

11391363),

Kostja lepinguline esindaja: Ille Nakurt-Murumaa

Kohtuistungi aeg

25.11.2025. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata N.M hagi Baltic Restaurants Estonia AS-i vastu kutsehaigusega

tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.1.

N.M (hageja) esitas 28.02.2024. a kohtule hagiavalduse Baltic Restaurants Estonia

AS-i (kostja) vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Hageja taotleb

hagiavalduses, et kohus:



mõistaks kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 17.02.2022. a kuni 29.02.2024. a

kahjuhüvitise summas 710,55 eurot;

1 (13)



mõistaks kostjalt hageja kasuks välja alates 01.03.2024. a igakuise perioodilise hüvitise

summas 38,51 eurot, mida üks kord aastas, hiljemalt 1. mail indekseeritakse

Statistikaameti avaldatud tegevusala „majutus ja toitlustus“ keskmise brutokuupalga

muutusega võrreldes eelmise aastaga;



kohustaks kostjat hüvitama hagejale kutsehaigusest tekkinud lisakulutused

kuludokumentide alusel 22,29% ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt diagnoositi hagejal 17.02.2022. a kutsehaigus. Hagejal diagnoositi

kutsehaigusena ülekoormushaigus; rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud pehmete

kudede haigusseisundid: õlavöötme ja käte müofüastsiaalne valu; lateraalne epikondüliit

mõlemal käel; mediaalne epikondüliit mõlemapoolne; kakspealihase tendiniit vasakul käel;

õlavarre pöörajalihase kõõluskätise sündroom; karpaaltunneli sündroom vasakul käel; vasaku

randme sidemete kahjustus ja tenosünoviidid. Töötervishoiuarsti teatise kutsehaigestumise

diagnoosimisest ja Tööinspektsiooni kutsehaigestumise uurimiskokkuvõtte kohaselt on hageja

kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks ajavahemik 2004-2020. Kutsehaigestumise

väljakujunemise põhjustanud ohuteguriteks olid korduvad liigutused kätele ja raskuste

teisaldamine. Ajavahemikul 2004-2016 (4720 kalendripäeva) töötas hageja Luunja Kultuuri-

ja Vabaajakeskuses majahoidja-aedniku töökohal ning ajavahemikul 2016-2020 (1354

kalendripäeva) kostja, Baltic Restaurants Estonia AS-i juures Tartu Annelinna Gümnaasiumis

ja Tartu Descartes`i Koolis toitlustuse klienditeenindajana. Arvestades töötamise aega on

tööandjate osa hageja kutsehaiguse väljakujunemisel Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskusel

77,71 % ja kostjal vastavalt 22,29 %. Eesti Töötukassa 16.11.2021. a otsusega tuvastati

hagejal alates 03.12.2021. a puuduv töövõime. Ekspertarsti arvamuse kohaselt on

kutsehaigusest tingitud töövõime kaotus 60 % ja kogu töövõimekaotus 100 %. Kutsehaigusest

tingituna on hagejal põhjendatud lisakulutused retseptiravimitele, taastusravile ja

sõidukuludele raviasutusse ja tagasi. Eesti Töötukassa 17.11.2021. a otsusega määrati

hagejale perioodiks 03.12.2021. a kuni 02.12.2022. a töövõimetoetus ühe kalendripäeva eest

15,1300 eurot ning Eesti Töötukassa 03.11.2022. a otsusega perioodiks 03.12.2022. a kuni

02.12.2027. a töövõimetoetus ühe kalendripäeva eest 16,3300 eurot. Hageja keskmine töötasu

aastasel perioodil enne kutsehaigestumist oli 661,34 eurot kuus. Seoses kutsehaigusega on

tekkinud hagejal püsiv töövõime kaotus, mille tõttu on hageja ilma jäänud võimalusest saada

sissetulekut töötasu näol ning hageja sissetulek on vähenenud. Hageja leiab, et vähenenud

sissetuleku ja kutsehaigusest tingitud lisakulude näol temale tekkinud kahju eest vastutab

kostja 22,29 % ulatuses, sest kutsehaiguse väljakujunemise perioodil 22,29% ajast töötas

hageja kostja juures. Hageja nõuab kostjalt hüvitist alates temal kutsehaiguse diagnoosimisest,

s.o alates 17.02.2022. a, ajavahemikul kuni hagi esitamise kuu lõpuni, s.o kuni 29.02.2024. a

ühekordse summana 710,55 eurot ja edasiulatuvalt alates 01.03.2024. a igakuiste perioodiliste

maksetena. Nõutava hüvitise arvestamisel on hageja võtnud aluseks oma keskmine töötasu

aastasel perioodil enne kutsehaigestumist, mida üks kord aastas, hiljemalt 1. mail

indekseeritakse Statistikaameti avaldatud tegevusala „majutus ja toitlustus“ keskmise

brutokuupalga muutusega võrreldes eelmise aastaga, ja hagejale makstava töövõimetoetuse

vahe ja saadud vahest 60 %, mis on hagejal tuvastatud kutsehaigusest tingitud töövõimetuse

ulatus, ning kostjalt nõuab hageja saadud summast 22,29 %, mis on protsent, mil hageja

kutsehaigestumise väljakujunemise perioodil kostja juures töötas. Kutsehaigusest tekkivate

lisakulude hüvitamist nõuab hageja kostjalt edasiulatuvalt 22,29 % ulatuses vastavate kulude

tekkimisel kuludokumentide alusel. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

1.2.

Hageja kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi esitatud nõuete juurde.

Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega selle kohta, et kostja ei vastuta hagejale

kutsehaigusega tekkinud kahju eest.

2 (13)

Hageja ei vaidlusta seda, et kogu kostja juures töötatud ajaperioodi (3,5 aastat) jooksul viibis

hageja töövõimetuslehel või puhkusel kokku 546 kalendripäeva. Hageja leiab, et tema

sagedane töövõimetuslehel viibimine kostja juures töötamisel on juba iseenesest tõenduseks,

et hagejal olid kostja juures töötamisel kokkupuuted kutsehaiguse põhjustanud ohuteguritega

ja nendest tulenevalt tõsised terviseprobleemid. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttes on

välja toodud, et esimene töökoht kostja juures (Tartu Annelinna Gümnaasiumis) ei ole

säilinud, uurimistulemused on kirja pandud personalijuhi poolt esitatud faktide alusel.

Personalijuht on rõhutanud hageja pidevat haiguslehel viibimist. Eeltoodust tulenevalt oli

kostja tööandjana juba 2016 aastal teadlik hageja terviseprobleemidest (haiguslehel

viibimised). Kostja väide, et hageja ei andnud tööandjale teada oma terviseprobleemidest, on

eksitav. Pigem on siin kostja tööandjana suhtunud liiga kergelt hageja terviseprobleemidesse.

Hageja sagedase haiguslehel viibimise põhjal ja edasiste tervisekahjustuste vältimiseks oleks

kostja saanud ennetustegevusena viia hageja üle kergemale tööle.

Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta tutvustas hagejale ergonoomilisi töövõtteid.

Töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardi kohaselt on hagejale

tutvustatud 13.09.2016. a, s.o ühe päeva jooksul 10 erinevat juhendit või õigusakti.

Juhendamise kestvus kokku oli 95 minutit. On ilmselge, et sellises tempos ja mahus

esitatavad juhendid ja õigusaktid ei olnud hagejale arusaadavad. Rohkem koolitusi kaardile

kantud ei ole ja puudub viide, et oleks tutvustatud ergonoomilisi töövõtteid ja viidud läbi

juhendamist õigete töövõtete, asendite ja töövahendite käsitsemise kohta.

Juhendamiskohustuse rikkumise tagajärjel ei teadnud hageja, kuidas oli võimalik täita

töökohustusi selliselt (nt kui raskeid ja kuidas raskusi on võimalik tervisele ohutult teisaldada;

kuidas on võimalik vältida sundasenditega, ühetaoliste liigutustega ja käte koormusega

liigutustega kaasnevaid ohtusid; millised on ergonoomiliselt õiged tööasendid jms), et need ei

ohustaks üldse või ohustaks võimalikult vähe tervist ega põhjustaks kutsehaigust.

Hageja esitas tõendina endise töökaaslase K. P. seletuskirja, milles K. P. kinnitab, et

dokumentide (ohutusjuhendid, riskianalüüs jms) tutvustamist kostja poolt ei toimunud, nad

pidid dokumendid allkirjastama töö käigus ja tihti ei jõudnud isegi lugeda dokumendi

pealkirja, millele alla kirjutasid. K. P. kinnitab seletuskirjas, et kostja juures töötades pidi

hageja pidevalt teisaldama raskuseid, sh marmiidi täitmine toitu täis nõudega (kaal u 10 kg),

piimakanistrite (kaal u 20 kg) tõstmine, mida pidi vahetama viis korda päevas, kauba

vastuvõtmisel piimakastide (kaal u 20 kg) külmkambrisse tõstmine ja virnastamine, jahu- ja

suhkrukottide (kaal u 25 kg) tõstmine lattu. Hagejal ei olnud kedagi appi võtta, kuna kõigil oli

kiire. Puhketuba kui sellist ei olnud, oli riideruum, kus sai riideid vahetada. Lõunapaus toimus

kiirustades ja püstijalu. Isegi kui tuli töös väike paus, siis istuda ei tohtinud, kui juhataja nägi,

et nad istuvad, siis lisati jälle täiendavaid tööülesandeid. Hageja kurtis sageli, et raskuste

tõstmine käib tal üle jõu, tal tekkisid põlvedega probleemid (põlvevalu) ja sagedased

seljavalud.

Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõtte kohaselt on kostja tööandjana teinud jooksvalt

muudatusi töökeskkonnas eesmärgiga parandada töötingimusi. Seega on ilmne, et need

töötingimused, mis olid uurimiskokkuvõtte koostamise ajal 2022. aastal ei ole samad, mis olid

hageja tööle asumise ajal 2016. aastal.

Kostja poolt Tööinspektsioonile esitatud riskianalüüsis Tartu Descartes’i kooli sööklafiliaali

kohta, on hinnatud töökeskkonnas esinevaid füsioloogilisi ohutegureid. Sundasendite

tekkimine on hinnatud riskitasemega 3, kus töötajad viibivad sundasendites üle 50% tööajast.

Tööandja on võimalikeks maandusmeetmeteks välja toonud puhkepauside tegemise,

tööasendite vahetused, tervisekontrollide korraldamise. Korduvate tööliigutuste ohutegur on

samuti hinnatud riskitasemega 3, kus korduvliigutused esinevad hakkimisel ja muude

toiduvalmistamise tüüpliigutustel. Leevendusmeetmed on sarnased eelnevale ohutegurile.

3 (13)

Raskuste teisaldamise ohutegur on hinnatud riskitasemega 2, kus võib toimuda kuni 20 kg

raskuste teisaldamist. Abinõudena välja toodud ergonoomiliste töövõtete kasutamine,

regulaarne tervisekontroll, kahe töötaja abil raskuse teisaldamine ning olemasolevate

abivahendite kasutamine. Seega on kostja kinnitanud füsioloogiliste ohutegurite olemasolu

hageja töökohal, sh raskuste teisaldamine. Vabariigi Valitsuse määruses nr 26 „Raskuste

käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 3 kohaselt peab tööandja raskuste

teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et need muuta töötajale

võimalikult ohutuks. Hageja leiab, et kostja ei hinnanud piisavalt raskuste teisaldamisest

tulenevat riski hageja tervisele ja raskuste teisaldamise maandamismeetmed olid ebapiisavad.

Kostja juures töötamise ajal oli hageja suunatud tervisekontrolli kahel korral. Mõlemas

tervisekontrolli otsuses on välja toodud, et hagejale on näidustatud taastusravi ja

ravivõimlemine kaela, õlavöötme ja käte jaoks. Seega on töötervishoiuarst leidnud, et hageja

tervislik seisund, eriti õlavöötme ja käte osas, on probleemne ja vajab taastusravi. Hageja

kutsehaiguse diagnoosid on tingitud just õlavöötme ja käte valude ja kahjustustega, millele

töötervishoiuarst tervisekontrolli otsutes tähelepanu juhtis. Kostja tööandjana oli teadlik

töötervishoiuarsti ettekirjutusest ja hageja tervislikust seisundist.

Kostja toob välja, et töötajatele oli tagatud tervisekindlustus, mille raames oli alates 2018.

aasta aprillist võimalik kasutada erinevaid tervishoiuteenuseid (sh massaaž). Esimesel kahel

kostja juures töötatud aastal aga selliseid teenuseid ei olnud ette nähtud ning 2018. aastaks oli

hageja tervislik seisund juba sedavõrd halvenenud, et tal polnud enam jõudu pärast väsitavat

tööpäeva veel ka taastusravile minna.

Hageja ei nõustunud kostja kompromissi pakkumisega, et ta hüvitab hagejale mõne

taastusravi teenuse kulud. Hageja avaldas, et kompromissi korras on ta nõus ühekordse

hüvitisega summas 3000 eurot.

Kui kohus peaks jätma siiski hagi rahuldamata, siis palub hageja jätta poolte menetluskulud

poolte endi kanda. Sealjuures palub hageja kohtul arvestada, et hageja on puuduva

töövõimega, ei tööta ja tema ainus sissetulek on töövõimetoetus. Kostja poolt välja pakutud

kompromiss ei sisaldanud praktiliselt mingit arvestatavat pakkumist, mida oleks hagejal

võimalik olnud kaaluda. Ühekordne taastusravi, mida kostja kompromissina pakkus, ei

võimalda hagejal oma tervist taastada.

2. KOSTJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

Kostja, Baltic Restaurants Estonia AS hagi ei tunnistanud, vaidles hagile vastu ja palub

kohtul jätta see täies ulatuses rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et tema ei vastuta hagejal kutsehaigestumise tõttu tekkinud kahju eest.

Kostja toob välja, et hageja asus kostja ettevõttesse tööle 13.09.2016. a, sõlmides kostjaga

töölepingu nr 30630. Hageja asus tööle klienditeenindaja-abitöölisena. Hageja töötas töösuhte

kestel kahes Tartu kooli sööklas, Tartu Annelinna Gümnaasiumis ja Tartu Descartes’i koolis.

Pooltevaheline töösuhe lõppes 02.03.2020. a korraliselt, töötaja soovil.

Töösuhte kestel täitis kostja kõiki töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevaid kohustusi

töötajate, sh hageja suhtes. Hageja on ise kohtule esitanud Tööinspektsiooni

uurimiskokkuvõtte ja selles uurimiskokkuvõttes on Tööinspektsioon rõhutanud, et kostja täitis

oma tööohutusalaseid kohustusi hoolsalt ja nõuetekohaselt. Rikkumisi (süülist kohustuste

täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist) ei tuvastatud.

Kostja tööandjana on korraldanud ettevõttes, sh neis filiaalides kus töötas hageja,

töökeskkonna riskianalüüsi ning hinnanud seal töötajate tööga seotud ohutegurid, sealhulgas

4 (13)

füsioloogilised ohutegurid. Riskianalüüsis on hinnatud sundasendite tekkimine riskitasemega

3, kus töötajad viibivad sundasendites üle 50% tööajast, kus laste 15 minutiliste lõunapauside

ajal on töötajate töökoormus väga suur. Riskianalüüsis on kirjeldatud ka ohutegurite

vähendamise abinõud - puhkepauside tegemine, tööasendite vahetused, tervisekontrollide

korraldamise. Korduvad tööliigutused ja raskuste käsitsi teisaldamise ohutegurid on hinnatud

riskitasemega 2. Raskuste teisaldamise ohutegur hinnatud riskitasemega 2, kus võib toimuda

kuni 20 kg raskuste teisaldamist. Abinõudena on välja toodud ergonoomiliste töövõtete

kasutamine, regulaarne tervisekontroll, kahe töötaja abil raskuse teisaldamine ning

olemasolevate abivahendite (käru) kasutamine.

Samuti on kostja tööandjana viinud hagejale enne tööle lubamist läbi nõuetekohase

tööohutusalase juhendamise, tutvustanud talle tööandja ettevõttes kehtivaid asjakohaseid

ohutusjuhendeid ja regulatsioone. Hageja tutvus juhenditega ja allkirjastas tööohutusalase

juhendamise kaardi, kinnitades iga juhendi juures oma allkirjaga, et ta on juhendiga tutvunud

ja selle sisust aru saanud. Seega ei vasta tõele hageja väide, et teda ei juhendatud ning talle ei

olnud teada ohutud töövõtted. Sissejuhatava juhendi ja ohutusjuhendi köögipersonalile ja

klienditeenindajale punktis 3.4 on sätestatud, et juhendamise (esmane, täiendav) läbimisel on

töötajal kohustus viivitamatult informeerida tööandjat asjaoludest, mis on ebaselged.

Juhendamise läbimise kohta allkirja andmisega kinnitab töötaja, et juhendite sisu on talle

arusaadav ning, et ta tunneb vajalikke ohutusnõudeid ja ohutuid töövõtteid. Hageja on

allkirjaga kinnitanud, et on selle juhendiga tutvunud ning eelviidatud punkti sisu ja mõte

peaksid olema mõistlikule töötajale arusaadavad. Seega, kui hagejale jäi kostja

tööohutusalastes juhendites midagi ebaselgeks, siis pidi ta sellest tööandjat teavitama.

Kostja leiab, et hageja väited selle kohta, et kostja tööandjana ei tutvustanud temale

tööohutusalaseid juhendeid, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on seisukohal, et hageja

esitatud K. P. seletuskiri hageja väidetud asjaolusid ei tõenda, sest K. P. ei töötanud

tööohutusalase juhendamise läbiviimise ajal koos hagejaga ning tema juhendamist viis läbi

hoopis teine juhataja teises filiaalis. Kostja esitas omalt poolt tõendina S. I. selgituse. S. I.

töötas hagejaga koos Tartu Annelinna Gümnaasiumis alates september 2016 kuni mai 1018.

S. I. kinnitab, et kõikidele uutele töötajatele tutvustati enne tööle lubamist tööohutus- ja

töötervishoiualaseid juhendeid. Kui oli küsimusi, siis juhataja alati aitas ja vastas.

Kostja korraldas ettevõttes regulaarselt tervisekontrolli vastavalt töötervishoiu- ja tööohutuse

seadusele. Kostja on suunanud hageja tervisekontrolli nii 2016 kui 2019. Tervisekontrolli

otsused tõendavad, et töötervishoiuarst on teinud hagejale põhjaliku tervisekontrolli ning

kirjutanud hagejale hulgaliselt soovitusi oma tervise taastamiseks ja ülekoormushaiguse

vältimiseks. Tervisekontrolli otsustest nähtub, et hagejale on tehtud ettepanekud

tervisevõimlemise ja massaaži vajalikkuse osas, mida tööandja on koostööpartnerite abil talle

ka pakkunud. Kostja aga on arsti soovitusi - nt teha puhkepauside ajal kätele, seljale ja kaelale

venitus-sirutusharjutusi; teha iga päev tervisevõimlemist; käia 1 kord nädalas ujumas ning

käia massaažis - eiranud. Selle, et ta oli neist soovitustest teadlik, kuid eiras neid, on hageja

omaks võtnud, kinnitades nii kostjale hagimenetlusele eelnenud kirjavahetuses kui ka

Tööinspektsioonile uurimise käigus, et talle olid need soovitused teatavaks tehtud kuid ta

ignoreeris neid. Eelviidatud kohustusi eirates on hageja olnud jämedalt hooletu ning selle

hooletusega kahjustanud enda tervist. Arvestades, et terviseandmed on eriliiki isikuandmed,

mille töötlemine on üldjuhul keelatud ja lubatud ainult seaduse alusel, siis sai kostja

tööandjana hageja kui töötaja tervise kohta teha otsuseid ainult töötervishoiuarsti poolt

väljastatud tervisekontrolli otsuse alusel. Hageja ei ole kostjale töösuhte ajal esitanud teavet,

et tema terviseseisund erineb tervisekontrolli otsuses sätestatust või, et ta vajab kergemaid

töötingimusi või töökorralduse muutmist.

5 (13)

Kostja pöörab tööandjana suurt tähelepanu ka töötajate jooksvale koolitamisele - näiteks

toimus detsembris 2016 ergonoomiakoolitus kõigile ettevõtte Tartu piirkonna töötajatele,

andes töötajatele teadmisi, mh just hagejale kutsehaiguse põhjustanud füsioloogiliste

ohutegurite teemal.

Kostja ettevõtte töö- ja puhkeaja korraldus vastab kehtiva õiguse nõuetele. Puhkepausid

tööpäeva sees olid ja on töötajale tagatud. Seda on tuvastanud kutsehaiguse uurimise käigus

ka Tööinspektsiooni uurija.

Alates 2018. aasta aprillist võimaldab kostja oma töötajatele kasutada tervisekindlustust.

Töötajal on vastavalt oma eelistustele võimalik valida Stebby või IF tervisekindlustuse vahel,

mille raames on töötajal võimalik tööandja kulul käia ka ambulatoorses taastusravis (k.a

massaažis), pöörduda perearsti saatekirja omamata eriarsti vastuvõtule jms. Hagejale oli

eelnimetatud tervisekindlustus kohalduv 01.04.2018. a kuni 02.03.2020. a. Asjaolu, et töötaja

ei soovi tööandja pakutud terviseteenuseid kasutada, ei saa kaasa tuua tööandja vastutust

tagajärgede (tervise kahjustumine) eest.

Kutsehaigestumise uurimisel tuvastas kostja, et hageja kutsehaiguse põhjustanud

ohuteguritega kokkupuute aeg kostja ettevõttes oli 1 aasta ja 11 kuud. Kogu töölepingulise

ajaperioodi (3,5 aastat) jooksul viibis hageja töövõimetuslehel või puhkusel kokku 546

kalendripäeva.

Hageja läbis korralised töötervishoiuarsti külastused ilma kaebusteta, samuti ei andnud ta

töösuhte kestel tööandjale teada, et tal oleks mingeid terviseprobleeme. Vastupidi ei soovinud

hageja kasutada kostja poolt talle pakutud terviseteenuseid.

Kostja ettevõttes toimub regulaarne ergonoomiaalane juhendamine ja koolitamine, töötajatele

on tagatud puhkepausid ja raskuste teisaldamise võimalus kärude abil. Kui töötajal on

muresid (mh tervisemuresid), kuid ta ei soovi või ei julge tööandja poole pöörduda, on

tagatud ettevõttevälise nõustaja või töökeskkonnavolinike poole pöördumise võimalus.

Ka tööinspektsioon on uurimiskokkuvõttes sedastanud, et kostja ettevõttes ei rikutud

tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning seega ei ole kostja süüdi hagejale kutsehaiguse

põhjustamises. Seetõttu puudub õiguslik alus nõuda kostjalt kutsehaigusega põhjustatud kahju

hüvitamist.

Menetluse käigus tegi kostja hagejale ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga,

tingimusel, et kostja hüvitab hagejale mõne taastusravi teenuse kuludokumendi alusel. Kostja

avaldas, et ta ei ole kompromissi korras nõus maksma hagejale rahalist hüvitist sissetuleku

vähenemise eest ja kostja ei nõustunud hageja kompromissi ettepanekuga maksta hagejale

ühekordset hüvitist summas 3000 eurot.

Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja

menetluskuluna kostja lepingulise esindaja tasu summas 1871,50 eurot.

3. KOHTU SEISUKOHT

3.1.

Kohus leiab, et N.M hagi Baltic Restaurants Estonia AS-i vastu kutsehaigusega

tekitatud kahju hüvitamise nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

3.2.

Kohus tegi kindlaks alljärgnevad asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud:



N.M (hageja) ja Baltic Restaurants Estonia AS-is (kostja) sõlmisid 13.09.2016. a

töölepingu (dtl 56-59), mille alusel hageja (töötaja) asus 13.09.2016. a tööle kostja

(tööandja) ettevõttes toitlustuse klienditeenindaja-abitöölise ametikohal. Töösuhe

lõppes 02.03.2020. a töötaja poolse töölepingu korralise ülesütlemisega. Töösuhte

6 (13)

kestel töötas hageja kahes Tartu kooli sööklas, Tartu Annelinna Gümnaasiumis ja

Tartu Descartes`i Koolis. Töösuhte ajal oli hageja kas töövõimetuslehel või puhkusel

kokku 546 päeva.



Eelnevalt, perioodil 13.04.2004. a kuni 17.05.2016. a töötas hageja töölepingu alusel

Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses majahoidja-aedniku ametikohal.



Eesti Töötukassa 16.11.2021. a otsusega tuvastati hagejal puuduv töövõime perioodiks

03.12.2021. a kuni 02.12.2022. a.



17.02.2022. a diagnoosis SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja

töötervishoiu keskuse töötervishoiuarst hagejal kutsehaiguse. Töötervishoiuarsti

arvamuse kohaselt on hageja kutsehaiguse väljakujunemise periood 2004-2020.



Ekspertarsti 19.05.2022. a arvamuse alusel määras Sotsiaalkindlustusamet hageja

kutsehaigusest tingitud töövõimekaotuse ulatuseks 60 % ja kogu töövõimekaotuse

ulatuseks 100%.



Eesti Töötukassa 02.11.2022. a otsusega tuvastati hagejal korduvhindamisel puuduv

töövõime perioodiks 03.12.2022. a kuni 02.12.2027. a.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kohtusse hagi kostja vastu kutsehaigusega tekitatud

kahju hüvitamise nõudes. Hageja nõuab kostjalt varalise kahjuna kutsehaigusega seoses

tekkinud töövõimetusest ja sissetuleku vähenemisest saamata jäänud tulu alates temal

kutsehaiguse diagnoosimisest, s.o alates 17.02.2022. a. Perioodi eest alates 17.02.2022. a kuni

hagi esitamise kuu lõpuni, s.o kuni 29.02.2024. a nõuab hageja kostjalt ühekordse hüvitise

väljamõistmist summas 710,55 eurot ja edasiulatuvalt alates 01.03.2024. a hüvitise

väljamõistmist igakuiste perioodiliste maksetena summas 38,51 eurot, mida üks kord aastas,

hiljemalt 1. mail, indekseeritakse Statistikaameti avaldatud tegevusala „majutus ja toitlustus“

keskmise brutokuupalga muutusega võrreldes eelmise aastaga. Lisaks taotleb hageja, et kohus

kohustaks kostjat hüvitama hagejale kutsehaigusest tekkinud lisakulutused kuludokumentide

alusel 22,29% ulatuses.

Kostja vaidleb hagile vastu. Iseenesest ei vaidlusta kostja hageja kutsehaigestumist ja

töövõimetust, aga kostja leiab, et tema ei vastuta selle tõttu hagejale tekkinud kahju eest, sest

ei esine kostja õigusvastast tegu, mis oleks kahju tekkimisega põhjuslikus seoses ning kostja

ei ole kahju tekkimises süüdi.

3.3.

Riigikohus on oma praktika seisukohtades selgitanud (vt nt RKTKo 16.06.2021. a nr

2-17-19464, p 10), et tööandja tegevuse tõttu tervisekahjustuse saanud töötaja kahju

hüvitamise nõude võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 1044 lg 3 järgi rahuldada lepingu

rikkumisele (st nõude alusena VÕS § 115 lg-le 1) või tööandja õigusvastasele teole (st VÕS

§-le 1043) tuginedes. Nii lepingu- kui ka deliktiõiguslikul alusel vastutuseks tuleb teha

kindlaks töötaja kahju ja tööandja tegu ning põhjuslik seos kahju ja teo vahel (VÕS § 127 lg

4). Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimise välistab üldjuhul

vääramatu jõud, deliktilisest üldvastutusest õigusvastasust välistava asjaolu esinemine või süü

puudumine.

Hageja tugineb oma kahjunõude alusena kostja tegevusetusele ja seadusest tulenevate

töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisele, millega on põhjustatud hagejale

tervisekahjustus (kutsehaigus). Arvestades neid hagi aluseks olevaid asjaolusid leiab kohus, et

hageja kahjunõude õiguslikuks aluseks saavad olla VÕS sätted õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise ja deliktilise vastutuse kohta.

7 (13)

VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule

kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega ja p 7 kohaselt, kui see tekitati seadusest

tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, lõike 4

kohaselt raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja lõike 5

kohaselt tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või

lõpetamisel.

Nii lepingu- kui ka deliktiõiguslikul alusel kahju hüvitamise nõudele kohalduvad VÕS 7.

peatüki üldised kahju hüvitamise sätted, sh kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse ning

hüvitatava kahju kohta.

VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS

§ 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS

§ 130 lg 1 sätestab eraldi, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada

kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning

täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest

ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Eeltoodud arvestades on hageja kahjunõude eelduseks kostja õigusvastane süüline tegu ja

hagejal sellega põhjuslikus seoses kahju tekkimine. Kohtul tuleb asja lahendamisel esmalt

tuvastada, kas esines kostja õigusvastane tegu (kas aktiivne käitumine või tegevusetus) ja

seejärel tuleb teha kindlaks põhjuslik seos sellise teo (sh tegevusetuse) ning hagejal tekkinud

kahjuliku tagajärje, s.o kutsehaiguse ja sissetuleku kaotuse ning lisakulutuste vahel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei

tulene teisiti.

Riigikohus on selgitanud kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise asjas tõendamiskoormuse

jaotust poolte vahel (vt nt RKTKo 20.12.2017. a nr 2-15-10683, p 18.1.). Riigikohus on

leidnud, et kui üldiselt peab kannatanu tõendama nii kahju tekitaja õigusvastase käitumise,

kahju tekkimise kui ka põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel, siis riskide õiglasemaks

jagamiseks on kergendatud kannatanu tõendamiskoormust teo õigusvastasuse tuvastamisel.

Kui töötajal on tekkinud kutsehaigus ja kui ta on tõendanud põhjusliku seose tööandja

tegevuse (sh tegevusetuse) ja talle kutsehaigusega tekkinud kahju vahel, peab tööandja nimelt

tõendama, et ta on tööohutuse nõudeid täitnud. Tööandja vabaneb kahju hüvitamise

kohustusest, kui ta tõendab õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.

3.4.

Hageja heidab kostjale kutsehaiguse põhjustanud õigusvastase teona (tegevusetusena)

ette töötervishoiu ja tööohutusalaste normide rikkumist, mis seisneb selles, et kostja

tööandjana ei rakendanud piisavalt ennetusmeetmeid, et vähendada töö ohuteguritest tulevaid

terviseriske, sh rakendanud ennetustegevust tööst tulenevate riskide maandamiseks, ei

tutvustanud hagejale ergonoomilisi töövõtteid, ei täitnud nõuetekohaselt

juhendamiskohustust.

8 (13)

Hageja on esitanud tõendina SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 21.02.2022. a teatise hagejal

kutsehaiguse diagnoosimise kohta (dtl 7). Nimetatud teatise kohaselt on hagejal diagnoositud

17.02.2022. a kutsehaigusena ülekoormushaigus: rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud

pehmete kudede haigusseisundid; õlavöötme ja käte müofastsiaalne valu; lateraalne

epikondüliit mõlemal käel; mediaalne epikondüliit mõlemapoolne; kakspealihase tendiniit

vasakul käel; õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise sündroom; karpaaltunneli sündroom

vasakul käel; vasaku randme sidemete kahjustus ja tenosünoviidid. Kutsehaiguse põhjustanud

ohuteguritena on märgitud: korduvad liigutused kätele, raskuste teisaldamine.

Töötervishoiuarsti hinnangul on hagejal kutsehaiguse väljakujunemise periood 2004-2020 ja

tööandjateks, kelle juures töötamine võis kutsehaigestumist mõjutada, on märgitud:

ajavahemikul 2004-2016 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus ning ajavahemikul 2016-2020

Baltic Restaurants Estonia AS.

Hageja on esitanud ka Tööinspektsiooni poolt 26.05.2022. a koostatud hageja

kutsehaigestumise uurimiskokkuvõtte (dtl 8-14), milles töötervishoiu tööinspektor on andnud

hinnangu hageja kutsehaiguse tekkele ja väljakujunemisele.

Selles uurimiskokkuvõttes on Tööinspektsioon esitanud seisukoha hageja kutsehaigestumise

põhjuse ja põhjusliku seose kohta tööandjate juures. Tööinspektsioon on seisukohal, et

aastatel 2004-2016 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses töötades igapäevaselt väiksemaid

raskusi teisaldades ja korduvaid tööprotsesse läbi viies, tekkis töötajal lihastes pinge, mis

töövõime mitte taastumisega ajapikku aina kuhjub. Sõltuvalt ka töötaja individuaalsest

teisaldamistehnikast, väljaõppe ja juhendamise puudumisest, füüsilistest võimetest, kujunes

töötajal lõpuks välja tervisekahjustus, mille mõju tervisele aja tõttu süvenes ja kujundades

lõpuks välja kutsehaiguse. Aastatel 2016-2020 Baltic Restaurants Estonia AS-i (kostja) juures

töötades ka igapäevaselt väiksemaid raskusi teisaldades ja tehes korduvaid tööoperatsioone,

tekkis töötajal lihastes pinge, mis töövõime mitte taastumisega ajapikku aina kuhjub.

Sõltuvalt ka töötaja individuaalsest teisaldamistehnikast, väljaõppest, füüsilistest võimetest

ning töötervishoiuarsti terviseprobleemidest mitte teavitades, kujunes töötajal lõpuks välja

tervisekahju, mille mõju tervisele aja tõttu süvenes ja kujundades lõpuks välja kutsehaiguse.

Olulisel kohal on ka kutsehaige eelnev töökoht, kus kutsehaiguse väljakujunemine alguse sai.

Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid tõendavad seda, et hagejal 17.02.2022. a diagnoositud

kutsehaigus kujunes välja aastatel 2004-2020, millest suurema osa ajast, s.o ligi 12 aastat

töötas hageja Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses ning ligi 3,5 aastat kostja juures. Mõlema

tööandja juures oli hageja töö seotud raskuste teisaldamisega ja korduvate liigutustega, mis

tekitas lihaspinget, mis aja jooksul kuhjus ning tekitas ülekoormushaiguse. Kohus leiab aga,

et tõenditest ei ole tuvastatav kostja õigusvastane tegu, mis oleks hagejal kutsehaiguse

tekkimisega põhjuslikus seoses ning kostja on tõendanud temal süü puudumise.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) sätestab tööandja kohustused tervisele ohutu

töökeskkonna loomisel ja tagamisel. TTOS § 13 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud muu

hulgas viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab,

korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt samas seaduses

või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele (p 1), korraldama töökeskkonna

riskianalüüsi (p 3), rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökeskkonna ohutegurite

mõju neutraliseerimiseks sätestatud abinõusid (p 61), korraldama töötervishoiuteenuse

osutamist (p 7) ja korraldama töötaja juhendamise ja väljaõppe (p 13). TTOS § 133 näeb eraldi

ette juhendamise ja väljaõppe korraldamise nõuded. TTOS § 133 lg 1 kohaselt peab tööandja

juhendama töötajat enne tööle asumist ja juhendamise käigus tegema töötajale teatavaks muu

hulgas töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas töötaja töökeskkonna

ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavad abinõud, tehtava töö

ja kasutatava töövahendi ohutusnõuded, ergonoomiliselt õiged tööasendid ja -võtted. TTOS §

9 (13)

9 lg 2 sätestab eraldi tööandja kohustused töö füsioloogiliste ohutegurite vältimiseks. TTOS §

9 lg 2 kohaselt peab tööandja töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks kohandama töö

töötajale võimalikult sobivaks ja võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul

tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Sotsiaalministri 27.02.2001. a määrusega nr 26 on ette

nähtud raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Selle määruse § 3 lg

1 kohaselt peab tööandja raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja

kohandama nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks. Selleks ta peab: 1) hindama riski

töötaja tervisele, arvestades raskiste teisaldamisega seotud ohutegureid, mis võivad

põhjustada terviseriski; 2) riski esinemisel rakendama abinõud selle vältimiseks või

vähendamiseks.

Uurimiskokkuvõtte (dtl 8-14) kohaselt tuvastas Tööinspektsioon hageja kutsehaigestumise

uurimise käigus Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse poolt kutsehaigusega põhjuslikus seoses

olevad alljärgnevad rikkumised: 1) TTOS § 13 lg 13 rikkumine, mis seisnes selles, et tööandja

ei ole kutsehaigele enne tööle asumist korraldanud ega registreerinud tööohutusalast

juhendamist ja vastavat väljaõpet; 2) TTOS § 13 lg 1 p 1 ja p 6 rikkumine, mis seisnes selles,

et tööandja ei ole kutsehaige poolt tehtava töö põhjal koostanud töökeskkonna riskide

hindamist ega tutvustanud riske kutsehaigele. Teise tööandja, Baltic Restaurants Estonia AS-i

(kostja) rikkumisi Tööinspektsioon ei tuvastanud. Uurimiskokkuvõttes on leitud, et Baltic

Restaurants Estonia AS (kostja) rakendas kutsehaigestumise ärahoidmiseks järgmisi

abinõusid: ergonoomia alane juhendamine; puhkepauside tagamine; tervisekontrollide

korraldamine; raskuste teisaldamine kärude abil; IF tervisekindlustus või Stebby teenuse

pakkumine töötajatele; töökeskkonnavolinike poole pöördumisvõimalus.

Kostja on esitanud tõendina 19.10.2016. a koostatud Tartu Annelinna Gümnaasiumis

ametikohtade riskianalüüsi (dtl 61-89) ja 01.11.2013. a koostatud Tartu Descates`i Kooli

ametikohtade riskianalüüsi (dtl 90-94). Nimetatud riskianalüüsides on hinnatud ja

kaardistatud töökohal personali mõjutavad ohutegurid, sh füsioloogilised ohutegurid, sh

köögipersonali ohuteguritena sundasend, korduvad tööliigutused ja raskuste käsitsi

teisaldamine, ning tegevused ja abinõud nende ohutegurite vältimiseks. Sundasendist ja

korduvatest tööliigutustest tulenevate ohutegurite vältimise abinõuna on märgitud:

Võimalusel kasutada roteeruvat tööjaotust, regulaarsed puhkepausid, regulaarne

tervisekontroll. Raskuste käsitsi teisaldamisest tulenevate ohutegurite vältimise abinõuna on

märgitud: Õpetada töötajatele ergonoomiliselt õigeid töövõtteid ning käia regulaarselt

tervisekontrollis; kasutada võimaluse korral alati abivahendeid (käru - nt nõude, kauba,

piimapakkide jms teisaldamiseks) või teisaldada raskusi kordamööda või võimalusel

kahekesi.

Kostja on esitanud tõendina ka 2014. aasta jaanuaris koostatud Tööohutuse juhendi

köögipersonalile ja klienditeenindajale (dtl 126-134) ja Töötervishoiu ja tööohutuse

sissejuhatava juhendi (dtl 135-138). Nimetatud Tööohutuse juhendis köögipersonalile ja

klienditeenindajale on muu hulgas märgitud töötaja töös valitsevad olulisemad riskitegurid, sh

ergonoomilised ja füsioloogilised tegurid (ebasobivalt kujundatud töökoht, pidevad

sundasendid, seisev tööasend, korduvad ühetüüpsed liigutused ning nendest tulenev staatiline

lihaspinge, valed harjumuslikud töövõtted ja -asendid) ja juhised riskitegurite vältimiseks, sh

ergonoomikanõuded raskuste käsitsi teisaldamisel. Töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatavas

juhendis on muu hulgas ära toodud üldised nõuded töökeskkonnale ja ohutu töökeskkonna

tagamiseks rakendatavad abinõud.

Kostja on esitanud tõendina veel töötaja N.M (hageja) töötervishoiu- ja tööohutusalase

koolituse registreerimise kaardi (dtl 95). Nimetatud tõendil on hageja töötajana oma allkirjaga

kinnitanud, et tööandja Baltic Restaurants Estonia AS (kostja) on 13.09.2016. a tutvustanud

talle alljärgnevaid juhendeid: 1) Töökorralduse reeglid; 2) Töötervishoiu ja tööohutuse

10 (13)

poliitika; 3) Tööalase väljaõppe ja täiendõppe kord; 4) Töökeskkonna sisekontrolli kord; 5)

Töötajate tervisekontrolli kord; 6) Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise kord; 7)

Sissejuhatav ohutusjuhend; 8) Tööohutusjuhend köögipersonalile ja klienditeenindajale; 9)

Hügieenijuhend; 10) Baltic Restaurants Estonia teenindusstandard.

Kostja väitel viidi tema ettevõttes 2016. aasta detsembris kõigile töötajatele läbi töö

ergonoomika koolitus. Kostja on esitanud tõendina 28.12.2016. a koostatud koolituse slaidid

(dtl 99-102), milles on käsitletud muu hulgas toitlustusvaldkonna töötajate töö ergonoomika

juhiseid ja soovitusi. Hageja ei ole vaidlustanud koolituse toimumist.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja suunamisel käis hageja tervisekontrollis

19.12.2016. a ja 25.04.2019. a. Tervisekontrolli teostas osaühing Mediserv. Mõlema

tervisekontrolli järel otsustas töötervishoiuarst tunnistada hageja sobivaks ametikohale.

Kostja taotlusel nõudis kohus osaühingult Mediserv välja dokumendid hagejale teostatud

tervisekontrollide kohta. Osaühing Mediserv esitas kohtule 25.04.2019. a koostatud hageja

tervisedeklaratsiooni (dtl 256) ja töötervishoiuarsti otsuse (dtl 255). Tervisedeklaratsioonis on

hageja märkinud lahtrisse – Kas esineb tervisehäireid, mida seostate oma tööülesannete

täitmise või töökeskkonnaga: „Töö õudne – depressioon. Nõuded Tallinnast.“.

Töötervishoiuarsti otsuses on hinnatud hageja terviseseisund rahuldavaks.

Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditest saab järeldada, et kostja oli korraldanud

töökeskkonnas hagejale kutsehaiguse põhjustanud ohutegurite, s.o kätele korduvate liigutuste

ja raskuste teisaldamise, riskianalüüsi ja rakendas nendest ohuteguritest tuleneva tervisekahju

vältimiseks abinõusid, sh tutvustas hagejale 13.09.2016. a, enne hageja tööle lubamist

tööohutuse nõudeid ja ohutegurite mõju vältimise või vähendamise abinõusid, korraldas 2016.

aasta detsembris töö ergonoomikaalase koolituse, korraldas kohaselt hageja tervisekontrolli.

Kohus leiab, et hageja etteheited selle kohta, et 13.09.2016. a toimus temale tööohutusalase

dokumentatsiooni tutvustamine kiiruga (kokku 10 erinevat juhendit või õigusakti ja

juhendamise kestvus kokku oli 95 minutit) ja hageja ei jõudnud dokumentidega piisavalt

tutvuda, ei ole põhjendatud.

Hageja esitas tõendina oma endise töökaaslase K. P. seletuskirja (dtl 212), milles K. P.

kinnitab, et dokumentide (ohutusjuhendid, riskianalüüs jms) tutvustamist kostja poolt ei

toimunud, nad pidid dokumendid allkirjastama töö käigus ja tihti ei jõudnud isegi lugeda

dokumendi pealkirja, millele alla kirjutasid.

Kohus leiab, et see K. P. seletuskiri ei tõenda, et kostja oleks hageja tööohutusalase

juhendamise kohustust rikkunud. Esiteks on kostja esitanud tõendid, mis tõendavad seda, et

13.09.2016. a, kui hageja kostja juures Tartu Annelinna Gümnaasiumis tööle asus ja talle

juhendeid tutvustati, ei töötanud K. P. seal. Kostja on esitanud tõendina Töötaja

töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardi (dtl 225) ja väljavõtte

töötajate nimekirjast (dtl 226), mis tõendab, et K. P. ei töötanud 13.09.2016. a Tartu

Annelinna Gümnaasiumis. Seega ei saanud K. P. l olla ka teadmisi seal 13.09.2016. a hagejale

tööohutusalaste juhendite tutvustamise kohta. Hageja kinnitas Töötervishoiu- ja

tööohutusalase koolituse registreerimise kaardil (dtl 95) oma allkirjaga, et 13.09.2016. a enne

tööle asumist tutvustas kostja talle tööohutusalaseid juhendeid ja õigusakte. Töötervishoiu ja

tööohutuse sissejuhatava juhendi (dtl 135-138), millega hageja tutvus, punktis 3.4. on

märgitud, et juhendamise (esmane, täiendav) läbimisel on töötajal kohustus viivitamatult

informeerida tööandjat asjaoludest, mis on ebaselged. Juhendamise läbimise kohta allkirja

andmisega kinnitab töötaja, et juhendite sisu on talle arusaadav ning et ta tunneb vajalikke

ohutusnõudeid ja ohutuid töövõtteid. Töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse

registreerimise kaardile dokumentidega tutvumise kohta allkirja andes, kinnitas hageja, et

11 (13)

juhendite sisu on talle arusaadav. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks

informeerinud tööandjat sellest, et temale tutvustatud tööohutuse nõuded ja juhendid jäid talle

ebaselgeks. Seega ei saa mõistlikult võttes kostjale juhendamiskohustuse rikkumist ja

tööohutusnõuete tutvustamata süüks panna.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et alates 2018. aasta aprillist võimaldas kostja oma

töötajatele kasutada kas IF tervisekindlustust või Stebby teenuseid, mille raames oli töötajal

võimalik tööandja kulul käia taastusravis, sh massaažis), samuti pöörduda perearsti saatekirja

omamata eriarsti vastuvõtule jms. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja neid kostja poolt

pakutavaid teenuseid ei kasutanud. Hageja on põhjendanud, et pärast väsitavat tööpäeva ei

olnud tal jõudu taastusravile minna. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja tööandjana

võimaldas hagejale taastusravi, mis töö ohuteguritega seotud terviseriskide vähendamiseks

olid hagejale näidustatud, aga hageja ise otsustas seda võimalust mitte kasutada, kostja ei

vastuta.

Kokkuvõttes leiab kohus, et tõenditest ei ole tuvastatav kostja õigusvastane tegu, mis oleks

hagejal kutsehaiguse tekkimisega põhjuslikus seoses ning kostja on tõendanud temal süü

puudumise. Tõenditest võib järeldada, et kostja tööandjana hindas hagejale kutsehaigestumise

põhjustanud ohuteguritest (korduvad liigutused kätele ja raskuste teisaldamine) tulenevaid

terviseriske ja kavandas ning rakendas ennetusmeetmeid nendest ohuteguritest tulenevate

terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks. Tõenditest ei ole tuvastatav, et kostja oleks

rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse norme. Vastavaid rikkumisi ei tuvastanud ka

Tööinspektsioon viies läbi hageja kutsehaigestumise uurimist.

Iseenesest ei ole vaidlust selle üle ja hageja on tõendanud, et tal diagnoositi 17.02.2022. a

kutsehaigus, mis kujunes välja osaliselt ajal, mil hageja kostja juures töötas. Vaidlust ei ole ka

selle üle ja on tõendatud, et kostja juures töötades oli hageja töö seotud kutsehaiguse

põhjustanud ohuteguritega, s.o korduvad liigutused kätele ja raskuste teisaldamine. Samuti ei

ole vaidlust ja on tõendatud, et hagejal on tuvastatud puuduv töövõime perioodiks alates

03.12.2021. a kuni 02.12.2027. a ning ekspertarsti arvamuse alusel määras

Sotsiaalkindlustusamet hageja kutsehaigusest tingitud töövõimekaotuse ulatuseks 60 % ja

kogu töövõimekaotuse ulatuseks 100%. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kutsehaigusest

põhjustatud töövõimetuse tõttu on hageja sissetulek vähenenud. Töövõimetuse tuttu puudub

hagejal võime teenida sissetulekut töötasu näol ja hageja sissetulekuks on töövõimetoetus, mis

on väiksem kui oli hageja sissetulek enne töövõimetuse tekkimist. Riigikohus on ka oma

praktikas avaldanud seisukohta (vt RKTKo 17.12.2008. a nr 3-2-1-114-08), et töötaja

töövõime kaotuse ulatus ja sissetuleku vähenemine on omavahel eelduslikult korrelatsioonis.

Kui isik kaotab tervisekahjustuse tõttu teatud protsendi töövõimest, on eelduslikult samas

ulatuses vähenenud tema võime saada sissetulekut. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et seoses

kutsehaigusega võivad hagejal tekkida lisakulud, nt taastusravile. Kuna aga ei esine hagejal

kutsehaiguse tekkimisega põhjuslikus seoses olevat kostja õigusvastast tegu, siis kostja

hagejal sissetuleku vähenemise ja lisakulude näol tekkinud kahju eest ei vastuta ning hageja

kahjunõude eeldused ei ole täidetud. Seega ei ole hageja nõue kostja vastu kutsehaigusega

tekitatud kahju hüvitamise nõudes põhjendatud.

Kuna kahjunõude eeldusena kostja õigusvastast tegu ei esine, siis ei käsitle kohus täiendavalt

hageja kahjunõude suurust.

3.5.

Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus hageja hagi kostja vastu kutsehaigusega

tekitatud kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

12 (13)

3.6.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-le 1 märgib kohus

kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 4 sätestab erisusena, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Anud juhul jätab kohus hagi rahuldamata. Seega TsMS § 162 lg 1 üldpõhimõtte järgi tuleks

jätta menetluskulud hageja kanda. Arvestades aga vaidluse asjaolusid leiab kohus, et hagejalt

kostja menetluskulude väljamõistmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus

arvestab siinkohal, et hagi esemeks on töötaja poolt kutsehaigusega tekitatud kahju

hüvitamise nõudega. Eeldatavalt oli nõude kohtus maksmapanemine hageja jaoks oluline.

Kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõude õiguslik regulatsioon on keeruline ja hageja

ei pidanud oskama prognoosida nõude rahuldamise perspektiivi. Hageja on puuduva

töövõimega, ei tööta ja tema ainus sissetulek on töövõimetoetus. Kõiki asjaolusid kogumis

arvestades leiab kohus, et on põhjendatud TsMS § 162 lg 4 alusel kalduda kõrvale

menetluskulude jaotamise üldprintsiibist ja jätta kõik poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

13 (13)