2-25-18088/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Kohtujurist

Triin Saluorg

Kohtuasja number

2-25-18088

Määruse tegemise aeg ja koht

05.01.2026, Pärnu

Kohtuasi

Y.V maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: Y.V (isikukood XXX)

Võlgniku usaldusisik: I.N

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja Y.V pankrot 05.01.2026 kell 10.00 ja algatada Y.V kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Nimetada Y.V pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes I.N (

3. Määrata Y.V võlausaldajate esimene üldkoosolek 22.01.2026 kell 11.00 Pärnu Maakohtu

Pärnu kohtumajas.

4. Kohustada võlgnikku Y.V-d ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta 22.001.2026 kell 11.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas. Võlgniku

ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti

kuni kolmeks kuuks. Y.V ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande

andmist Eestist lahkuda.

5. Pankrotimenetluse lõpuni täidab Y.V kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku

ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande

10. jaanuariks, esimene aruanne esitada 10.01.2027.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale.

7. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude

tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

8. Y.V võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu,

alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja

kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist

võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

9. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

10. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

11. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Jätta menetluskulud võlgniku Y.V kanda ning anda Y.V-le menetlusabi usaldusisiku tasu

hüvitamiseks.

14. Määrata usaldusisiku I.N-i tasuks 660 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40 eurot, kokku

818,40 eurot, mis hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest.

Summa tuleb kanda I.N-i (isikukood XXX, ) arvelduskontole

15. Võlgnik Y.V on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel:

15.1.

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;

15.2.

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara,

15.3.

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

16. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus

võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

17. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

18. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse

tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva

kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja

vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või

võlausaldaja.

Asjaolud

1. Y.V (avaldaja, võlgnik) esitas 27.10.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles palus pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

2. Kohus võttis 24.11.2025 maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku

usaldusisikuks I.N-i .

3. 29.12.2025 esitas usaldusisik kohtule aruande, milles leidis, et maksejõuetusavaldus tuleb

rahuldada ning kuulutada välja Y.V pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

4. Usaldusisik tuvastas, et võlgnikul puudub vara, mida oleks võimalik pankrotimenetluses

realiseerida. Laenatud raha on ära kulutatud ning sääste ei ole. Võlgnik töötab ja saab

töövõimetoetust. Hetkel ületavad võlgniku kulud tulusid 90-200 euro võrra kuus, kuid võlgnikul

on mõningane sularahakäive (viimasel kolmel aastal keskmiselt 300 eurot kuus), millega on

olnud võimalik katta tulude puudujääki. Sularaha päritolu ei ole teada. Võlgnikul on abikaasaga

varaühisuse varasuhe. Võlgniku kontole on seni laekunud ka abikaasa töövõimetoetus ja

litsentsitasu kogusummas ligi 400 eurot kuus. Võlgnik avaldas, et abikaasaga ühist

pankrotiavaldust ei esitata, kuna abikaasa täiteasjades on põhinõuded aegunud ning tasumata on

üksnes täitemenetluse kulud. Äriregistri andmetest nähtub, et abikaasa on seotud 32 äriühingu

likvideerimisega ning hetkel on kolmes äriühingus pooleli pankroti- ja likvideerimismenetlus.

Abikaasa nimele ei ole Eestis registreeritud kinnistuid, sõidukeid ega äriühingute osalusi.

Eeldusel, et võlgniku tulu teenimise võimekus ei parane tulevikus oluliselt võrreldes viimastel

aastatel valitsenud tasemega, ei ole võlgnik ettenähtavas tulevikus võimeline tasuma ka neid

võlgu, mille olemasolu ei ole tõenäoliselt alust vaidlustada. Usaldusisikule kättesaadava teabe

põhjal on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Teadaolevaid sissetulekuid arvestades ei ole võlgnik

suuteline võetud laene koos kõrvalnõuetega tagasi maksma ning suutmatus võlgnevusi tasuda ei

ole ajutine. Vaatamata regulaarse sissetuleku olemasolule on võlgnik igapäevaste kulutuste

katteks võtnud suurel hulgal laene ning realiseerinud 2021. aastal oma II samba

kogumispensioni. Võlgnik esitas oma konto väljavõtted, millest nähtub laenude tagasimakseid

alates 2017. aasta novembrist. Kogumispension ja võetud laenud on ära kulutatud. Kontole on

aastatel 2017-2025 laekunud laene üle 40 000 euro ning laenuandjatele on tehtud tagasimakseid

üle 80 000 euro. Lisaks on võlgnik võtnud laene varasemate laenude refinantseerimiseks ning

järelmaksukohustusi, mis ei ole võlgniku kontole laekunud ega ole eelnimetatud arvestusse

kaasatud. Laenude võtmise ajal oli võlgniku sissetulek piisav, et katta kõik inimese eluga

vältimatult vajalikud kulud. Samas ei olnud tema sissetulek piisav kõigi laenulepingutega võetud

kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Võlgnik lootis, et saab laenudega hakkama, kuid eksis.

Ilmselt võttis võlgnik laene lihtsameelselt ega arvestanud laenude kogukuluga. Sel viisil sattus

võlgnik laenuspiraali. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuspõhjuseks kuriteo

tunnustega teod. Võlgniku suutmatus täita enesele võetud kohustusi kujunes püsivaks

maksejõuetuseks hiljemalt 2023. aastal. Usaldusisiku hinnangul on võlgnikule sobivaim

menetlus pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega.

Kohtumääruse põhjendused

5. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pankroti väljakuulutamine

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust

võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS § 18

lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti

vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule.

7. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse.

8. Usaldusisiku aruande kohaselt Y.V-l puudub vara, mille arvelt saaks vähendada kohustuste

mahtu märkimisväärses ulatuses. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 33

079,70 euro ulatuses. Usaldusisik on seisukohal, et Y.V on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda

rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

9. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga. Kohus loeb tuvastatuks, et võlgnik Y.V on

maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata

jätmiseks asjas ei esine.

10. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning

õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse

täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

11. PankrS § 31 lg 6 kohaselt, pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

12. Usaldusisik I.N on kohtule esitanud nõusoleku määrata end võlgniku Y.V pankrotihalduriks

ning on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et

pankrotihaldur I.N on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku

usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

13. Kohus kuulutab võlgniku Y.V pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks

usaldusisiku ülesannetes I.N-i ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku.

14. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei

määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata

pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.

15. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

16. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

17. FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse.

18. Võlgnik Y.V on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

19. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS §

45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

20. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja.

21. Pankrotihaldur I.N andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks

usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnik on kohtule kinnitanud, et on

nõus pankrotihaldur I.N-i määramisega usaldusisikuks.

22. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur I.N on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud

isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

23. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab

usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Kohus selgitab võlgnikule järgmist:



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning

vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud

24. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

25. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu

kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.

26. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

27. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS

§ 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu

ülemmäär 177,2 eurot. Usaldusisik taotles tasu kindlaksmääramist alla ülemmäära ehk 66 eurot

tunnis.

28. Usaldusisik palub tasuks määrata 660 eurot, arvestusega 10 tundi, hinnaga 66 eurot tunnis,

käibemaks lisandub 158,40 eurot, kokku 818,40 eurot.

29. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik

TsMS § 183 lg 2 alusel tasu hüvitamist riigi vahenditest.

30. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 66 eurot on kooskõlas seaduses sätestatud ülempiiriga, ning on kooskõlas

täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

31. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri

tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks).

32. 2025. aastal oli kuupalga alammääraks 886 eurot, millest 1/5 on 177,2 eurot. Kuivõrd

füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku

tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis

kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

33. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

34. I.N tegutseb usaldusisikuna ja on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi.

35. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivara arvelt rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 818,40

eurot, sisaldab käibemaksu, menetlusabi korras riigi vahenditest.

Edasikaebamise kord

36. FiMS § 18 lg 10 kohaselt maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale

võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8

lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.

37. FiMS § 54 lg 11 kohaselt usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise

kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik