3-25-4633/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-4633

Määruse kuupäev

4. jaanuar 2026

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Tartu Vanglat

paigutama taotleja edaspidi avatud osakonda

Menetlusosalised

Taotleja X

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 252 lg 7 ja § 204 lg

1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele (HKMS § 252 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas vahistatuna kinni peetav X esitas 18. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule

esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Tartu Vanglat paigutama ta edaspidi

avatud osakonda. Taotleja põhjendab taotlust järgmiselt. Tal toimuvad tal kriminaalasjas nr 1-

20-9586 kohtuistungid. Ajavahemikul 25. november kuni 9. detsember 2025 etapeeriti ta Tartu

Vanglasse ning paigutati kambrisse, mille kõrval asuvas kambris olnud kinnipeetav ööpäev läbi

ainult lõhkus ja karjus. Taotleja ei saanud rahu, magada ega istungile keskenduda. Taotlejal

puudus õiguskaitsevahend, et taotleda enda ümberpaigutamist avatud osakonda, kus on tagatud

isikuvabadused, s.o suhtlemis- ja liikumisvabadus. Taotlejal on istungid tulemas ka 2026. a

jaanuaris, veebruaris ja märtsis ning ta soovib Tartu Vanglasse etapeerimisel oma õigusi kaitsta.

Taotleja esitas oma paigutamise osas Tartu Vanglale vaide, milles nõudis edaspidiselt enda

paigutamist avatud osakonda, kus on vahistatud. Kuna esitatud vaie ei pruugi tema õigusi

tagada, taotleb ta esialgse õiguskaitse kohaldamist.

3-25-4633

Taotleja esitas ta 18. detsembril 2025 Viru Vanglale taotluse, et tema isikuarvelt kantaks üle

käesolevas asjas tasumisele kuuluv riigilõiv 20 eurot.

2. Vastuseks kohtunõudele esitas Tartu Vangla 30. detsembril 2025 kohtule X 12. detsembri

2025. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/588-1, 12. detsembri 2025. a pöördumise nr 6-7/2-

25/4501-1, Tartu Vangla 19. detsembri 2025. a vastuskirja nr 6-7/2-25/4501-2 ja X 22.

detsembri 2025. a vaide 1-8/2-25/259-1.

Tartu Vangla selgitab, et X paiknes Tartu Vanglas ajavahemikus 25. november kuni 9.

detsember 2025 seoses Tartu Ringkonnakohtus kriminaalasjas nr 1-20-9586 toimunud

kohtumenetlusega. Tartu Vanglale teadaolevalt on kohtuistungid planeeritud ka 26. jaanuariks

2026, 23. veebruariks 2026 ja 3. märtsiks 2026.

Tartu Vangla saab X esialgsest õiguskaitse taotlusest aru selliselt, et tema sooviks ja eesmärgiks

on, et edaspidiste menetlustoimingute ajaks Tartu Vanglasse saabumisel paigutataks ta

vahistatutele mõeldud avatud osakonda, mis tagaks tema isikuvabaduse (liikumis- ja

suhtlemisvabadus). Taotleja põhjendab küll oma soovi avatud osakonda paigutamiseks

kaaskinnipeetava tekitatud lärmi tõttu suletud osakonnas, kuid taotlusest ja vanglale esitatud

pöördumistest nähtub pigem, et ta ei ole rahul sellega, et Tartu Vanglasse saabumisel ei ole talle

tagatud osakonna piires liikumisvabadust ja tema sooviks on sellise liikumisvabaduse saamine

tulevikus. Tartu Vanglas on pooleli vaidemenetlus, milles vahistatu nõuab edaspidiselt tema

avatud osakonda paigutamist.

Tartu Vangla on seisukohal, et X nõue Tartu Vanglasse saabumisel avatud osakonda

paigutamiseks on vähese eduväljavaatega. Kuigi kehtiv õigus (justiitsministri 30. novembri

2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 8 lg 1 näol) annab

vahistatule õiguse liikumiseks väljaspool kambrit osakonna piires vähemalt 4 tunni ulatuses,

seab VSkE § 8 lg 4 sellisele liikumisvabadusele ka piirangud. Vanglale ei ole äratuntav, milliste

pöördumatute kahjulike tagajärgede saabumist soovib X tõrjuda olukorras, kus kehtiv õigus

temale kohtuistungitega seonduvalt ajutiselt Tartu Vanglas viibimise ajal osakonna piires

liikumis- ja suhtlemisvabadust ette ei näe. On mõistetav, et sellise liikumisvabaduse puudumine

on ebameeldiv, kuid mitte igasuguse ebameeldiva olukorra tekkimine ei anna alust esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks. Ka teise kinnipeetava tekitatud lärmi talumine võib olla häiriv ja

ebameeldiv, kuid ajutise vanglas viibimise valguses ei ole vanglale äratuntav selliste

pöördumatult kahjulike tagajärgede saabumine, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist.

Ajal, mil X viibis Tartu Vanglas, paiknes tema kambri läheduses (kambrite 101 ja 104 vahel on

kaks kambrit) ka lärmi tekitanud kinnipeetava kamber. Selliselt lärmi tekitamine on normist

hälbiv käitumine, kuid vangla võimalused sellise tegevuse lõpetamiseks on piiratud. Kui

kinnipeetav tekitab osakonnas lärmi, ei piirdu selle mõju ainult kinnipeetavatega, vaid lärm

mõjutab ka ametnikke. Tavapäraselt suhtlevad ametnikud lärmi tekitava kinnipeetavaga,

püüavad teda rahustada ja veenda teisi häiriv tegevus lõpetada. X Tartu Vanglas viibimise ajal

toimetati näiteks neljal ööl lärmi tekitanud kinnipeetav hilistel õhtutundidel või juba öisel ajal

teise eluhoonesse. Vanglas viibivad väga erinevaid inimesi. Arvestades vangla piiratud

võimalusi kinnipeetavate paigutamisel ja vangistuses viibivate inimeste eripärasid, ei ole vanglal

alati võimalik tagada vaikust. Teisi häiriva käitumise korral püüab vangla siiski sellist tegevust

lõpetada. Eelnevat arvestades palub Tartu Vangla jätta X esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

3. Taotleja esitas 31. detsembril 2025 kohtule riigi õigusabi taotluse, milles soovib saada riigi

õigusabi, et vaielda vastu vastustaja seisukohtadele. Taotleja põhjendab taotlust sellega, et ta on

3-25-4633

vene rahvusest ja siiani on ta saanud abi kaaskinnipeetavatelt. Edaspidi vajab ta aga juristi

õigusnõustamist ja abi.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus märgib esmalt, et haldusasi nr 3-25-4633 jagati juhuslikkuse põhimõttest lähtudes

kohtunik Ene Andresenile (kohtute seadus § 37). Kuna kohtunik Ene Andresen viibib puhkusel

ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine on kiireloomuline menetlustoiming, teeb käesoleva

määruse kohtunik Sirje Kaljumäe vastavalt Tartu Halduskohtu esimehe 28. novembri 2025. a

käskkirjaga nr 11-1/25/5 kehtestatud „25. novembri 2025. a üldkogul kinnitatud Tartu

Halduskohtu 2026. aasta tööjaotusplaan“ p-le 4.

5. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist

(HKMS § 251 lg 1 p 3), et edaspidi Tartu Vanglas viibides paigutataks ta avatud osakonda.

Taotleja on Viru Vanglas vahistatuna kinni peetav isik, kellele on planeeritud kohtuistungid

Tartu Ringkonnakohtus ning selleks ajaks toimetatakse ta Viru Vanglast ajutiselt Tartu

Vanglasse. VSkE § 8 lg 1 kohaselt tuleb võimaldada kinnipeetavale oma osakonnas liikumiseks

vaba aeg vähemalt neli tundi. VSkE § 8 lg-st 4 aga tuleneb, et VSKE § 8 lg-s 1 sätestatud

liikumisõigust ei ole kinnipeetaval, kes viibib seoses kohtuistungi või menetlustoiminguga

ajutiselt teises vanglas. Viidatud regulatsioon kehtib ka vahistatule (VSkE § 1 lg 2). Seetõttu

paigutatakse taotleja Tartu Vanglasse toimetamise korral suletud osakonda. Suletud osakonnas

viibib taotleja ööpäevaringselt oma elukambrise (Tartu Vangla kodukorra p 1.5). Kohus

mõistab taotleja eesmärki sarnaselt vanglaga selliselt, et tema tahteks on säilitada VSkE § 8 lg-s

1 sätestatud liikumisvabadus ka siis, kui ta toimetatakse ajutiselt seoses Tartu Ringkonnakohtu

kohtuistungitega Tartu Vanglasse ning selle eesmärgi saavutamiseks taotleb ta Tartu Vanglas

vahistatutele mõeldud avatud osakonda paigutamist.

6. Esialgse õiguskaitse taotlus on HKMS § 249 lg 2 alusel lubatav. Nimetatud sätte kohaselt

võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule vaidemenetluse ajal. Tartu Vanglas on

registreeritud taotleja 22. detsembri 2025. a vaie, milles ta nõudis ettekirjutuse tegemist

edaspidiselt Tartu Vanglasse saabumisel avatud osakonda paigutamiseks.

7. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi

ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi

(HKMS § 249 lg 3).

8. Esialgse õiguskaitse kohaldamist on alust kaaluda juhul, kui taotlejal on esialgse õiguskaitse

vajadus. Selleks peaks esinema kahjuliku ja hiljem ebamõistlikult raskesti kõrvaldatava tagajärje

saabumise oht (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kui

kohus rahuldaks taotleja esialgse õiguskaitse taotluse soovitud viisil, kaasneks esialgse

õiguskaitse kohaldamisega sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine. Kohtupraktika kohaselt tuleks

esialgse õiguskaitse menetluses põhivaidluse äraotsustamist vältida (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seepärast peaksid taotlejal olema esialgse

õiguskaitse saavutamiseks väga kaalukad argumendid. Esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse

3-25-4633

tulemuse äraotsustamine oleks põhjendatud siis, kui taotlejal on tungiv esialgse õiguskaitse

vajadus.

Kohus leiab, et taotleja vajadus esialgse õiguskaitse järele ei ole praegusel juhul piisav

õigustamaks Tartu Vangla kohustamist paigutama taotleja edaspidi avatud osakonda.

Kõnealused kohtuistungid, mille raames taotleja ajutiselt Tartu Vanglasse paigutatakse, on

planeeritud 26. jaanuariks 2026, 23. veebruariks 2026 ja 3. märtsiks 2026. Tegemist on üksnes

ajutise paigutamisega teise vanglasse ning taotleja ei pea taluma VSkE § 8 lg-st 4 tulenevat

liikumisvabaduse piirangut pikemaajaliselt. Seda arvestades ei nähtu kohtule, et taotlejat

ähvardaksid praegu pöördumatult kahjulikud tagajärjed, mida tuleks esialgse õiguskaitse

kohaldamisega vältida.

Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei anna alust ka taotleja viidatud asjaolud – kõrvalkambris

viibinud kinnipeetava põhjustatud lärm. Esmalt märgib kohus, et pole ette teada, et ka järgmisel

Tartu Vanglas viibimise ajal selline olukord kindlasti korduks. Teisalt tuleb möönda, et vanglas

on paratamatu, et kinni peetavad isikud võivad käituda viisil, mis häirib teisi vanglas viibivaid

isikuid. Seejuures ei saa vangla kinnipeetava poolt müra tekitamist täiel määral vältida, sest

arvestada tuleb ka müra tekitava isiku õigustega (nt võib liiga sagedane ümberpaigutamine tema

vaimset tervist halvendada). Tartu Vangla 30. detsembri 2025. a vastuse kohaselt ei jää vangla

siiski taolise tegevuse suhtes passiivseks ning püüab teisi kinni peetavaid häiriva tegevuse

lõpetamiseks rakendada kohaseid meetmeid.

9. Kohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ka seetõttu, et taotleja

võimalus Tartu Vangla tegevuse vaidlustamiseks on pigem vähene. Põhivaidluse tulemuse

äraotsustamiseks esialgse õiguskatse korras peaksid vaidel või kaebusel olema head

eduväljavaated. Tartu Vangla jättis 19. detsembri 2025. a vastuskirjaga nr 6-7/2-25/4501-2

rahuldamata X taotluse paigutada ta edaspidi Tartu Vanglasse saabumisel avatud osakonda.

Vangla põhjendas, et VSkE § 8 lg 1 annab küll vahistatutele õiguse liikuda väljaspool

elukambrit, kuid sama paragrahvi lg 4 piirab ajutiselt kohtuistungi või menetlustoimingu tõttu

teise vanglasse saabunud vahistatu sellist liikumisvabadust. Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et

olukorras, kus kehtiv õigus ei näe ette ajutiselt teises vanglas viibivale kinnipeetavale

liikumisvõimalust osakonna piires, ei saa sellise võimaluse puudumine olla õigusvastane ning

kaebaja esialgse õiguskaitse raames esitatud taotlusega ei saaks ta kaitsta enda kehtivast õigusest

tulenevaid õigusi. Praeguse juhtumi asjaoludel ei ole alust pidada asjakohaseid sätteid ka

põhiseadusvastaseks.

10. Eelnevast tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (HKMS § 249

lg 1).

11. Taotleja esitas 31. detsembril 2025 kohtule riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et taotleja

soovib saada riigi õigusabi korras esindajat enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4

lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab

seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

11.1. Kohus ei pea taotlejale riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest ta on suuteline ise oma

õigusi kaitsma. Taotleja on juba iseseisvalt esitanud vanglale vaide ja kohtule esialgse

õiguskaitse taotluse. Kohtul puudub alus arvata, et taotleja ei saaks vaide rahuldamata jätmise

3-25-4633

korral ka halduskohtule kaebuse koostamisega iseseisvalt hakkama. Kohus märgib, et

halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja taotluse menetlemiseks vajalikud asjaolud,

kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus taotlejale, milliseid

asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Seega puudub kohtul

kahtlus, et taotleja ei oleks võimeline iseseisvalt menetluses osalema.

11.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

12. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik