3-25-4630/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

2. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4630

Haldusasi

X. Xu riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X. X, seaduslik esindaja Y. Y

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta X. Xu riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse füüsiliste isikute nimed ja aadressiandmed tähe-

märkidega.

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8,

halduskohtumenetluse seadustiku § 119 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Y. Y (taotleja ema) esitas 16.12.2025 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse, et

vaidlustada Keila Linnavalitsuse otsust tema alaealisele lapsele X. Xule (taotleja)

tugiisikuteenuse määramata jätmise kohta.

2. Harju Maakohus edastas 18.12.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-22025 taotluse

lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

3. Tallinna Halduskohus jättis 18.11.2025 määrusega taotluse käiguta ja andis taotluse

põhjendamiseks aega 5 tööpäeva. Samuti küsis kohus 18.12.2025 kohtunõudega krediidi-

asutustelt, Maksu- ja Tolliametilt, Eesti Töötukassalt, Sotsiaalkindlustusametilt ja Keila

Linnavalitsuselt teavet taotleja ja tema pereliikmete kohta.

4. Taotleja esitas täiendavad selgitused 19.12.2025.

5. Krediidiasutuste vastustest selgus, et taotlejal ja tema emal on avatud kontod Swedbank

AS-is ja Luminor Bank AS-is. Sotsiaalkindlustusamet kinnitas taotlejale sotsiaaltoetuste

maksmist ning Maksu- ja Tolliamet esitas talle teada oleva teabe taotleja ema sissetulekute

kohta.

3-25-4630

KOHTU PÕHJENDUSED

6. RÕS § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

RÕS § 7 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui: 1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi; 3) taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate

raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud sama seaduse § 14 lg-s 2 nimetatud vara; 4)

kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut,

mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud 4 kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning

millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja

transpordikulud.

7. Kohus leiab, et riigi õigusabi taotlus ei sisalda õigeid andmeid taotleja ema sissetulekute

kohta. Ebaõigete andmete esitamine ei saa õigustada riigi õigusabi andmist.

8. Esiteks on taotluses välja toodud vara hulgas vaid pere elukohana kasutatav 3-toaline

korter Keilas aadressil X. Kinnistusraamatu andmetel on aga taotleja ema kaasomandis ka

korteriomand Tallinnas aadressil Z. Taotleja ema selgitas, et korter on kaasomandis tema kahe

poolvennaga ja üks neist kasutab seda korterit oma elukohana. Kohtu hinnangul ei anna see

alust jätta korter oma vara hulgas nimetamata. Samuti ei välista see võimalust korteri müügilt

või üürilt tulu teenida. See, et korterit kasutab kokkuleppel üks vendadest tasuta, on

kaasomanike omavaheline kokkulepe. See ei õigusta kahe korteri omanikule riigi vahendite

arvelt õigusabi andmist.

9. Teiseks nähtub Swedbank AS-i ja Luminor Bank AS-i kontoväljavõtetest perioodi

16.08.–16.12.2025 kohta, et taotleja ema sissetulekud on märksa suuremad, kui ta on taotluses

välja toonud. Taotluses on toodud, et keskmine kuu sissetulek on 1032 eurot, lisaks

ülalpidamismakse 500 eurot. Kontode väljavõtetelt nähtub, et viidatud perioodil ehk taotluse

esitamisele eelnenud 4 kuul oli taotleja ema sissetulek koos ülalpidamismaksetega 2234,32

eurot. Kui arvestada sellest maha taotluses toodud põhjendatud väljaminekud kokku 1196,73

eurot, siis on RÕS § 7 lg 1 p 4 järgi arvutatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek

2075,17 eurot. Tegemist on piisava sissetulekuga, et vajadusel ise õigusabi teenuse eest

maksta. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et taotlejal on olemas ka isa, kes saab ja peab lapse

õigusi kaitsma ning selleks vajalikke kulusid kandma. See, et isal on uus perekond, ei vabasta

teda oma lapse, kelle suhtes tal on endiselt hooldusõigus, põhjendatud kulude kandmisest.

10. Lisaks leiab kohus, et riigi õigusabi määramine ei ole taotleja õiguste kaitseks ka

tingimata vajalik. Halduskohtumenetluses kehtivad uurimis- ja selgitamiskohustus. Kaebaja

peab oskama selgitada, mida ja miks ta vaidlustab ning kuidas on tema õigusi rikutud. Õiged

õigusnormid leiab kohus ise, kes selgitab vajadusel kaebajale, milliseid nõudeid ta võiks oma

õiguste efektiivsemaks kaitseks esitada ja mida vaidlustada. Samuti saab kohus aidata

kaebajat tõendite kogumisel. Seega ei jää taotleja huvid riigi õigusabi määramisel tingimata

kaitseta. Tal tuleb pöörduda tähtaegselt kaebusega kohtu poole.

/allkirjastatud digitaalselt/

2(2)