4-25-4435/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-25-4435

K O H T O T S U S

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2025, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

4-25-4435 (244025006395)

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Kohtuistungi sekretär

Aleksa Malkova

Tõlk

Evelin Veeret

Väärteoasi

Kaebuse esitaja

Eduard Kazatšenko kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti 13.11.2025 tehtud otsuse peale

väärteoasjas nr 244025006395

Eduard Kazatšenko

Ik 38409282224, elukoht XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet

asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja Eduard Kazatšenko

tunnistaja R K

kohtuvälise menetleja esindaja Annika Elm

Kohtuistungi toimumise aeg

15.12.2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, §

156, kohus määras:

Rahuldada Eduard Kazatšenko kaebus osaliselt.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 13.11.2025 otsus väärteoasjas nr 244025006395

Eduard Kazatšenko karistamise kohta liiklusseaduse (LS) § 2612 lg 1 alusel osaliselt, s.o

karistuse (rahatrahv 1000 eurot, s.o 125 trahviühikut) määramise osas, ning teha

1(7)

4-25-4435

Eduard Kazatšenko karistamise osas uus otsus, mis ei raskenda kaebuse esitaja

olukorda.

Mõista Eduard Kazatšenkole LS § 2612 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest

karistuseks rahatrahv 70 (seitsekümmend) trahviühikut, s.o 560 (viissada

kuuskümmend) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda kuue kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas,

EE777700771003813400 LHV Pank või EE701700017001577198 Luminor pangas,

kohustuslik viitenumber 10220182999977, makstes viis kuud igakuise maksena 93, 33

eurot ning kuuendal kuul 93,35 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse ärakiri saata Eduard Kazatšenkole ning Politsei- ja Piirivalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kättesaamisest.

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav

Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt alates 06.01.2026.

ASJAOLUD JA MENETLUSES TOIMUNU

Kohtuvälise menetleja otsus

1. Kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 244025006395 karistati Eduard Kazatšenkot

liiklusseaduse (LS) § 2612 lg 1 alusel rahatrahviga 1000 eurot.

2. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et 12.11.2025 10:03 juhtis Eduard Kazatšenko aadressil

Joala tn 23c, Narva linn mootorsõidukit koos haagisega (faymonville multimax, reg. märk -

XXX), teostas veose (Cramo korvtõstuk) vedu. Veduki ja haagise pikkus kokku oli koos

veosega 17,25 m. Lubatud suurim pikkus 16,5 m, (MKM 13.06.2011 määrus nr 42 lisa 1 kood

1102). Ületas majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1

sätestatud mõõdet, omamata selleks LS § 341 sätestatud nõutavat eriluba. Sellise tegevusega

rikkus LS § 80 lg 2, 3 nõudeid.

Sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimine, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või

teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki,

autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumine või sõiduki, autorongi või

masinrongi juhtimine liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel,

mis on kvalifitseeritav LS § 2612 lg 1 järgi ning sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise, mis

on kvalifitseeritav LS § 238 järgi. Kohtuväline menetleja otsustas, et kuna LS § 2612 lg 1 ja

2(7)

4-25-4435

LS § 238 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, tuleb nende eest määrata

KarS § 63 lõike 1 kohaselt üks karistus ja seda raskeima teo eest, ehk LS § 2612 lg 1 järgi.

Kiirmenetluse otsusest nähtub, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Raskendavaks

asjaoluks on kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt see, et juhil on kehtiv samalaadne

rikkumine Karistusregistris. Kohtuväline menetleja on karistuseks määranud rahatrahvi

summas 1000 eurot (dt, tl 1-3).

Kaebuse sisu ja menetlus kohtus

3.

28.11.2025 esitas Eduard Kazantšenko Viru Maakohtu Narva kohtumajja kaebuse

Politsei- ja Piirivalveameti 13.11.2025 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 244025006395.

Kaebuse esitaja palub tühistada politsei otsuse. Kui selgub, et politsei siiski mõõtis õigesti

tema auto pikkuse, siis palub kaebaja teha talle hoiatus või määrata väiksem karistus (dt, tl 6-

7).

4. Viru Maakohtu 28.11.2025 määrusega jäeti kaebus käiguta selles esinevate puuduste

tõttu. Kaebuse esitajale anti 4 päeva alates määruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks.

Kaebus ei vastanud VTMS § 115 lg 1 p 9 (dt, tl 11-13).

5.

02.12.2025 saabus kohtusse Eduard Kazantšenko palgatõend (dt, tl 27-29).

6.

03.12.2025 saabus kohtusse kaebuse täiendus (dt, tl 33-35). Viru Maakohtu

04.12.2025 määrusega võeti kaebus menetlusse (dt, tl 37).

7.

09.12.2025 vastusena kohtunõudele (dt, tl 31-32) saabusid kohtusse väärteoasja

278025005128 materjalid (dt, tl 54-76).

Kohtuistung

8. Viru Maakohtus 15.12.2025 toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse

juurde. Samas ta täpsustas, et tunnistab rikkumise toimepanemist. On süüdi selles, et ei

pannud tähele, et autorongil on väljaulatuv osa, mõõtis autorongi pikkuse sammudega, pikkus

(ilma märkamatuks jäänud väljaulatuva osata) oli korras. Eriluba tõesti polnud kaasas, ei

kontrollinud selle olemasolu. Veos oli kinnitatud ohutult ja turvaliselt, ise kinnitas viie

ketiga. Kaebaja avaldas ka seda, et järgmisel sõidul kõik eriload (MTA ja Narva

Linnavalitsuse load) olid juba tehtud tööandja poolt. Kaebaja kinnitas, et ta on ainuke toitja

perekonnas, kus on kaks alaealist last. Samuti perekonnal on kokku kolm laenu.

Rahvastikuregistrist ja pangast väljavõtted olemas, taotleb nende lisamist materjalide juurde.

Kohtulike vaidluste käigus jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde, paludes kohtul see

rahuldada, vähendades talle määratud rahatrahvi ja/või ajatada. Kaebaja kinnitas, et arvestades

perekonna materiaalset olukorda on ta võimeline tasuma ca 100 eurot kuus selle trahvi katteks

(dt, tl 100).

9. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtulike vaidluste käigus, et karistuse

kergendamiseks puudub alus. Samuti taotles kohtuväline menetleja, et antud väärteoasja

244025006395 materjalide juurde lisataks kiirmenetluse otsuse koostanud ametniku Keijo

Kaasik pädevust kinnitava väljavõtte mõõtealase koolituse läbimisest ja 2 mõõtevahendite

taatlustunnistust (dt, tl 45- 50). Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul ei ole eluliselt

usutav, et veose kinnitanud isik ei näinud, et veosel on väljaulatuv osa, mis on nähtavalt

lubatud pikkusest väljas. Selline pikkuse ületamine tekitab ohtu teistele kaasliiklejatele.

Määratud trahv on keskmisest natuke üle, kuna selle aasta kevadel pani juht samasuguse

rikkumise toime. Veel selgus ka see, et juhil on pikaajaline kogemus. Samuti pööras

kohtuvälise menetleja esindaja tähelepanu sellele, et kaebaja esialgsed selgitused erinevad

kaebuses toodud selgitustest. Sellisele rikkumisele on ette nähtud rahatrahv kuni 200

trahviühikut ehk kuni 1600 eurot või arest. Käesoleval juhul määrati karistus 1000 eurot.

3(7)

4-25-4435

Antud trahv ületab natuke keskmist, seepärast, et juhil on analoogne juhtum. Tegemist on

igapäevase tööga, kus on oluline lähtuda massidest ja mõõtmetest. PPA esindaja palub jätta

isikule määratud trahvi muutmata. Samas ei ole PPA esindaja selle vastu, et määratud trahv

oleks ajatatud (dt, tl 100, dt, tl116-117).

10. Kohtuistungil oli ülekuulatud ka tunnistaja R K, kes selgitas, kuidas toimus veoki ja

haagise mõõtmine ning avaldas ka seda, et kaebuse esitaja tunnistas kohapeal toimepandud

rikkumist (dt, tl 100, dt, tl 111-113).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et põhjendatud on

rahuldada Eduard Kazantšenko kaebus osaliselt.

12. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused.

Riigikohus on rõhutanud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-2-16, p 9), et kui kohus ei tuvasta

mõnd VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistavat asjaolu, peab kohtuvälise

menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras

kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused. (Vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-84-

13, p-d 13-14). VTMS § 133 kohaselt peab kohus muuhulgas välja selgitama, kas leidis aset

tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik,

kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja

poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on

toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

13. Praeguses asjas ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid

ega ole põhjust vastata ühelegi VTMS §-s 133 loetletud küsimusele selliselt, et see tingiks

üldmenetluse otsuse tühistamise.

14. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlust Eduard Kazatšenko poolt toime pandud väärteo

ajas, kohas, väärteo toime pannud isikus, samuti puudub vaidlus rikutud õigusaktide ja

väärtegude kvalifikatsiooni osas. Seega on väärteoasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega

tõendatud see, et 12.11.2025 10:03 juhtis Eduard Kazatšenko aadressil Joala tn 23c, Narva

linn mootorsõidukit koos haagisega (faymonville multimax, reg. märk - XXX), teostas veose

(Cramo korvtõstuk) vedu. Mõõdetud on veoki ja haagise pikkus kokku koos veosega, see oli

17, 25 m, sealjuures lubatud suurim pikkus 16,5 m (MKM 13.06.2011 määrus nr 42 lisa 1

kood 11021). See fakt on tõendatud eelkõige lineaarmõõteseadme kasutamise protokolliga

koos fototabeliga (dt, tl 20-25), tunnistaja R K kohtuistungil antud usaldusväärsete ütlustega,

mõõtevahendi taatlustunnistustega nr TTLL-12/00177 ja nr TTLL-13/00127 (dtl, 47-48),

pädevustunnistusega nr E075 koos lisaga (dt, tl 49-50) ja koolituse väljavõttega (dt, tl 45-46).

15. Eeltoodud tõenditega kogumis on usaldusväärselt tõendatud see, et Eduard

Kazatšenko poolt juhitav sõiduk ületas majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määruse nr 42 lisa 1 sätestatud mõõdet, omamata LS § 341 sätestatud eriluba, rikkudes LS §

80 lg 2,3. Sellise tegevusega pani Eduard Kazatšenko toime kaks väärtegu, mille

toimepanemist on ta ka ise enda usaldusväärsetes ütlustes tunnistanud. Sõiduki, autorongi või

masinrongi juhtimine, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis

muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi

juhi poolt eriveo tingimuste rikkumine või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimine

liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel, mis on kvalifitseeritav

LS § 2612 lg 1 järgi ning sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise, mis on kvalifitseeritav LS §

238 järgi.

1 MKM_m41_lisa_1.pdf

4(7)

4-25-4435

16. Vaidlus on selles väärteoasjas vaid Eduard Kazatšenkole mõistetud karistuse määra

osas. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud seda, et Eduard Kazatšenko

on ühe teoga toime pannud kaks väärtegu ja kohaldanud karistuse määramisel KarS § 63 lg 1,

määrates karistuse raskeima väärteo eest. Ka põhjendas kohtuväline menetleja määratud

trahvisuurust sellega, et on olemas karistust raskendav asjaolu: juhil on kehtiv samalaadne

rikkumine karistusregistris.

17. Karistuse küsimuse otsustamine ehk karistuse mõistmine kui kohtumenetluse üks osa

tugineb kahtlemata tõendamise tulemile - sellele, millised asjaolud tunnistab kohus

tõendatuks. Samas, kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatuga, on karistamise aluseks isiku süü,

mitte aga pelgalt kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Nii eeskätt

karistusseadustiku 4. peatükis kui ka KrMS § 306 lg 1 p-dest 5- 8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul

karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on

kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma

eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest

õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski

kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. (Vt RK kriminaalkolleegiumi otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-79-03 - RT III 2003, 25, 250, p 11). Karistusõiguse teooria ja

Riigikohtu praktika kohaselt ei hõlma seejuures süü üldjuhul asjaolusid, mis iseloomustavad

teo toimepanija isikut, sh tema varasemat õigusvastast käitumist ja karistusi analoogsete

tegude eest. Neid saab arvestada alles pärast süü suurusele vastava karistuse kindlakstegemist

selle korrigeerimisel eripreventiivsetel eesmärkidel. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3.

aprilli 2023. a otsus kriminaalasjas nr 1- 22-227, p 11).

18. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt avaldatuga, et juhul, kui isik on ühe teoga

toime pannud kaks väärtegu, on tema süü keskmisest suurem. Samas ei nõustu kohus sellega,

et Eduard Kazatšenkol samasisulise rikkumise esinemist tuleb pidada karistust raskendavaks

asjaoluks, sest KarS §-s 58 on sätestatud ammendav loetelu karistust raskendavatest

asjaoludest ning eeltoodut selles loetelus ei ole. Varasem karistatus samalaadse süüteo

toimepanemise eest suurendab menetlusaluse isiku süüd, kuid seda ei saa käsitleda karistust

raskendava asjaoluna nagu kohtuväline menetleja on käesoleval juhul teinud, määrates Eduard

Kazatženkole karistuse seoses toimepandud õigusrikkumisega.

19. Eduard Kazatšenko tunnistas kohtuistungil väärteo toimepanemist, mida kohus

arvestab karistuse mõistmisel karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 mõttes. Nimelt

avaldas kaebuse esitaja järgnevat: „Ma pole öelnud, et ma pole süüdi, ma olen süüdi, aga ma

ütlesin, et trahv on suur, ja ma ei teinud midagi seadusvastast, kriminaalset. Ma ei ületanud

kiirust, ma ei olnud joobes, aga tavalist töötajat trahvitakse nagu ta oleks joobes juht“ (dt, tl

115). Kohus, ära kuulates kaebuse esitaja ning hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid

kogumis, leiab, et käesoleval juhul on võimalik karistuse eri- ja üldpreventiivne eesmärk

saavutada Eduard Kazatšenkole määratud karistust leevendades. Hinnates Eduard Kazatšenko

süü suurust toimepandud väärteos tuleb arvestada seda, kui palju ületas mootorsõiduk koos

haagisega lubatud suurimat pikkust 16, 5 m. Käesoleval juhul on põhjendatud jaatada selle

pikkuse ületamist pigem väikeses ulatuses, kuna veoki ja haagise pikkus kokku oli 17, 25 m ja

ületamise tingis veetava eseme väljaulatumine haagisest. Kehtivas kohtupraktikas on

karistatud kaebuse esitajat 400 euro suuruse rahatrahviga olukorras, kus lubatud pikkust

ületati palju suuremas ulatuses, s.o 6, 48 m (vt väärteoasi nr 4-22-896).

20. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et süüpõhimõttele rajatud karistusõiguse järgi

ei ole võimalik konkreetsest teost lähtuvat süüetteheidet mõõta teo toimepanija isiksuse

omapärasid arvestamata2. Kaebaja on kohtule esitanud tõendeid, millest nähtub tema

majanduslik olukord. Nimelt nähtub T. OÜ poolt väljastatud tõendist, et Eduard Kazatšenko

kuu keskmine brutotulu perioodil 1.05.2025- 31.10.2025 on 1200 eurot (dt, tl 29-30). Kaebuse

2 J. Sootak. Looming või aritmeetika? Süüdlase isiku arvestamine karistuse mõistmisel. – Juridica 1997, I, lk 34.

5(7)

4-25-4435

esitaja majandusliku olukorra hindamisel ei saa arvestamata jätta ka seda, et

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on tal kaks alaealist last (dt, tl 77-82) ning perekonnas on

ta ainuke töötav perekonnaliige (dt, tl 84-87). Ka nähtub kohtus uuritud tõenditest, et Eduard

Kazatšenkol on kolm laenukohustust: autolaen lepingunumbriga L89014920469 (osamakse

suurus 236, 20 eurot kuni 16.01.2029), autolaen lepingunumbriga L89021974071 (osamakse

suurus 101, 89 eurot kuni 16.09.2030) ja kodulaen summas 13000 eurot, mille tagasimakse

tähtaeg on 17.02.2028 (dt, tl 94-96).

21. Oluliseks peab kohus karistuse määra valikul ka seda, et Eduard Kazatšenko on varem

kriminaalkorras karistamata isik, seda tõendab kohtule esitatud karistusregistri andmete

väljatrükk (dt, tl 88) ning tegemist ei ole süsteemse õigusrikkujaga, sest eelmise samalaadse

väärteo pani ta toime 02.04.2025 (dt, tl 88). Seega on tema poolt toime pandud samalaadsete

väärtegude ajavahemik enam kui pool aastat. Kohtuistungil selgus, et kuigi töötamise registri

andmetel töötas isik erinevates äriühingutes (dt, tl 86-87), oli neil tegelikult üks ja sama

omanik (dt, tl 115). Arvestades, et tegemist on professionaalse autojuhiga, kes on töötanud

ühe tööandja juures 1, 5 aasta vältel, näitab see kohtu hinnangul seda, et Eduard Kazatšenko

on mootorsõiduki juht, kes peab liikluseeskirjadest kinni ja ka seda, et tema töötamise jooksul

selle tööandja juures on varasemalt vajalike lubade olemasoluga seotud probleeme esinenud

ainult ühel korral. Kohus nõustub sellega, et eriluba peab olema juhil kaasas või

elektrooniliselt kättesaadav ja see tuleb esitada liiklusjärelevalve teostajale tema nõudmisel

tulenevalt LS § 341 lg-st 3. Kohtuistungil avaldas kaebuse esitaja, et edasi (st pärast käesoleva

rikkumise toimepanemist) olid tehtud kõik vajalikud eriload, mille tegemine on ka tööandja

mitte töötaja kohustuseks. Kohtu hinnangul viitab eelnimetatud avaldus sellele, et Eduard

Kazatšenko hoolsustase on tõusnud ning nüüd pöörab ta erilist tähelepanu erilubade

olemasolule, vältimaks järjekordse samalaadse rikkumise toimepanemist. Eeltoodut kinnitab

see, et puuduvad andmed selle kohta, et Eduard Kazatšenko oleks uuesti toime pannud

samalaadse väärteo.

22. Seega võttes arvesse kaebuse esitaja rolli toimunus, tuvastatud faktilisi asjaolusid ning

tema kehtivaid karistusregistri andmeid on võimalik kohtu hinnangul Eduard Kazatšenkole

määratud karistust leevendada, saavutamaks karistuse eesmärgid. Kohus arvestab karistuse

ositi maksmise põhjendatusele hinnangut andes seda, et kaebuse esitaja ülalpidamisel on kaks

alaealist last ning ta on hetkel enda perekonna ainus toitja. Ka on üldteada asjaolu, et viimasel

aastal on toimunud hinnatõus peaaegu kõikides sfäärides ning see on pannud paljud pered,

eriti mitme lapsega pered väga raskesse majanduslikku olukorda. Põhjendatud on kohtule

esitatud laenulepingute põhjal asuda seisukohale, et sellisesse olukorda on sattunud ka Eduard

Kazatšenko perekond. Seega tema majandusliku olukorra arvestamine rahatrahvi tasumise

viisi määrates on põhjendatud tulenevalt KarS § 66 lg-st 2 ja kohus võimaldab tal tasuda

rahatrahvi 6 kuu jooksul.

23. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja karistuseks määranud rahatrahvi summas

1000 eurot. Samas puuduvad põhjendused, mis tingisid karistuse mõistmise üle keskmäära.

LS § 2611 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200

trahviühikut või arestiga. Eelmise trahvi seoses samalaadse rikkumisega suuruseks oli 320

eurot ehk 40 trahviühikut. Kuna puudub karistust raskendav asjaolu, esineb karistust

kergendav asjaolu ning väärteo toimepanemise tehiolude põhjal pole võimalik asuda

seisukohale, et kaebuse esitaja süü suurus on märkimisväärselt suurem, siis on kohtu

hinnangul võimalik saavutada karistuse eesmärgid ka väiksema rahatrahviga.

24. Kohtuväline menetleja tõi kohtuistungil välja, et põhjendused, mida kaebuse esitaja

algselt esitas, on erinevad kaebuse omadest. Kohus ei nõustu eeltooduga. Nimelt nähtub nii

kaebusest, kui kaebuse täiendusest, et Eduard Kazatšenko ei teadnud, et auto on lubatust

pikem (dt, tl 6, 35). 12.11.2025 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist

nähtuvalt tellija sõnast oli tema poolt tehtud eriluba, aga tegelikult teda ei olnudki. Tellija

6(7)

4-25-4435

ütles, et ülepikkust ei ole (dt, tl 19). Kohtuistungil selgitas isik, et mõõtmise ajal ta helistas

omanikule, ta ütles, et eriluba pidi olema tehtud (dt, tl 115). Kohtu hinnangul ei välista

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kajastatud andmed seda, et tuginedes tellija

sõnadele ta arvaski, et ülepikkust ei ole. Seega ta ei teadnutki seda, et mootorsõiduk koos

haagisega on lubatust pikem.

25. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebuse esitaja kaebus tuleb rahuldada osaliselt,

tühistades kohtuvälise menetleja otsuse Eduard Kazatšenkole määratud karistuse osas. Kohus

peab põhjendatuks teha selles osas uue otsuse, millega Eduard Kazatšenkot karistada LS §

238 ja KarS § 63 lg 1 alusel LS § 2612 lg 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses s.o

summas 560 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kuue kuu jooksul Rahandusministeeriumi

arveldusarvele, makstes viis kuud igakuise maksena 93, 33 eurot ning kuuendal kuul 93, 35

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)