3-25-2306/59 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

2. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2306

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X. X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad

Diana Žovnjarovitš ja Ege-Lii Luik

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X. X, riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamine

02.01.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba

X. X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.05.2026 (kaasa arvatud).

2. Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused vene

keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tabas 12.07.2025 Kitsõ külas Setomaa vallas Võrumaal

isiku, keda nähti piiririba läheduses jalgrattaga liikumas. Isik tuvastati Venemaa Föderatsiooni

siseriikliku passi alusel kui X. X (puudutatud isik), sündinud xx.xx.xxxx. Puudutatud isik

esitas 12.07.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse ja ta peeti välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kinni.

2. Tartu Halduskohus andis 13.07.2025 määrusega loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 11.09.2025 ja Tallinna Halduskohus pikendas

05.09.2025 määrusega kinnipidamise tähtaega kuni 05.01.2026.

3-25-2306

3. PPA esitas 29.12.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamis-

keskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Põhjendused:

3.1. Puudutatud isik on avaldanud rahvusvahelise kaitse vestlustel erinevaid põhjusi rahvus-

vahelise kaitse taotlemiseks, seetõttu ei ole isikuga seotud asjaolud veel välja selgitatud ja

rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. Lisaks eelnevates menetlustes esitatud asjaoludele

on vahepeal viidud puudutatud isikuga 12.09.2025, 22.09.2025 ja 01.10.2025 läbi rahvus-

vahelise kaitse vestlused, hangitud 27.11.2025 päritoluriigi infot ja tehtud 10.12.2025 telefoni

vaatlus. Jaanuaris 2026 on planeeritud arvamuse ja vastuväidete vestlus.

3.2. Puudutatud isikut on alus pidada avalikku korda ohustavaks (VRKS § 361 lg 2 p 6).

Riigikohus on 29.01.2025 määruses asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et ohtu avalikule korrale

saab põhjendada nt isiku varasema käitumisega, tema sidemetega, aga ka tema juurest leitud

esemetega, nt ründeks kasutatavate vahendite või narkootiliste ainetega, samuti muude asja-

oludega. Puudutatud isiku telefonist leiti 10.12.2025 silmnähtavalt alaealisi kujutavat porno-

graafilist materjali, kuvatõmmiseid alaealistega seotud tutvumisrakendustest, veebibrauseris

Chrome tehtud otsingud seksuaalse enesemääramise kohta ja pildid alaealistest ujumisriietes.

Alaealiste kohta pornograafilise materjali omamine on keelustatud praktiliselt kõikides

riikides ja selle materjali keelustamise eesmärk on alaealiste õigushüvede kaitse, sh normaalse

vaimse arengu tagamine. Alaealisi kujutava pornograafilise materjali talletamine viitab

teadlikule ja sihipärasele tegevusele, mis osutab huvile materjali sisu vastu ja kavatsusele see

edasiseks kasutamiseks alles hoida. Selline materjal toetab ja taastoodab laste seksuaalselt ära

kasutamist, kuna iga sellise faili säilitamine või tarbimine suurendab nõudlust taolise

kuritegeliku sisu järele. Telefonist leiti kuvatõmmised ka alaealistega seotud

tutvumisrakendustest. Tegemist on tutvumisrakendustega, mida saab kasutada nii sõprade kui

ka potentsiaalsete partnerite otsimiseks. Neis ei ole seatud kasutajate vanusele alampiiri, seega

saavad kasutajaks olla ka alaealised. Puudutatud isik on teinud tõmmised alaealiste

profiilidest, kus laste vanuseks on olnud 13 ja 14 eluaastat. Ei saa välistada, et puudutatud isik

kasutas tutvumisrakendust eesmärgiga luua alaealistega kontakte. Seega ei ole välistatud, et

vabaduses viibides võib ta otsida alaealistega kontakti. Isik on teinud veebibrauseris Chrome

korduvalt otsinguid seksuaalse enesemääramise eapiiri kohta, nt milline eapiir on Türgis ja

Suurbritannias, millises riigis on kõige madalam eapiir, miks on seksuaalse

enesemääratlemise piir just 16 aastat, kus on seksuaalse enesemääratlemise piir 13 jne. Sellise

sihipärase otsingu tegemine võib viidata sellele, et isik on otsinud jurisdiktsiooni, mille

seadusandlus lubab astuda seksuaalvahekorda alaealistega. Samuti ei saa välistada, et isik on

kasutanud tutvumisrakendust alaealise seksuaalpartneri leidmiseks. Seega kujutab ta endast

ohtu avalikule korrale, kuna esineb suur tõenäosus, et isiku tegevus võib ohustada alaealiste

kehalist ja vaimset puutumatust, ning esineb oht, et ta võib seksuaalkuritegusid toime panna.

3.3. Puudutatud isiku kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on

põhjendatud, kuna vabaduses viibides võib ta lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda

end Eesti-siseselt varjama. Arvestades isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis (korduv

ebaseaduslik piiriületus, varjumine politseiametnike eest, varasem kaitse küsimine Saksamaal,

isiku telefonist leitud materjal), on PPA seisukohal, et puudutatud isikust tulenev põgenemise

oht on jätkuvalt aktuaalne ja seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada.

Puudutatud isiku osas esineb põgenemisoht (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 68 p 8), sest ta saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata riigis viimiseks õiguslikku

alust. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Ta ei

proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelist kaitset taotlema. Suure tõenäosusega ei

olnud tal tegelikult soovi Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, kuna ta ei ole isegi uurinud,

kuidas ja kus saab Eestis esitada rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik väitis

menetlustoimingutel, et ta ei kasutanud Eestisse sisenemiseks ja rahvusvahelise kaitse

2(5)

3-25-2306

taotlemiseks rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkte, kuna ta on meediast lugenud ja

kuulnud, et piiripunkti ületades ei saa poliitilist ja rahvusvahelist kaitset. Isiku senises

käitumises on mitu asjaolu, mis kogumis viitavad sellele, et vabaduses viibides ei pruugi ta

lahkumiskohustust täita, kui selle täitmine võib tulevikus vajalikuks osutuda. Isik on juba

varem ületanud ebaseaduslikult Eesti–Vene piiri ja kohtuistungil kinnitanud, et on pärast

2020. a toimunud ebaseaduslikku piiriületust viibinud ebaseaduslikult Lätis, Leedus, Poolas,

Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias ning alles siis, kui leidis meelepärase riigi, otsustas

esitada seal rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul sisenes ta Schengeni alale 2020. a

oktoobris, kui Covid-19 pandeemiast tulenevalt kehtisid mõnedes riikides ajutised

piirikontrollid. See tähendab, et isikul on teadmisi ja oskusi liikuda Schengeni territooriumil

viisil, mis väldib isikusamasuse kontrolli isegi olukorras, kus liikmesriigid on kehtestanud

eraldi piirangud. Seega on isik valmis panema toime ebaseaduslikke tegevusi, et jõuda

meelepärasesse riiki. On tõenäoline, et isiku varasem käitumine võib korduda. Isik on varem

taotlenud Saksamaal rahvusvahelist kaitset, kuid taotlus jäeti rahuldamata. Isiku välja-

saatmiseks Saksamaalt Venemaale kaasati saatemeeskond, mis kinnitab, et Saksamaa ameti-

võimude hinnangul esines isiku suhtes põgenemisoht. Samuti on isik öelnud menetlus-

toimingute ajal, et ta pole veel välja mõelnud tegelikku sihtkohta. Isik ütles, et kui Eesti

politsei poleks teda kinni pidanud, siis oleks ta otsinud internetist sobiva riigi Venemaast

võimalikult kaugele.

3.4. Puudutatud isik ei soovinud 12.09.2025 ja 22.09.2025 toimunud vestlustel detailset

vastata, miks ta taotleb rahvusvahelist kaitset. Isiku selgitused olid rajatud sellele, et Venemaa

on piiranud tema võimalusi raviteenustele, mistõttu ei ole ta olnud suuteline tööd tegema ja nn

raskused töö leidmisega on isiku arvates süstemaatiline õiguse rikkumine. Samuti avaldas

isik, et pärast Venemaale deporteerimist 2021. a paigutati ta sunniviisiliselt 40 päevaks

psühhiaatriakliinikusse, kuid ta ei osanud vastata, kuidas 2021. a toimunu on seotud 2025. a

esitatud rahvusvahelise kaitse taotlusega. Isik avaldas 01.10.2025 vestlusel, et temal on

Venemaal enamusest erinev seksuaalne sättumus, ta on biseksuaal ja ta on osalenud

poliitilistel meeleavaldustel Venemaal, mille eest sai ka trahvi. PPA hinnangul ei ole

praegusel ajal menetlusliku info põhjal kuidagi tõendatud ega anna alust arvata, et puudutatud

isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse

taotlemise põhjenduste osas vajavad täiendavat täpsustamist. Intervjuul kogutud ütlusi tuleb

võrrelda päritoluriigi infoga ja seejärel viiakse isikuga läbi täiendav intervjuu, mille eesmärk

on anda isikule võimalus esitada omapoolsed arvamused ja vastuväited PPA argumentidele.

Pärast seda koostab PPA otsuse, tõlgib selle ja toimetab isikule kätte. Seega on põhjendatud ja

vajalik isiku jätkuv kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks.

3.5. Isiku suhtes ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada, kuna

esineb põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakenda-

mine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalve-

meedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes

usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu tuvastamisel ei

suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

põgenemist eelduslikult ära hoida. Isiku kehtivate reisidokumentide hoiule võtmine ja elama

suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda isikust tulenevat põgenemisohtu. Ei ole

välistatud, et vabaduses viibides ei pruugi puudutatud isik tema suhtes kohaldatud järelevalve-

meetmeid järgida ja võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki, seda enam, et

Schengeni alal puudub riikide vahel piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole rasken-

datud. Isiku kinnipidamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipida-

mine aitab tagada, et ta ei lahkuks Eestist, oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse

taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja menetlusotsuse

3(5)

3-25-2306

tegemiseks. Kuigi isiku kinnipidamise pikendamine riivab intensiivselt tema põhiõigusi, ei

saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid

kogumis.

4. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. PPA tugines oma taotluses VRKS § 361 lg-le 1 ja lg 2 p-dele 4 ja 6 ning VSS § 68 p-le 8.

VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2

sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinni-

pidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi

asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 6) riigi

julgeoleku või avaliku korra kaitsmine.

VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud

põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud

teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.

VSS § 68 p 8 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel

välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on

kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust

Eestis viibida.

6. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku osas esineb põgenemisoht. Seda näitab eba-

seaduslik piiriületus ja enda varjamine piirivalve eest. Isik ei püüdnud leida seaduslikke viise

riiki sisenemiseks ja rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Selle tegemata jätmise põhjused on

selgelt otsitud ja kantud eesmärgist mitte jääda Eestisse, vaid liikuda siit edasi mujale

Euroopasse, et endale elamiseks meelepärane riik valida. Eesti oli vaid transiitriik. Isik

kinnitas, et tema eesmärk oli jõuda Venemaast võimalikult kaugele. Seega võib arvata, et

kinnipidamiskeskusest vabanemise järel ei jää ta Eestisse enda rahvusvahelise kaitse

menetluse tulemust ära ootama, vaid lahkub omavoliliselt. Isiku selgitustest nähtub, et ta on

ka varem korduvalt õigusliku aluseta Schengeni alal ringi liikunud ja erinevate riikide piire

ületanud. On alust arvata, et ta käitub ka sel korral sama moodi. Isiku varasem käitumine ei

ole olnud õiguspärane, seetõttu puudub alus uskuda, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

7. Isiku kinnipidamiskeskusest vabastamine ja tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes, millele peaks alust anda isiku enda käitumine ja

koostöövalmidus. Asjas tehtud eelmistest kohtulahenditest nähtuvat ei ole puudutatud isik

olnud menetluses koostöövalmis, vaid tõrkunud rahvusvahelise kaitse taotlust põhjendamast

ja asjaolusid selgitamast. Isiku tõrksust ja soovimatust koostööd teha oli näha ka 02.01.2026

kohtuistungil, kus isik oli selgelt üleolev, vastandas end kõigiga, keeldus menetlusreegleid

järgimast ja kohtu küsimusele vastamast. Selline käitumine ei tekita usaldust, et isik järgib

vabaduses viibides tema suhtes kohaldatud leebemaid järelevalvemeetmeid ja jääb PPA-le

edasisteks menetlustoiminguteks kättesaadavaks. Seda enam, kui menetluse käigus selgub, et

rahvusvahelise kaitse taotlus jääb rahuldamata ja ta otsustatakse Venemaale tagasi saata.

4(5)

3-25-2306

Kinnipidamise tähtaja pikendamine võimaldab tagada, et isik on PPA-le menetluse

jätkamiseks kättesaadav.

8. Isiku tõrges käitumine ei tekita usaldust ka rahvusvahelise kaitse vajaduse osas. Kui isik

vajaks tegelikult teise riigi kaitset, siis oleks ta selle riigi ametivõimudega koostöövalmis ja

püüaks võimalikult palju menetlusele kaasa aidata ning rahvusvahelise kaitse vajadust

põhjendada. Isik ei tee koostööd ega põhjenda rahvusvahelise kaitse vajadust. Isiku käitumine

näitab, et tal ei ole rahvusvahelise kaitse vajadust ja ta ei tunne huvi kaitse saamise vastu, vaid

tema eesmärk on leida endale sobivamad elutingimused. Rahvusvahelise kaitse vajaduse

puudumist võib järeldada ka sellest, et isik taotles 12.08.2025 kohtumist Venemaa konsuliga.

Isik, kes soovib oma kodakondsusjärgse riigi eest kaitset, ei soovi kodakondsusjärgset riiki

oma lahkumisest ja asukohast teavitada. Seega käitub isik vastuoluliselt. Tõenäoliselt esitas ta

rahvusvahelise kaitse taotlus vaid selleks, et vältida enda tagasisaatmist Venemaale. Ka

eelmine rahvusvahelise kaitse taotlus, mis esitati Saksamaal, oli põhjendamatu ja isik saadeti

tagasi Venemaale.

9. Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et isiku telefonist leitud materjal tekitab tõsise kahtluse,

et isik võib vabaduses viibides olla ohuks alaealistele lastele. Lisaks toetab sellise materjali

leidmine isiku telefonist järeldust, et isik ei jää Eestisse PPA-le kättesaadavaks, vaid püüab

end varjata. Kuna PPA-l on tekkinud isiku käitumise õiguspärasuse osas ilmselged kahtlused,

siis ei ole isiku huvides, et PPA tema tegevusel silma peal hoiaks ja tema käitumist

kontrolliks. Isiku eesmärk on tegutseda ametivõimude eest varjatult, sest ta saab aru, et tema

huvid ei ole õiguspärased. Seega lisaks avaliku korra võimaliku rikkumise ärahoidmisele aitab

kinnipidamistähtaja pikendamine ka isiku tõenäolist põgenemist ära hoida.

10. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Samuti ei ole kinni-

pidamiskeskuses kinnipidamine vastuolus tema turvalisuse ega tervise kaitsega.

11. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pikendada isiku kinni-

pidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 4 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada,

kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema

väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks

viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)