2-25-19753/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada AS-i LHV Kindlustus ja E.T. Tuisu vahel 12.12.2025 kirjalikult Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-19753 menetlus AS-i LHV Kindlustus hagi E.T.
Legislator headnote
AI generated2-25-19753/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Tuisu vahel 12.12.2025 kirjalikult Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-19753 menetlus AS-i LHV Kindlustus hagi E.T.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-25-19753
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
02.01.2026, Jõgeva
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-25-19753
Tsiviilasi
AS-i LHV Kindlustus hagi E.T. Tuisu vastu
võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
AS LHV Kindlustus
(registrikood:
14973611; asukoht: XXX, 10145 XXX), esindaja
Mirjam Palmpuu (XXX);
Kostja: E.T. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxx
XXX, xxxxx XXX; e-post: XXX)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse
lõpetamine
Kohtuistung
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1. Kinnitada AS-i LHV Kindlustus ja E.T. Tuisu vahel 12.12.2025 kirjalikult
sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:
1.1 Kostja tasub hagejale 49 785,94 eurot (49 085,94 eurot ja pool tasutud
riigilõivust summas 700 eurot), maksegraafikuga kokkulepitud summades ja
kuupäevadel järgmiselt: alates 11.01.2026 iga kuu 11-daks kuupäevaks 500
eurot (99 makset), viimane makse summas 285.94 eurot 11.04.2034.a (100-s
makse).
1.2 Tasumine toimub hageja AS LHV Kindlustus kontole nr
EE297700771005648631 ja märkides makse selgituseks „Tagasinõue nr
2400443+2400448, kohtuasi nr 2-25-19753“.
1.3 Kui kostja ei täida kokkulepet korrektselt maksegraafikus väljatoodud viisil, on
hagejal õigus kinnitatud kokkuleppe edastada kohtutäiturile täitemenetluse
alustamiseks.
1.4 Poolte vahel kokkulepitud maksegraafik ei välista kostjal võimalust tasuda
hagejale erikokkuleppe alusel ka maksegraafikus märgitust väiksem või suurem
summa, eeldusel et pooled saavutavad selles osas vastastikuse kirjaliku
kokkuleppe.
1.5 Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja
vabalt kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole tsiviilasjas nr 2-25-
19753 vaidlustatud asjaoludega seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingeid
pretensioone ega vastuväiteid.
2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-19753 menetlus AS-i LHV Kindlustus hagi E.T.
2-25-19753
Txxxx vastu võlgnevuse nõudes.
Menetluskulude jaotus
1. Jätta muud menetluskulud poolte endi kanda.
2. Tagastada hagejale hagilt tasutud riigilõivust pool, s.o 700 eurot ja kanda see
AS LHV Kindlustus arveldusarvele EE297700771005648631. Makseselgituseks
märkida „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas 2-25-19753“.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav.
Menetluse käik
Tartu Maakohtu menetluses on AS-i LHV Kindlustus hagi E.T. Txxxx vastu kahju hüvitamise
nõudes.
Pooled sõlmisid 12.12.2025 kirjalikult kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse
lõpetada.
Kohtumääruse põhjendused
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade
kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja
lõpetab asja menetluse.
Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on
sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled
menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus
kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi
kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita
kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist
avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad
materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,
kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine
kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab
vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda
tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle
üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle
tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes
kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks
tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole
täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav.
Kohus selgitab, et täpsem maksegraafik on kompromisslepingu lisana esitatud ka kohtule.
Menetluskulude jaotus
2-25-19753
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma
menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Pooled leppisid menetluskulude hüvitises kokku kompromissisummas, mille kohus kinnitas.
Muude kulude osas ei leppinud pooled kokku teisiti. Seega määrab kohus, et muud
menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool
menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et
hageja on käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1400 eurot. Kuna kohus
kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivust ehk 700 eurot hagejale tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maimu Laumets
kohtunik