3-25-4766/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedPolitsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 28.07.2024 Tallinnas D-terminalis Helsingisse suunduvale laevale minevaid reisijaid. Araabia päritolu välimusega isikul
Legislator headnote
AI generated3-25-4766/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Araabia päritolu välimusega isikul
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Määruse tegemise aeg ja koht
2. jaanuar 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-4766
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X kinnipidamise ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja
Ege-Lii Luik
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– X.X, riigi õigusabi korras määratud esindaja
vandeadvokaat Andrei Matvejev
Asja läbivaatamine
02.01.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X.X kinnipidamiseks
ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid
mitte kauemaks kui 02.03.2026 (kaasa arvatud).
2. Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused araabia
keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna.
Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 28.07.2024 Tallinnas D-terminalis
Helsingisse suunduvale laevale minevaid reisijaid. Araabia päritolu välimusega isikul
puudusid igasugused dokumendid. Ta väitis end olevat iraanlase, kes räägib vähesel määral
inglise keelt. Laevapilet oli Y.Y nimele. Ta soovis minna Soome Helsingisse ning väitis, et
saabus samal hommikul Lätist ja laevapileti oli keegi hea inimene aidanud soetada. Ta väitis,
et räägib vaid araabia keelt. Kuna isik viibis Eestis seadusliku aluseta, pidas PPA ta
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kinni.
3-25-4766
2. Isik esitas kinnipidamiskeskuses rahvusvahelise kaitse taotluse. Temaga viidi läbi vestlus,
mille käigus isik selgitas, et koduriigis ähvardab teda oht tema elule ja tervisele, sest tema
endise naise pere soovib teda Iraagis tappa ja tema kodu rünnati. Isik selgitas, et lahkus
Iraagist 16.06.2024 Türki viisa alusel (maksis 200 eurot), milleks kasutas Iraagi passi. Ta
sisenes Schengeni alale Bulgaaria kaudu ja saabus Eestisse Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina,
Sloveenia, Horvaatia, Itaalia, Saksamaa, Tšehhi, Poola, Leedu ning Läti kaudu. Tema
eesmärk oli jõuda Soome. Ta kasutas Soome jõudmiseks teise isiku abi, kellega oli ühenduses
telefoni teel. Telefoni kaotas ta Eestisse tulla ära. See teine isik oli öelnud, et tema juurde
tuleb üks süürlane, kes annab talle laevapileti.
3. PPA esitas 29.07.2024 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS)
alusel Tallinna Halduskohtule taotluse X.X (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.07.2024
määrusega asjas nr 3-24-2209 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinni-
pidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 29.09.2024. Kohus pikendas 26.09.2024 määrusega
kinnipidamise tähtaega kuni 26.01.2025 ja 23.01.2025 määrusega kuni 23.05.2025.
4. PPA luges 29.10.2024 otsusega nr 12407280001 isiku rahvusvahelise kaitse taotluse
põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi. Isikule tehti sama otsusega sundtäidetav lahkumisette-
kirjutus ning kohaldati 5-aastast sissesõidukeeldu Eestisse ja Schengeni alale. Isik vaidlustas
PPA 29.10.2024 otsuse asjas nr 3-24-3192. Tallinna Halduskohus jättis 05.03.2025 otsusega
kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus Riigikohtu 12.12.2025 otsusega.
Halduskohus kohaldas 05.03.2025 määrusega esialgset õiguskaitset ja keelas PPA-l
lahkumisettekirjutust sundtäita kuni asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
5. PPA esitas 06.03.2025 VSS-i alusel Tallinna Halduskohtule taotluse isiku
kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas
07.03.2025 määrusega asjas nr 3-25-552 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 07.05.2025. Kohus pikendas 07.05.2025
määrusega isiku kinnipidamise tähtaega kuni 07.09.2025 ja 04.09.2025 määrusega kuni
04.01.2026.
6. Isik esitas 31.12.2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA võttis taotluse vastu ja
pidas isiku VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel 31.12.2025 kl 11.40 kuni 48 tunniks kinni.
7. PPA esitas 31.12.2025 VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel Tallinna Halduskohtule
taotluse X.X (Iraagi Vabariigi kodanik, sündinud XX.XX.XXXX) kinnipidamise ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
7.1. Puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetle-
miseks ja tulevikus tema sunniviisiliseks väljasaatmiseks. Puudutatud isiku soovib tugineda
uues rahvusvahelise kaitse taotluses uutele asjaoludele, sh ähvarduskirjadele, millest ta pidi
olema juba teadlik vähemalt alates 23.12.2025. Jääb arusaamatuks, miks ei esitanud
puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotlust juba 23.12.2025, vaid alles pärast seda, kui PPA
selgitas talle, et ta planeeritakse lähiajal välja saata. On üsna tõenäoline, et puudutatud isik
esitas korduva taotluse selleks, et väljasaatmist nurjata ja jääda vähemalt esialgu Eestisse.
Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, valeütluste
andmine, rahvusvahelise kaitse süsteemi väärkasutamine, Eesti oli transiitriik ja Soome
sihtriik, PPA 29.10.2024 tagasilükkav otsus ja isiku kaebuse rahuldamata jätmine asjas nr 3-
24-3192, korduva taotluse esitamine väljasaatmise takistamiseks), on PPA seisukohal, et
isikust tulenev põgenemiseoht on jätkuvalt aktuaalne ja seetõttu ei ole võimalik leebemaid
järelevalvemeetmeid kohaldada. Vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse
2(7)
3-25-4766
liikmesriiki või asuda end Eesti-siseselt varjama, kuna ta on korduvalt väljendanud, et ei ole
nõus Iraaki tagasi pöörduma.
7.2. Puudutatud isik pidas 02.–23.09.2025 näljastreiki, mille ajal keeldus korduvalt
meditsiiniõe kontrollist, kiirabist ja psühhiaatriakliinikusse kontrolli viimisest. 08.12.2025
viidi temaga läbi nõustamine tagasisaatmise osas, et olukorda selgitada ja täpsustada, kas isik
on valmis tegema PPA-ga koostööd ja esitama avalduse ajutise reisidokumendi väljastamiseks
Iraaki juhul, kui Riigikohus jätab tema kaebuse rahuldamata. Isik keeldus dokumenti
taotlemast. Riigikohus jättis 12.12.2025 otsusega puudutatud isiku kassatsioonkaebuse
rahuldamata, asudes seisukohale, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus lükati õiguspäraselt
tagasi ja talle kohaldatud sissesõidukeeld on proportsionaalne. Sellega avanes võimalus isik
koduriiki tagasi saata. PPA taotles isikule ajutist reisidokumenti. Iraagi saatkond Soomes
lubas dokumendi vormistada 05.01.2026 ja isik planeeriti välja saata 13.01.2026. PPA soovis
isikuga 18.12.2025 uuesti nõustamise läbi viia, kuid isik keeldus sellest. Ta avaldas
23.12.2025, et soovib võimalikult ruttu koju minna. Samal päeval saabus isiku õelt e-kiri,
milles paluti isikut Iraaki mitte saata, ka mitte juhul, kui ta seda ise nõuab. Õele oli saadetud
ähvarduskiri. Puudutatud isik keeldus 30.12.2025 väljasaatmisest, põhjendades seda sellega,
et tema perekond Iraagis on põhimõtteliselt kodutud. 31.12.2025 esitas ta korduva
rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna ta on saanud ähvardavaid sõnumeid, mis kujutavad
temale tõsist ja otsest ohtu. Isiku perekond, sh ema, õed ja naisevend on hoiatanud teda Iraaki
naasmise eest. Ta väitis, et tema esindajal on tõendeid rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta.
7.3. Isik saabus Schengeni alale ja läbis enda sõnade kohaselt mitmeid liikmesriike, kuid ei
taotlenud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. Ka Eestis ei pöördunud ta
ise politsei poole ega taotlenud kohe kaitset, vaid tegi seda alles siis, kui ta
kinnipidamiskeskusesse vormistati. PPA lükkas tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi ja
Riigikohus jättis 12.12.2025 otsusega selle otsuse jõusse. Seega on isiku sunniviisiline
väljasaatmine alates 12.12.2025 lubatud. Isik sai väidetavast ähvardusest teada 23.12.2025,
kuid esitas korduva rahvusvahelise kaitse taotluse alles 31.12.2025 pärast seda, kui PPA
teavitas teda tema väljasaatmisest. PPA hinnangul on märkimisväärne, et isikule saadetakse
ähvarduskiri „viimase hoiatusena“ vahetult pärast seda, kui Riigikohus oli jätnud tema
kaebuse rahuldamata. Kuna tegemist on korduva taotlusega ja isik väitis, et tal on uued
asjaolud, siis tuleb anda talle võimalus need uued asjaolud esitada ja viia läbi vestlus. Pärast
seda saab otsustada, kuidas tema taotlus lahendada.
7.4. Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6). Isik teadis, et saabus Schengeni alale
ilma seadusliku aluseta, ja soovis jõuda Soome, et esitada just seal rahvusvahelise kaitse
taotlus. Pärast PPA tagasilükkavat otsust on isik korduvalt avaldanud, et ta ei ole nõus Iraaki
tagasi pöörduma. Kohtud on varem jaatanud isiku põgenemisohtu. Ebaseaduslik piiriületus ja
ränne Schengeni alal oli teadlik ja tahtlik tegevus, milleks isik tegi ka rahalisi kulutusi. Isiku
käitumine ja ütlused kinnitava põgenemisohu esinemist. Vabaduses viibides võib ta kasutada
toimetaja või lähedaste abi ja jätkata oma teekonda Soome. Seega poleks ta vabaduses
viibides menetlustoimingute jaoks kättesaadav.
7.5. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid tõhusalt
kohaldada, sest esineb põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalve-
meetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut
erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine
eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma tema varasem käitumine.
Põgenemisohu korral ei suuda isiku suunamine majutuskeskusesse ja leebemate
järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Isikul ei ole ühtegi
reisidokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Ei ole
3(7)
3-25-4766
välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ja
jätkab oma teekonda Soome, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline
piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.
7.6. Isiku usaldusväärsust vähendab ka tema varasem käitumine. Isik on korduvalt andnud
valeütlusi enda Eestisse saabumise, Schengenis sugulaste puudumine ja kinnipidamiskeskuses
toimunu kohta. Isiku asjade seast leiti tšekk ajaga 27.07.2024 kl 10.56, millelt on näha, et
summa 15,9 eurot on tasutud pangakaardiga, kuid isiku asjade seas pangakaarti ei olnud.
Seega on tõenäoline, et isik andis vahetult enne sadamasse saabumist enda mobiiltelefoni,
passi ja muud dokumendid ära, mis tõendaksid tema isikusamasust või annaksid teavet tema
reisiteekonna kohta. On tõendatud, et isikut üritasid 27.07.2024 laevaga Soome viia tema
enda sugulased. Isik oli eelnevalt väitnud, et tema neid isikuid ei tunne. Isik väitis, et teda
aitas üks lahke süürlane, kellega kohtuti Eestis ühe järve ääres (isiku väidete kohaselt oli ta
selleks hetkeks mobiiltelefoni kaotanud). Isik väitis esialgu, et tal ei ole Soomes sugulasi. See,
et isikul on Soomes õde, selgus, kui viimane tuli kinnipidamiskeskusesse sooviga oma
vennaga kohtuda. Lisaks valetas isik selle kohta, et kinnipidamiskeskuses isolatsioonis
viibides jäeti ta ilma nii toitlustusest kui ka mobiiltelefonist. Tegemist on isiku püüdlustega
kinnipidamiskeskusest vabaneda. Vabaduses viibides ei oleks ta korduva rahvusvahelise
kaitse taotluse menetlemiseks kättesaadav ega asuks kaasa aitama tulevikus väljasaatmise
korraldamisele. Isikul on olemas kontaktid ja kogemus, kuidas Schengeni alal ebaseaduslikult
liikuda. Tal puudub Eestiga igasugune side, tal ei ole siin tuttavaid, sugulasi ega
majanduslikke sidemeid. PPA hinnangul ei ole õe tuttav, kes võimaldaks talle majutust,
seesugune side Eestiga, mis vähendaks põgenemisohtu.
7.7. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsio-
naalsuse põhimõttega ega isiku tervise või turvalisuse kaalutlusega.
8. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja järgi ei
ole lubatud pakiga toiduaineid saata, kuid neid võib osta poest. Suitsude üleandmist piirati
isikule ajal, kui ta pidas näljastreiki. Ta suitsetas sel ajal väga sageli ja meditsiiniõide soovitas
suitsetamist näljastreigi ajal vähendada. Hiljem anti 10 pakki sigarette talle kätte. Tema
väidetav sõbranna ega ka isik ise ei ole esitanud kokkusaamiseks ühtegi avaldust, seepärast ei
saanudki kokkusaamised toimuda.
9. Puudutatud isik ei nõustunud taotlusega, sest PPA väljatoodu põhineb oletustel. PPA
otsib põhjusi isikust lahtisaamiseks. Isik on olnud kinnipidamiskeskuses 1,5 aastat. Ta ei ole
kunagi PPA-le vastu tegutsenud, vaid teinud koostööd. Isik pöördus ise Iraagi saatkonna
poole, et uurida võimalust Iraaki kiiresti tagasi pöörduda. Tema perekond oli saanud
ähvarduskirju ja ta soovis oma peret päästa. Tema perekond saatis talle sõnumi, et ta ei läheks
tagasi, sest see tähendaks enesetappu. Isik ei teadnud Riigikohtu lahendist ega sellest, et
rahvusvahelise kaitse menetlus oli tema suhtes lõppenud. Sai sellest teada alles 30.12.2025.
Lootis esitada uued tõendid käimasolevasse menetlusse. Isik sai 02.01.2026 oma vanemalt
vennalt kirja, et eile õhtul pandi maja põlema. Põleng õnnestus kustutada. Isik saab esitada
hiljem selle kohta tõendid. Isik ei ole vastu sellele, et tahetakse tagasi saata, kuid praegune
aeg ei ole selleks sobiv. Kui ta tagasi saadetakse, siis soovib lahkuda vabatahtlikult.
Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise jätkamine ei ole seaduslik, on mõistusevastane. Teada
on, et isik on Iraagi kodanik, selle kohta on olemas dokumendid, on olemas ka eelmine
dokument. Nüüd väljastati uus dokument, mis on PPA käes. Isik ise pöördus saatkonna poole,
et talle dokument väljastataks. Isik soovib rõhutada, et on olnud kinnipidamiskeskuses juba
1,5 aastat ja tundnud seal nälga, sest seal pakutav toit ei sobi talle. Ei vasta tõele, et tal
võimaldatakse endale ise süüa teha. Ta on halvas tervislikus seisundis. Lisaks alandused ja
solvamised, teda ei austata ja mõnitatakse. Ta on esitanud mitmel korral juhtkonnale kaebusi,
4(7)
3-25-4766
kuid neile ei ole vastatud. Temalt on võetud väärikus. Kinnipidamiskeskust on teavitatud, et
isiku silm ei näe viimased 7 kuud hästi, lisaks on ta suhkruhaige. Isegi kiirabi käis teda
vaatamas, kuid nüüd eitatakse seda. Langepaurid ootavad teda ja võtaks ta enda juurde elama.
Vastutaks tema eest. Nad toovad talle kinnipidamiskeskusesse asju. Kinnipidamiskeskus
keeldub neid pakke puudutatud isikule edastamast. Alguses lubati tuua talle toiduaineid, mis
on korralikult pakendatud, kuid millegipärast ei lubata neid talle üle anda. Samas teistel
isikutel lubatakse pakke saada.
Puudutatud isiku esindaja rõhutab, isikule tehtud põgenemisetteheide ei ole põhjendatud. Isik
teab, et kui ta liigub edasi, siis saadetakse ta Eestisse tagasi. Isiku kohalolu
menetlustoimingute läbiviimiseks ja võimalikuks edaspidiseks väljasaatmiseks on võimalik
tagada leebemate järelevalvemeetmetega. Isik on teinud PPA-ga koostööd. Tal ei olnud
kinnipidamisel küll passi, kuid olid olemas teised mitteametlikud dokumendid, mh juhiluba.
Samuti viitas ta PPA-le, kust saaks tema passi koopia – Iraagi saatkonnast Pariisis. PPA
hankis passi koopia ja korraldas isiku kohtumise saatkonna töötajatega, kes tuvastasid tema
isikusamasuse. See võimaldas talle reisidokumendi vormistada, mis peaks varsti saabuma.
Isik on olnud kinnipidamiskeskuses juba 1,5 aastat. Kinnipidamistingimused ei vasta
nõuetele. Nt paigutati isik ilma õigusliku aluseta lukustatud kambrisse ja talle ei võimaldata
pakke saate. Esindaja kinnitas, et isikut teavitati Riigikohtu otsusest kontaktisiku kaudu samal
päeval, kui otsus tehti.
KOHTU PÕHJENDUSED
10. VRKS § 362 lg 3 sätestab, et kui välismaalane esitab kinnipidamiskeskuses kinnipidamise
ajal või väljasaatmise käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, peab PPA ta kinni ja taotleb
halduskohtult 48 tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates loa tema
kinnipidamiseks kuni 2 kuuks, kui esinevad sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud
rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2
sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt
kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinni-
pidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi
asjaolusid.
VRKS § 361 lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni
pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate
asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui välismaalane
on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik
on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või
väljasaatmise vältimiseks.
VRKS § 361 lg 21 sätestab, et sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna
käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest
Euroopa Liidu liikmesriigist.
VSS § 68 p 6 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel
välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on
PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi
lahkumiskohustust täita.
5(7)
3-25-4766
11. Asjaoludest nähtuvalt lükati puudutatud isiku eelmine rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi
ja kohtud jätsid tema kaebuse selle otsuse peale rahuldamata. Otsused jõustusid 12.12.2025.
Pärast seda sai PPA asuda isiku väljasaatmist täide viima ja talle selleks vajalikke dokumente
hankima. PPA selgitustest nähtuvalt valmivad isiku dokumendid 05.01.2026 ja isik planeeriti
Iraaki välja saata 13.01.2026. Puudutatud isik esitas 31.12.2025 uue rahvusvahelise kaitse
taotluse, sest väidetavalt oli tema perekond saanud uue ähvarduskirja. Seega esitas puudutatud
isik uue rahvusvahelise kaitse taotluse ajal, mil ta viibis kinnipidamiskeskuses ja toimus tema
väljasaatmise menetlus (VRKS § 362 lg 3). Kuna PPA-l tuli uus taotlus vastu võtta ja isiku
väidetud uusi asjaolusid kontrollida, siis tuli väljasaatmise menetlus peatada ja taotleda isiku
kinnipidamist uuel alusel – VRKS-i alusel. Varasem kinnipidamise alus tulenes VSS-ist.
12. Kohtud on varem korduvalt isiku kinnipidamise aluseid kontrollinud ja põgenemisohtu
kinnitanud. Kohtul puudub ka praegusel juhul põhjus varem võetud seisukohtadest lahkneda.
Isiku varasem käitumine ja hoiakud näitavad, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, ning see
kinnitab tema suhtes põgenemisohu olemasolu (VSS § 68 p 6). Isik on korduvalt avaldanud
PPA-le ja kohtule, et ei soovi Iraaki naasta. On tõenäoline, et kinnipidamiskeskusest
vabanedes ei jää isik tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise tulemust ja sellele
järgnevat võimalikku väljasaatmist ära ootama, vaid lahkub omavoliliselt oma sihtriiki, kus
on sugulased ees ootamas ja abistamas. Isiku vastupidised kinnitused ei ole usaldusväärsed,
sest isik ei ole käitunud varem usaldust tekitavalt. Isikul on kogemused ja kontaktid, kes on
aidanud tal seni Schengeni alal ebaseaduslikult liikuda ja teeksid ilmselt seda ka edaspidi. Ta
ei taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis, vaid püüdis jõuda Soome, kus
elavad tema sugulased. Rahvusvahelise kaitse taotlejal puudub õigus valida riiki, kus
rahvusvahelist kaitset taotleda. Seda tuleb teha esimeses turvalises riigis. Selle tegemata
jätmine näitab, et Schengeni alale tulemine ei olnud tingitud rahvusvahelise kaitse vajadusest,
vaid isik lootis leida majanduslikult paremaid elutingimusi. Sellisel eesmärgil ei pea riik
välismaalast oma riiki lubama. Isik sisenes Schengeni alale ja liikus Schengeni alal ilma
seadusliku aluseta, ületades korduvalt ebaseaduslikult erinevate riikide piire. Ta sai lahti oma
telefonist ja dokumentidest, et muuta enda isiku tuvastamine keerulisemaks või võimatuks. Ta
ei taotlenud kohe Eestis PPA-lt rahvusvahelist kaitset, vaid esitas taotluse alles
kinnipidamiskeskuses, kui talle sai selgeks, et tema edasiliikumine on takistatud. Ta esitas
PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses korduvalt valeväiteid ja valetas kohtule
kinnipidamistingimuste kohta. Isik valetas 02.01.2026 kohtuistungil ka selle kohta, millal ta
Riigikohtu 12.12.2025 otsusest teada sai. Seega ei vali isik vahendeid oma eesmärgi
saavutamiseks. Ta on keeldunud korduvalt Iraaki tagasi minemast ja selleks reisidokumente
hankimast. Ta avaldas veidi aja eest PPA-le soovi Iraaki naasta, sest tema venda olla
ähvardatud. Samal ajal oli ta teadlik tema õele saadetud ähvarduskirjast, millele tugineb
hiljem esitatud rahvusvahelise kaitse taotluses. Seega käitub isik vastuoluliselt. Need asjaolud
kinnitavad, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemisohtu ei vähenda ka asjaolu, et
Dublini määruse järgi tuleks ta teise liikmesriiki lahkudes Eestisse tagasi saata. See ei takista
tal end ametivõimude eest varjata ja ebaseaduslikult riigis elada. Tegemist on
prognoosotsusega, kus PPA ega kohus ei tea, kuidas isik tegelikult vabaduses käituks. Kuid
tema eelnevat käitumist ja suhtumist arvestades võib olla üsna tõenäoline, et ta püüab teha
kõik endast oleneva, et enda väljasaatmist vältida ja sihtriiki jõuda.
13. Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult
tõhus. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab, et isikut saab usaldada ja et ta
allub PPA kohaldatavatele järelevalvemeetmetele. Isiku senine käitumine ja koostööst
keeldumine sellist usaldust ei ärata. PPA-l puudub võimalus võtta järelevalvemeetmena isiku
dokumendid hoiule, sest isikul ei ole veel kehtivaid dokumente. Samas ei ole kehtivate
dokumentide puudumine takistanud isikul seni Schengeni alal ringi liikumast. Isik võib
6(7)
3-25-4766
kinnipidamiskeskusest vabanemise järel jätkata liikumist Soome ja talle ei pruugi
dokumentide puudumine takistuseks osutuda. Isikul puudub Eestiga igasugune majanduslik
side ja siin ei ela tal tuttavaid ega sugulasi, seega puuduks tal motivatsioon siia paigale jääda.
Ei ole eluliselt usutav, et Soomes elavad sugulased oleksid selliseks motivatsiooniks. Seda
enam, et tõenäoliselt jääb tema uus rahvusvahelise kaitse taotlus samuti rahuldamata ja PPA
saadab ta tagasi Iraaki. Isik ei ole Langepauridega kordagi kohtunud ega tunne neid, seega ei
saa neid pidada tema tuttavateks ega usaldusväärseteks isikuteks, kes tagaksid tema Eestisse
jäämise. Isiku taotluse menetlemiseks, asjaolude kontrollimiseks ja isikult täiendava info
saamiseks, samuti võimalikuks tulevikus toimuvaks väljasaatmiseks on oluline, et isik oleks
PPA-le menetlustoiminguteks kättesaadav. Ilmselt ei ole isiku huvides uue taotluse menetluse
tulemust ära oodata, sest selle võimalik tulem on piisavalt ette nähtav.
14. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et puudutatud isik esitas uue rahvusvahelise kaitse
taotluse eesmärgiga vältida enda väljasaatmist päritoluriiki. Sellist käitumist võib pidada
rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamiseks ja see ei anna alust isikut kinnipidamis-
keskusest vabastada. Isik väitis enda ründamist Iraagis ning elu ja tervise ohustamist juba
eelmises rahvusvahelise kaitse menetluses, kuid kohtud selgitasid, et see ei ole aluseks talle
rahvusvahelise kaitse andmiseks, sest teda ei ähvarda oht riigi poolt ja pole tõendatud, et riik
ei saaks teda ähvardavate isikute eest kaitsta. Seega ei ole isiku viidatud uued asjaolud asja-
kohased. Tegemist on sarnaste asjaoludega, mida hinnati juba eelmises menetluses. Seetõttu
on alust arvata, et isik püüab uue rahvusvahelise kaitse taotlusega enda väljasaatmist vältida ja
Eestis viibimist pikendada. Sellist käitumist ei saa pidada heauskseks.
15. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Kuigi ta viibib kinni-
pidamiskeskuses alates 28.07.2024, on kinnipidamine toimunud erinevate seaduste alusel ja
neid perioode ei saa omavahel liita. Kinnipidamiskeskuses viibimine ei ole vastuolus isiku
turvalisuse ega tervise kaitsega. Isikule tagatakse kinnipidamiskeskuses vajadusel tervishoiu-
teenused.
16. Kui isikul on etteheiteid kinnipidamiskeskuse tingimuste peale, on tal õigus esitada nende
peale halduskohtule eraldi kaebus. Kohtule teadaolevalt ei ole kinnipidamistingimused
sellised, mis õigustaksid tema vabastamist kinnipidamiskeskusest. Kinnipidamiskeskuse
tingimusi on mh kontrollitud Tallinna Halduskohtu 01.09.2025 määrusega asjas nr 3-25-552.
Kohus ei tuvastanud isiku õigusi rikkuvaid tingimusi.
17. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik
kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks
kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinni-
pidamise alus ära langeb (VRKS § 364 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)