2-25-2244/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1. 2-25-2244

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.01.2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2244

Tsiviilasi

NORDIC DIGITAL AS-i hagi I.Q vastu leppetrahvi,

kahjuhüvitise ja viivise nõudes

Hagihind

1217,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: NORDIC DIGITAL AS (registrikood 10240231),

lepinguline esindaja: Mihkel Nukka (e-post: XXX);

Kostja: I.Q (isikukood XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista I.Q-lt NORDIC DIGITAL AS-i kasuks välja 1198,64 eurot, sh 396 eurot

leppetrahv, 699 eurot kahjuhüvitis ja 103,64 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Mõista I.Q-lt NORDIC DIGITAL AS-i kasuks välja alates 03.01.2026.a viivis 1095

eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud I.Q`i kanda.

5. Mõista I.Q-lt NORDIC DIGITAL AS-i kasuks välja menetluskulud summas 1015

eurot.

6. I.Q`il tuleb temalt NORDIC DIGITAL AS-i kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

1 (7)

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. NORDIC DIGITAL AS (hageja) esitas 10.02.2025. a Tartu Maakohtule hagiavalduse I.Q

(kostja) vastu leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus

mõistaks kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 396 eurot, kahjuhüvitise summas 699

eurot ja viivise leppetrahvi ning kahjuhüvitise nõuetelt, kokku 1095 eurolt, alates hagi

esitamisest, s.o 10.02.2025. a kuni nõude täitmiseni protsendina seadusjärgses määras.

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 22.01.2025. a rendilepingu nr R2025012214061, mille

alusel andis hageja kostjale rendile hageja omandis oleva fotokaamera koos objektiiviga Sony

ZV-E10 + 16-50mm Kit, väärtusega 699 eurot. Muu hulgas kuulusid komplekti ka lisaaku

(FW50), Sony GP-VPT2BT grip, tuulekaitse, kaelarihm ja aku. Rendiperioodiks oli rendilepingu

lisa 1 kohaselt 22.01.2025. a – 23.01.2025. a ning kostja tasus hagejale vara rendi eest 22 eurot.

Kostja ei tagastanud renditud vara hagejale tähtaegselt ega ka hiljem. Hageja on proovinud

korduvalt kostjaga kontakti saada, kuid tulutult. 27.01.2025. a saatis hageja kostjale vara

tagastamise meeldetuletuseks e-kirja. Oli näha, et kostja oli kirja avanud, kuid hagejale ei

vastanud. lisaks üritas hageja 29.01.2025. a kostjale helistada, kuid kostja kõnedele ei vastanud.

Samuti saatis hageja 30.01.2025. a kostjale sõnumiga meeldetuletuskirja vara tagastamiseks. Ka

viimasele kostja ei reageerinud. Rendilepingu punkti 2.3 kohaselt on kostjal kohustus maksta

hagejale iga vara tähtaegse tagastamisega viivitatud päeva eest täiendavat renditasu, mille

suuruseks on ühekordne vara kasutamise eest ühes päevas makstav renditasu, kusjuures

eeldatakse, nagu oleks kostja kasutanud vara terve ööpäeva. Tegemist on sisuliselt leppetrahvi

kokkuleppega vara tähtaegse tagastamise kohustuse rikkumise puhuks. Hagi esitamise seisuga,

s.o 10.02.2025. a seisuga on kostja olnud vara tagastamisega viivituses 18 päeva. Päevane

renditasu oli rendilepingu lisa 1 kohaselt 22 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt

leppetrahvi tasumist summas 396 eurot. Kuivõrd kostja ei ole vara tagastanud ega hageja

teavitustele vastanud, on hagejal õigus nõuda kostjalt vara tagastamise asemel ka kahju

hüvitamist. Rendilepingu lisa 1 kohaselt oli kostjale renditud vara väärtuseks 699 eurot. Seega on

hagejal õigus nõuda kostjalt tekitatud kahju hüvitamist summas 699 eurot. Hageja nõuab hagis

kostjalt leppetrahvi summas 396 eurot ja kahjuhüvitise summas 699 eurot väljamõistmist ning

lisaks viivist summade tasumisega viivitamise eest alates hagi esitamisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s.o Euroopa Keskpanga poolt määratud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

2. Kohus võttis hagi 20.02.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja, I.Q esitas 21.03.2025. a kohtule kirjaliku vastuse hagile järgmise sisuga: „Minu

andmetel on kõnealune fotokaamera koos kaasas olnud lisatarvikutega nüüdseks tagastatud ja

seega kahju summas 699 eurot hagejale hüvitatud“.

4. Hageja esitas 04.04.2025. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja

märgib, et 22.01.2025. a rendilepingu esemeks olnud fotokaamera ja kõigi komplekti kuulunud

lisatarvikutega on jätkuvalt hagejale tagastamata ning kostja väited esemete tagastamise kohta on

ebaõiged ja tõendamata. Hageja on seisukohal, et kostja vastav ebaõige ja paljasõnaline väide ei

anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

5. Kohus otsustas 28.08.2025. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ja määras

pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohus võttis määruses lühidalt

2 (7)

kokku poolte esitatu ja muu hulgas selgitas kostjale, et kuna hageja ei ole õigeks võtnud tema

väidet selle kohta, et rendilepingu alusel tema kasutusse antud esemed on tagastatud, siis peab ta

vastavaid väiteid tõendama. Ühtlasi selgitas kohus pooltele võimalust lõpetada menetlus

kompromissiga.

Pooled kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule midagi ei esitanud.

6.

28.10.2025. a andis kohus pooltele tähtaja oma lõplike seisukohtade, menetluskulude

nimekirjade esitamiseks ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks ning teatas,

et kui menetluslik olukord ei muutu, siis pärast määratud tähtaja möödumist lahendab kohus asja

sisuliselt kohtuotsusega.

7. Hageja esitas 08.12.2025. a kohtule oma kohtukõne kirjalikud seisukohad ja

menetluskulude nimekirja. Hageja teatab, et jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde ja palub

hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud summas 1015 eurot.

8. Kostja 28.10.2025. a määrusega määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ega midagi

ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9.1.

Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt leppetrahvi, kahjuhüvitist ja viivist summade

tasumisega viivitamise eest.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja nõuete üldiseks eelduseks kostja poolt kohustuse

rikkumine. Leppetrahvi nõude eelduseks on lisaks leppetrahvi kokkuleppe olemasolu. Kahju

hüvitamise nõudele kohalduvad VÕS 7. peatüki sätted, sh VÕS § 127 kahju hüvitamise eesmärgi

ja ulatuse kohta, samuti VÕS § 128 hüvitatava kahju kohta ning neist sätetest tulenevalt on kahju

hüvitamise nõude eelduseks lisaks kohustuse rikkumisele ka see, et hagejal on tekkinud kahju ja

see on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega hageja peab tõendama

oma nõuete aluseks olevaid asjaolusid, sh kostja rikkumist, leppetrahvi kokkulepet ja kostja

rikkumisega seoses kahju tekkimist. Kostja peab tõendama oma vastuväiteid.

9.2.

Hageja on esitanud tõendina poolte vahel 22.01.2025. a sõlmitud rendilepingu (dtl 7-8)

ja rendilepingu lisaks oleva 22.01.2025. a koostatud vara üleandmise-vastuvõtmisakti (dtl 9).

Nimetatud rendilepingus on pooled kokku leppinud, et hageja rendileandjana annab kostjale kui

rentnikule tasu eest kasutamiseks hageja omandis oleva vara, mille detailne koosseis koos vara

väärtusega on toodud lepingu lisaks olevas vara üleandmise-vastuvõtmisaktis. Rendilepingu

lisaks olevas vara üleandmise-vastuvõtmisaktis on kajastatud lepingu alusel kostja kasutusse

antava varana: „fotokaamera Sony ZV-E10 + 16-50mm Kit, seerianumbriga K:3774419

O:0295573, väärtusega 699 eurot“. Märkusena on lisatud: „Komplektis on lisaaku (FW50), Sony

GP-VPT2BT grip, tuulekaitse, kaelarihm, aku“. Pooled on vara üleandmise-vastuvõtmisaktis

3 (7)

allkirjadega kinnitanud hageja poolt kostjale selle vara üleandmist. Vara rendiperioodiks on

märgitud 22.01.2025 – 23.01.2025 ja renditasuks 22 eurot.

Rendilepingu p 4.1. kohaselt on rentnik kohustatud vara täies koosseisus rendileandjale

tagastama rendiperioodi viimaseks kuupäevaks hiljemalt 1 tund enne rendileandja esinduse

sulgemiskellaaega, mis on avaldatud rendileandja koduleheküljel www.photopint.ee.

Kostja ei ole vaidlustanud seda, et ta hagejalt rendilepingu alusel saadud fotokaamera komplekti

lepingus kokkulepitud tähtajaks ei tagastanud. Kuna pooled olid kokku leppinud rendiperioodiks

22.01.2025. a – 23.01.2025. a, siis vastavalt lepingu p-le 4.1. kohustus kostja vara hagejale

tagastama hiljemalt 23.01.2025. a. Kostja märkis oma 21.03.2025. a kohtule esitatud vastuses

hagile: „Minu andmetel on kõnealune fotokaamera koos kaasas olnud lisatarvikutega nüüdseks

tagastatud ja seega kahju summas 699 eurot hagejale hüvitatud“. Hageja seda aga õigeks ei

võtnud, et kostja oleks rendilepingu alusel tema kasutusse antud vara hagejale tagastatud. Ka oma

08.12.2025. a kohtule esitatud seisukohas toob hageja välja, et kostja ei ole fotokaamerat koos

tarvikutega hagejale käesoleva ajani tagastanud. Kostja väited vara tagastamise kohta on

paljasõnalised ja tõendamata. Kohus selgitas 28.08.2025. a määruses kostjale kohustust asjaolu

tõendada, aga kostja ühtegi tõendit ei esitanud. Seega saab kohtu hinnangul lugeda, et kostja ei

ole rendilepingu alusel hagejalt kasutamiseks saadud vara tagastanud ning on sellega oma

lepingust tulenevat kohustust rikkunud.

Rendilepingu punkt 2.3. näeb ette, et kui rentnik viivitab vara tähtaegse tagastamisega, siis on

rentnik kohustatud maksma rendileandjale iga viivitatud päeva eest täiendavat renditasu, mille

suuruseks on ühekordne vara kasutamise eest ühes päevas makstav renditasu, kusjuures

eeldatakse, nagu oleks rentnik kasutanud vara terve ööpäeva.

Kohus leiab, et nimetatud kokkulepe, tasuda renditud vara tagastamise kohustuse rikkumise eest

rahasumma, on käsitletav VÕS § 158 lg 1 mõttes leppetrahvina.

Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis välistaks hagejal kostjalt leppetrahvi nõuda. Hageja on

esitanud tõendid (dtl 11-13), mis tõendavad hageja väiteid selle kohta, et 27.01.2025. a saatis ta

kostjale e-postiga meeldetuletuskirja renditud vara tagastamisega viivitamise kohta ja

30.01.2025. a saatis täiendavalt vastava meeldetuletuse sõnumiga kostja telefoninumbrile, mille

kostja oli rendilepingus avaldanud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud asjaolusid selle kohta, et

rikkumine oli vabandatav.

Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi lepingus kokku lepitud määras hagi esitamise ajaks vara

tagastamisega viivituses oldud 18 päeva eest, s.o kokku summas 396 eurot. Kohus leiab, et nõue

on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et täidetud on ka hageja kahju hüvitamise summas 699 eurot eeldused. Kuna kostja

ei ole rendilepingu alusel temale üle antud vara tagastanud, siis on hageja omandist ilma jäänud,

millega seoses on tekkinud hagejal varaline kahju vara väärtuse ulatuses, mis vastavalt lepingule

on 699 eurot. Kostja ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, mis annaks alust jätta hageja kahju

hüvitamise nõuet rahuldamata.

Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja nõuded kostja vastu kokku summas 1095 eurot, sh

leppetrahv summas 396 eurot ja kahjuhüvitis summas 699 eurot.

9.3.

Kohus leiab, et põhjendatud on ja rahuldamisele kuulub ka hageja viivise nõue.

Hageja nõuab kostjalt põhinõuete summade, kokku 1095 euro tasumisega viivitamise eest viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, s.o alates 10.02.2025. a

kuni nõuete täitmiseni.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

4 (7)

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Eespool luges kohus põhjendatuks hageja nõuded kokku summas 1095 eurot. Tulenevalt

eelnimetatud sätetest on hagejal õigus nõuda summade tasumisega viivitamise eest viivist. Kuna

summade tasumise tähtaega ei ole ette nähtud, siis on põhjendatud viivise väljamõistmine alates

hagi esitamisest.

Tulenevalt TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kindla summana

kuni

otsuse

tegemiseni.

Arvestades

sealjuures,

et

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäär oli alates 1. jaanuarist 2025. a

3,15% ja on alates 1. juulist 2025. a 2,15%, siis perioodi eest alates hagi esitamisest kuni otsuse

tegemiseni, s.o alates 10.02.2025. a kuni 02.01.2026. a, kujuneb 1095 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) viivise suuruseks

103,64 eurot. Edasiulatuvalt alates 03.01.2026. a mõistab kohus 1095 euro suuruselt nõudelt

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

9.4.

Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

1198,64 eurot, sh 396 eurot leppetrahv, 699 eurot kahjuhüvitis ja 103,64 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 03.01.2026. a viivise

1095 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

9.5.

Kuna käesolevas asjas ei ületa hagihind summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab

3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, siis on tegemist TsMS § 405 lg 1 mõttes

lihtmenetluse asjaga.

TsMS § 630 lg 1 kohaselt võib pool esitada esimese astme kohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse. TsMS § 442 lg 10 näeb erisusena ette, et sama seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on

maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta.

Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.

Kohus antud asjas edasikaebamise luba ei anna. Kui pool esitab otsuse peale

apellatsioonikaebuse, siis ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja menetleb asja

ringkonnakohtus üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

5 (7)

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetluskulude jaotus

9.6.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

Antud juhul rahuldab kohus hagi ja seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta

kostja kanda.

9.7.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate

menetluskulude suuruse.

Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 41-42) kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud

riigilõiv summas 280 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 1015 eurot, kokku menetluskulud

summas 1015 eurot.

Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 280 eurot. Riigilõivu on tasutud

seaduses ettenähtud määras, lähtuvalt hagihinnast. Seega saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu

summas 280 eurot põhjendatud hageja menetluskuluks.

Kohus leiab, et põhjendatu hageja menetluskuluks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu

taotletud ulatuses.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

Hagejat esindas menetluses lepingulise esindajana jurist Mihkel Nukka.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud toiminguid 5,25 tunni ulatuses, sh:

1) hagiavalduse koostamine, tõendite kogumine, õigusvaidluse kaardistamine – 2,5 tundi; 2)

kostja vastuse kohta seisukoha koostamine, kliendiga nõupidamine – 1,5 tundi; 3)

kohtumäärusega tutvumine – 0,25 tundi; 4) hageja kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamine

– 0,75 tundi; 5) menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 tundi.

Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabi tunnitasuga 140 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetluse käiku, saab lugeda vajalikuks

ja põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud ning ka

ajakulu neile 5,25 tunni ulatuses. Arvestades menetluse asjaolusid ei saa hinnata hageja esindaja

märgitud ajakulu ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja

tasumäära, mis on 140 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras

jääb kohtumenetluses keskmiselt mõistlikuks ja põhjendatuks peetud lepingulise esindaja

tasumäära piiresse. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab käibemaksu

tagasi arvestada, mistõttu ei nõua esindaja tasult käibemaksu hüvitamist, mis on kooskõlas TsMS

§ 174 lg-ga 10.

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1015 eurot, sh

hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu ilma käibemaksuta

summas 735 eurot.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja

kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

6 (7)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

kohtunik

7 (7)