3-25-4375/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4375

Haldusasi

C.P kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 19. novembri

2025. a hoiatuse nr 1712899/00398-8 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. detsembri 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – C.P

Vastustaja – Jõelähtme vald,

esindajad Diana Surkova ja Leho Kure

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.P määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse C.P määruskaebus Tallinna Halduskohtu 3. detsembri 2025. a

määruse haldusasjas nr 3-25-4375 resolutsiooni punkti 3 peale.

2. Jätta C.P määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 3. detsembri

2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-4375 resolutsiooni punkt 3 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada C.P ja Q nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõelähtme Vallavalitsus kohustas 27.09.2017 ettekirjutus-hoiatusega nr 1712899/00398

Jõelähtme vallas Ülgase külas asuva Mäe kinnistu (registriosa nr 7348302; katastritunnus

24504:004:0274; pindala 31,6 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) kaasomanikku Q-d

(14360/316000 kaasomandist) lammutama kinnistule õigusliku aluseta püstitatud ehitise

(koordinaadid X=6593858.7; Y=559771.9) hiljemalt 03.09.2018 ning hoiatas teda

ettekirjutuse täitmata jätmise korral 2500 euro suuruse sunniraha rakendamise eest.

Ettekirjutus on tehtud ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p-de 2 ja 3, § 132 lg 3 p 2 ning § 133,

samuti korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg 4, § 28 lg-te 1 ja 2 alusel.

Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt avastas valla järelevalveametnik 07.06.2017 paikvaatlusel

Mäe kinnistul asuva ehitusjärgus kahekorruselise viilkatusega kivihoone (ehitusalune pind ca

126 m2; kõrgus ca 6 m), mille külge oli ehitatud garaaž ja mida tõenäoliselt kavandati

3-25-4375

elamuks. Vald ei ole Mäe kinnistule väljastanud ehitusluba ega andnud kirjalikku nõusolekut

hoonete ehitamiseks, samuti ei ole vallale esitatud ühtegi ehitusteatist. EhS lisa 1 kohaselt on

üle 60 m2 ehitusaluse pinnaga elamu püstitamiseks vajalik ehitusluba. Q selgitas 20.06.2017

ja 05.09.2017, et notariaalse kasutuskorra lepingu kohaselt on tegemist tema ainukasutuses

oleva alaga, kuhu nad hakkasid koos abikaasa C.P-ga umbes 2004. a-l ehitama elumaja. Nad

arvasid, et ehitamiseks piisab omandiõigusest ja ei teadnud, et selleks on vaja ehitusluba. Q

palus hoone seadustada. Kuivõrd tegemist on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega

kinnistuga, mis asub graniidimaardlal, küsis vald Maa-ametilt seisukohta kinnistu

elamumaaks muutmise võimalikkuse kohta. Maa-amet selgitas 28.07.2017 vastuses, et mida

suuremad ja raskemad on maapinnal olevad ehitised, seda suurem osa maavarast tuleks jätta

kaevandamata, et tagada maapinna püsivus. Kaljuste kivimite allmaakaevandamisega kaasneb

ka maapõuest kostev müra, mistõttu piiraks kaevandamisvõimalust mh aastaringse

püsiasustuse olemasolu. Elamumaa sihtotstarbe määramine halvendaks nii maavara

kaevandamisväärsena säilimist kui ka maavarale juurdepääsu, mistõttu oleks see vastuolus

maapõueseaduse §-ga 14. Maa-amet peab võimalikuks, et ala kasutatakse jätkuvalt aiamaana

ning maaüksusel võivad paikneda vaid põllumajandusliku tootmisega seotud hooned ja

rajatised. Eeltoodust lähtudes puudub võimalus muuta kinnistu sihtotstarvet. Õigusliku aluseta

püstitatud hoone tekitab oma suuruse / raskuse tõttu maavara kaevandamise puhul üleliigse

koormuse või takistab maavara kaevandamist, mis kahjustab avalikke huve. Seetõttu on

lammutamine

ainuvõimalik

vahend

õiguspärase

olukorra

loomiseks

ja

lammutamisettekirjutuse tegemine on avaliku huvi kaitseks õigustatud.

2. Jõelähtme Vallavalitsus tegi C.P-le 19.11.2025 hoiatuse nr 1712899/00398-8, millega

otsustas nõuda sisse Jõelähtme Vallavalitsuse 15.11.2024 hoiatuses nr 1712899/00398-7

määratud sunniraha 3500 eurot. Ühtlasi pikendati 27.09.2017 ettekirjutuse nõude (lammutada

Mäe kinnistul asuv ehitis koordinaatidega X=6593858.7; Y=559771.9) täitmise tähtaega kuni

20.10.2026 ja hoiatati, et kui ettekirjutus jäetakse jätkuvalt täitmata, siis rakendatakse

sunniraha 4500 eurot.

Jõelähtme Vallavalitsuse 27.09.2017 ettekirjutus-hoiatuse nr 1712899/00398 täitmise

tähtajaks oli määratud 03.09.2018. Q taotlusel pikendati tähtaega kuni 31.08.2019. Jõelähtme

Vallavalitsus rakendas 10.09.2019 sunniraha ning määras ettekirjutuse täitmise uueks

tähtajaks 20.09.2020. Jõelähtme Vallavalitsus rakendas 06.10.2020 uuesti sunniraha ning

määras uueks täitmistähtajaks 20.10.2021. Q on taotlenud Mäe kinnistu sihtotstarbe muutmist

ning lisaks kinnistu jagamist ja seejärel sihtotstarbe muutmist, kuid taotlused on jäetud

rahuldamata ning nende vaidlustamine ei olnud edukas (vt haldusasi nr 3-21-819). Jõelähtme

Vallavalitsus pikendas 08.09.2021 hoiatusega ettekirjutuse nõude täitmise tähtaega kuni

20.10.2022. Harju Maakohtu 05.11.2021 otsusest tsiviilasjas nr 2-21-8659 nähtuvalt on Q ja

C.P varaühisus lõpetatud ning 14360/316000 mõttelist osa Mäe kinnistust, millel asub

ettekirjutuse objektiks olev õigusliku aluseta püstitatud elamu, jäi C.P ainuomandisse. Seega

vastutab C.P ettekirjutuse täitmise eest õigusjärgluse korras (vt HKMS § 30 lg-d 1 ja 2) ja

talle on tagatud ärakuulamisõigus. Jõelähtme Vallavalitsus rakendas 10.01.2023 hoiatusega

sunniraha ja määras ettekirjutuse täitmise uueks tähtajaks 20.10.2023. Jõelähtme Vallavalitsus

rakendas 28.11.2023 hoiatusega sunniraha ja määras ettekirjutuse täitmise uueks tähtajaks

20.10.2024. Jõelähtme Vallavalitsus rakendas 15.11.2024 hoiatusega sunniraha ning määras

ettekirjutuse täitmise uueks tähtajaks 20.10.2025. C.P teatas 16.11.2025 e-kirjas, et astutakse

samme hoone seadustamiseks, kuid pole arusaadav, milles see konkreetselt seisneb. Mäe

maaüksuse kohta on olemas kehtiv detailplaneering, mis kehtestati Jõelähtme Vallavalitsuse

03.04.2025 korraldusega nr 283 ning mille põhijoonisel on märgitud, et krundil pos nr 22

paiknev õigusliku aluseta hoone (elamu) tuleb 27.09.2017 ettekirjutusest tulenevalt

lammutada. Sama on märgitud detailplaneeringu seletuskirja p-s 5.2. Seetõttu jääb

2(6)

3-25-4375

arusaamatuks, millised elamu seadustamise protsessid väidetavalt käivad. Arvestades asjaolu,

et sunnivahendite korduvale rakendamisele vaatamata ei ole ettekirjutust enam kui 8 aasta

jooksul nõuetekohaselt täidetud, siis ei ole alust sunniraha rakendamist peatada, sest see ei

täidaks korrarikkumise kõrvaldamise eesmärki.

3. C.P esitas Tallinna Halduskohtule 23.11.2025 kaebuse tühistada Jõelähtme

Vallavalitsuse 19.11.2025 hoiatus nr 1712899/00398-8. Hoiatust ei ole piisavalt põhjendatud

ning sellest ei nähtu, milles seisneb kaebaja konkreetne rikkumine või temale tehtav etteheide.

Hoiatuse koostamisel ei ole kogutud tõendeid ega võimaldatud kaebajal esitada oma selgitusi,

samuti puuduvad hoiatuses viited konkreetsetele faktidele ja tõenditele. Kuna rikkumisi ei ole

tuvastatud ega selgitatud, siis on hoiatus ebaproportsionaalne ja kaebajal ei ole võimalik seda

täita. Kaebaja palus kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada hoiatuse toime

kohtumenetluse ajaks.

4. Jõelähtme vald palus 28.11.2025 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Vaidlusalune 19.11.2025 hoiatus ei ole haldusakt, vaid asendustäitmise ja

sunniraha seaduse (ATSS) § 7 lg-s 1 nimetatud toiming. Haldusaktiks on Jõelähtme

Vallavalitsuse 27.09.2017 ettekirjutus-hoiatus nr 1712899/00398, mida kaebaja ei ole

õigeaegselt vaidlustanud ja mis on kehtiv, kuid seniajani täitmata. Ettekirjutuses on toodud

välja nii õigusrikkumise sisu kui ka konkreetne nõue õigusrikkumise kõrvaldamiseks. Neile

on viidatud ka 19.11.2025 hoiatuses. Vastustaja kontrollis 24.10.2025 ettekirjutuse nõude

täitmist ning andis kaebajale 24.10.2025 kirjaga nr 10-2/4379 võimaluse esitada oma arvamus

hiljemalt 31.10.2025. Samuti võimaldati kaebajal tasuda sunniraha 3500 eurot vabatahtlikult

kuni 04.11.2025. Kuna kaebaja seisukoha tähtajaks ka esitas, siis oli ta 24.10.2025 kirja kätte

saanud. Kaebaja ei tasunud määratud tähtaja jooksul sunniraha ega asunud täitma ka

ettekirjutuse nõuet. Sunniraha rakendamise võimaluse eest oli kaebajat hoiatatud 15.11.2024

hoiatuses. Esialgse õiguskaitse meetme kohaldamine ei ole põhjendatud, sest kaebaja ei ole

esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud ning esitatud tühistamiskaebus on ilmselgelt

perspektiivitu. Vastustaja ei esita kohtutäiturile täitmisavaldust siiski enne esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamist.

5. Tallinna Halduskohus jättis 03.12.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 3). Olukorras, kus vastustaja on teavitanud kaebajat sunniraha

rakendamisest, kuid sunniraha ei ole veel sisse nõutud (kohtutäiturile täitmisavaldust

esitatud), saab isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse sunniraha sissenõudmise keelamiseks

(HKMS § 37 lg 2 p 3). Kaebaja ei olnud küll 27.09.2017 ettekirjutuse esialgseks aadressiks

(selleks oli kaebaja abikaasa Q), kuid ta on hiljem saanud vaidlusaluse ehitise aluse Mäe

kinnistu 14360/316000 kaasomandi osa ainuomanikuks. Sunnivahendit saab rakendada ka

kaebaja kui õigusjärglase suhtes eeldusel, et ta on teadlik ettekirjutuses sisalduvast

kohustusest ja sunniraha rakendamise võimalusest (ATSS § 5 lg 2 p 1 ja lg 3). Kaebajal ja

vastustajal tuleb täpsustada ning esitada tõendid, millal sai kaebaja ettekirjutusest

esmakordselt teada. Tühistamiskaebus võiks olla lubatav juhul, kui kaebaja sai

lammutamisettekirjutusest teada 19.11.2025 hoiatusest, kuid asjaoludest nähtuvalt on see

siiski vähetõenäoline.

Vaidlusaluse hoiatusega ei kaasne kaebajale selliseid koormavaid tagajärgi, mida oleks

koheste abinõudeta hilisem raske või võimatu kõrvaldada. Seda isegi juhul, kui kaebaja sai

ettekirjutuse olemasolust esmakordselt teada alles 19.11.2025 hoiatusest. Vaidlustatud

hoiatusega määrati kaebajale ettekirjutuse täitmiseks uus tähtaeg (20.10.2026) ning hoiatati

sunniraha 4500 eurot rakendamise eest. Hoiatus ei ole ka lõplik ega siduv otsustus, mis

tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse. Kaebajal

3(6)

3-25-4375

puudub hoiatuse osas esialgse õiguskaitse vajadus. Kuigi vastustaja teatas vaidlustatud

hoiatusega kaebajale lisaks 3500 euro suuruse sunniraha rakendamisest, ei ole kaebajal ka

selles osas tungivat esialgse õiguskaitse vajadust. Sunniraha rakendamine võib olla kaebaja

jaoks koormav ja kõiki tagajärgi ei pruugi olla võimalik kohtuotsusega kõrvaldada, kuid

kaebaja ei ole siiski täpsustanud, miks sunniraha rakendamine on ebaproportsionaalne ja miks

ei saa kaebaja sunniraha tasuda. Kaebuses esitatud tühistamisnõue on perspektiivitu ning ka

asjakohasema keelamisnõude eduväljavaated ei ole head. Õigusrikkumine on tuvastatud juba

07.06.2017, millele järgnes 27.09.2017 ettekirjutus-hoiatus nr 1712899/00398, mis on kehtiv

haldusakt. Ettekirjutuse täitmise tähtaega on kaheksa korda pikendatud ning kaebajal on olnud

ettekirjutuse täitmiseks aega enam kui 8 aastat, kuid seniajani ei ole kaebaja seda teinud.

Kuigi ettekirjutuse algne adressaat oli kaebaja abikaasa, siis arvestades, et kaebaja oli hoone

omanikuks juba 2017. a-l ning sai hoone ainuomanikuks 2022. a-l, samuti toimus vastustaja ja

kaebaja vahel 2023. a-l ettekirjutust ja hoiatusi puudutav telefonivestlus, siis võib eeldada, et

kaebaja oli ettekirjutusest teadlik. Nendel asjaoludel on keelamiskaebuse eduväljavaated

pigem vähesed. Vaatamata sellele, et 19.11.2025 hoiatusega koos tehtud sunniraha

rakendamise teatises ei ole hinnatud rikkumise olulisust ega kaebaja majanduslikku seisundit,

ei saa rakendatud sunniraha pidada ebaproportsionaalseks. Kehtiva detailplaneeringu järgi

kuulub ettekirjutuses toodud ehitis samuti lammutamisele. Sunniraha ei ole rakendatud

maksimaalses määras (EhS § 133 kohaselt on maksimaalne sunniraha määr füüsilisele isikule

6400 eurot). Olukorras, kus Jõelähtme vald on pidanud ettekirjutuse täitmise tähtaega

pikendama kaheksal korral, sh vähemalt neljal korral pärast 2022. a-t, mil kaebaja sai ehitise

ainuomanikuks, on 3500 euro suurune sunniraha proportsionaalne meede ettekirjutuse

täitmisele kohustamiseks.

6. C.P palub 13.12.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.12.2025 määruse

resolutsiooni p 3 ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja ja tema abikaasa on juba

aastaid püüdnud vaidlusalust ehitist seadustada, kuid neile ei ole selleks antud reaalset

võimalust (sh ei ole selgitatud konkreetseid samme rikkumise kõrvaldamiseks ega antud

mõistlikke tähtaegu dokumentide korrastamiseks), vaid neile on nii suuliselt kui ka kirjalikult

korduvalt teatatud, et ainsaks võimalikuks lahenduseks on ehitis lammutada (s.o seadustamise

asemel on järjepidevalt suunatud üksnes lammutamisele). Hoolimata kaebaja ja tema abikaasa

valmisolekust teha koostööd ja lahendada olukord seaduslikul viisil, on nende suhtes

korduvalt kohaldatud trahve ja sunniraha. Sanktsioone on rakendatud olukorras, kus ainsaks

pakutud lahenduseks on ehitise lammutamine, ilma reaalse võimaluseta rikkumisi kõrvaldada

ja ilma selge juhiseta olukorra seaduslikuks lahendamiseks. Sisuliselt on sanktsioone

kohaldatud ilma toimiva õigusliku mehhanismita ehitise vastavusse viimiseks. Kaebaja

eesmärk ei ole jätkata õigusrikkumist, vaid saada seaduslik võimalus ehitise vormistamiseks.

Tuleb võtta arvesse, et kogu vaidlusaluse perioodi vältel ei ole kaebajale ja tema abikaasale

antud tegelikku võimalust ehitise seadustamiseks, kohaldatud sanktsioonid on olnud

survestava iseloomuga ning nendega ei ole kaasnenud selget ja kättesaadavat õiguslikku

lahendust rikkumise kõrvaldamiseks. Seega tuleb vastustajat kohustada kas esitama selge ja

seadusliku menetluse ehitise seadustamiseks või esitama motiveeritud otsuse koos

konkreetsete õiguslike alustega, miks seadustamine ei ole võimalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. C.P määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle menetlemist võimaldaval määral HKMS §-des 52−54 ja

205 toodud nõuetele. Kuna määruskaebus ei sisalda uusi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus

4(6)

3-25-4375

vajalikuks nõuda Jõelähtme vallalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab vastustaja poolt varem

avaldatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et sunniraha hoiatus ega sunniraha

tasumise nõue ei ole haldusaktid, vaid haldustäitemenetluse toimingud, mistõttu ei ole

tühistamisnõue asjakohane, vaid olukorras, kus sunniraha ei ole veel sisse nõutud, on kaebaja

õiguste kaitseks kohane nõue keelata Jõelähtme Vallavalitsuse 19.11.2025 hoiatuse nr

1712899/00398-8 alusel sunniraha sissenõudmine (HKMS § 37 lg 2 p 3). Kui sunniraha on

kaebajalt juba sisse nõutud, siis on kaebuses asjakohane taotleda vastustajale ettekirjutuse

tegemist kõrvaldada sunniraha sissenõudmise toimingute õigusvastased tagajärjed ehk

tagastada sunniraha (HKMS § 5 lg 1 p 5 ja § 37 lg 2 p 5; Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 3-

3-1-31-15, p 12; 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 15). Kuigi kaebaja ei ole seni

väljendanud (sh määruskaebuses), et soovib esitada keelamisnõude, eeldab ringkonnakohus,

et kaebaja seda siiski soovib. Vastasel korral tulnuks tema esialgse õiguskaitse taotlus jätta

läbi vaatamata (vrd Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-1245, p 16). Ehkki kaebus sisaldab

mh vastuväiteid Jõelähtme Vallavalitsuse 27.09.2017 ettekirjutus-hoiatusele nr

1712899/00398, ei ole selle haldusaktiga seonduvalt esitatud ühtegi taotlust, mistõttu ei võta

ringkonnakohus seisukohta, kas kaebajal oleks siinses asjas võimalik vaidlustada ka

ettekirjutust. Vastustaja ja halduskohus on õigesti märkinud, et kuigi 27.09.2017 ettekirjutuse

adressaadiks oli kaebaja abikaasa Q, ei ole lammutamisettekirjutuse nõue adressaadiga

lahutamatult seotud ning seetõttu saab ettekirjutuse täitmist nõuda ka kaebajalt, kes on Harju

Maakohtu 05.11.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-8659 (jõustunud 11.01.2022) ühisvara

jagamise tulemusel saanud Q asemel Mäe kinnistu 14360/316000 kaasomandi osa omanikuks

(kinnistusraamatusse sisse kantud 21.06.2022) ning järelikult ka vaidlusaluse ehitise

ainuomanikuks. Asjas seni esitatud dokumentide ja selgituste põhjal on alust arvata, et

kaebajat on ettekirjutuses sisalduvast kohustusest ja selle täitmata jätmise korral sunnivahendi

rakendamise võimalusest teavitatud.

9. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud siis,

kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga

on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära kaebaja

oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale

täiendavaid õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei saa üldjuhul olla kaebaja

kaitsmine tema õigusvastase tegevuse (s.o kehtiva ettekirjutuse nõuete tähtajaks täitmata

jätmine) võimalike tagajärgede (sh sunniraha sissenõudmise) eest, kui vaidlustatud

haldusaktiga pandud kohustuse täitmine pole tema suhtes ebamõistlikult koormav.

Ettekirjutuse adressaadil puudub võimalus valida, kas täita ettekirjutus või tasuda sunniraha,

sest tal on kohustus täita kehtivat ettekirjutust selle väidetavast õigusvastasusest sõltumata (vt

HMS § 60 lg 2; Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16). Sunniraha rakendamise

ärahoidmiseks võiks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine olla põhjendatud eelkõige

olukorras, kus ettekirjutus on ilmselgelt õigusvastane või hoiatuses määratud sunniraha suurus

ilmselgelt ülemäärane. Samas ei pea sunniraha olema adressaadi jaoks iseenesest hõlpsasti

tasutav, sest sellisel juhul ei pruugiks see motiveerida teda üldse ettekirjutust täitma (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2022 määrus nr 3-22-240, p 12).

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust seoses

sunniraha sissenõudmise keelamisega ei saa välistada, kuivõrd 3500 euro sissnõudmine võib

halvendada kaebaja toimetulekut. Samas ei ole kaebaja esitanud mingeid väiteid ega andmeid,

millest saaks järeldada, et 3500 euro tasumine käiks temale ilmselgelt üle jõu. Selliseid

andmeid ei ole vastuseks 24.10.2025 kirjale esitatud mh Jõelähtme vallale. Oluline on seegi,

et kehtivat ettekirjutust ei ole täidetud enam kui kaheksa aastat ja sunnivahendite korduv

5(6)

3-25-4375

rakendamine ei ole kallutanud kaebajat ja tema abikaasat ettekirjutusega pandud kohustust

täitma. Konkreetselt kaebajalt on kolmel korral nõutud kohtutäituri vahendusel sisse

sunniraha 2500 eurot (s.o kokku 7500 eurot). Sellises olukorras ei ole alust pidada 3500 euro

suuruse sunniraha tasumise nõuet ebaproportsionaalseks. Sunniraha ei ole rakendatud

seadusega lubatud maksimaalses määras (EhS § 133 kohaselt kuni 6400 eurot).

11. Sunniraha rakendamist ei muuda õigusvastaseks see, et vastustaja ei pakkunud

kaebajale võimalust ebaseaduslikku ehitist seadustada, vaid on kehtiva ettekirjutuse alusel

nõudnud selle lammutamist. Sunnivahendit rakendav haldusorgan ei pea asuma täiendavalt

põhjendama, miks nõutakse adressaadilt kehtiva haldusakti täitmist. Vaidlusaluse ehitise

seadustamise võimalust on analüüsitud Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 otsuses haldusasjas

nr 3-21-819 (jõustunud 26.02.2022), millega jäeti rahuldamata Q kaebus mh Jõelähtme valla

kohustamiseks algatada detailplaneeringu menetlus vaidlusaluse ehitise seadustamiseks.

Puuduvad andmed, et ehitise seadustamise võimalikkuse välistanud (s.o eelkõige maavara

kaevandamist puudutavad) asjaolud oleksid hiljem muutunud. Jõelähtme Vallavalitsuse

03.04.2025 korraldusega nr 283 on kehtestatud Ülgase küla Mäe maaüksuse detailplaneering,

mille põhijooniselt ja seletuskirja p-st 5.2 nähtub üheselt, et vaidlusalune ehitis krundil pos nr

22 tuleb 27.09.2017 ettekirjutusest tulenevalt lammutada. Seega ei ole ka detailplaneeringu

menetluses peetud võimalikuks hoonet seadustada. Kaebaja ei ole väitnud ja

ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et 19.11.2025 hoiatuses adressaadile määratud täiendav

tähtaeg 27.09.2017 ettekirjutuse nõude täitmiseks (20.10.2026) oleks ebamõistlikult lühike

ning ei võimaldaks ettekirjutust täita. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ka

tulenevalt 19.11.2025 hoiatuses märgitud sunniraha suurusest (s.o 4500 eurot), sest see

määrab ära üksnes rakendatava sunniraha ülempiiri, kuid reaalselt sissenõutav sunniraha

suuruse otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel pärast seda, kui on selgunud, et

ettekirjutuse nõue on jäetud ka hoiatuses määratud täiendavaks tähtajaks täitmata (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 12.11.2020 otsus nr 3-20-54, p-d 14–21).

12. Eelneva põhjal jääb C.P määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

03.12.2025 määruse resolutsiooni p 3 muutmata.

13. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel

asendada kaebaja ja tema abikaasa nimed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)