Legislator Case Law & Legislation
3-25-4351/17 AI generated

3-25-4351/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-4351/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

J.Y vaidlustas halduskohtule esitatud kaebuses Nõmme Linnaosa Valitsuse otsust, millega jäeti toimetulekuteotus määramata. Kaebaja ema taotles esialgse õiguskaitse (EÕK)

Legislator headnote

AI generated

3-25-4351/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebaja ema taotles esialgse õiguskaitse (EÕK)

Keywords

AI generated
abusive claim by landlord notification of address change right to housing goodwill indemnity breach of maintenance obligation tenant
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4351

Haldusasi

J.Y kaebus Tallinna linna toimetulekutoetuse

otsustamise peale

Menetlusosalised

Kaebaja J.Y

Vastustaja Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. detsembri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.Y määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta J.Y määruskaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Muuta Tallinna

Halduskohtu 15. detsembri 2025. a määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

2. Avaldada lahend tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.Y vaidlustas halduskohtule esitatud kaebuses Nõmme Linnaosa Valitsuse otsust,

millega jäeti toimetulekuteotus määramata. Kaebaja ema taotles esialgse õiguskaitse (EÕK)

kohaldamist.

2. Tallinna linn taotles vastuses EÕK läbi vaatamata või rahuldamata jätmist.

3. Tallinna Halduskohus jättis 15. detsembri 2025. a määrusega kaebaja EÕK taotluse

läbi vaatamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kaebaja ema pole esitanud kohtule volikirja, millest nähtuks, et ta võiks kaebajat esindada;

2) kui kaebaja ema volikirja esitaks, siis tuleks jätta EÕK taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ela

alaliselt näidatud aadressil. Ta esitas valeandmeid ega ole teavitanud toimetulekutoetuse

saamise õigust mõjutavate alusandmete muutumisest. Kaebaja eluruum ei ole ohutu ja ei vasta

3-25-4351

eluruumile esitatud nõuetele. Kaebajale on pakutud abi ohutu, elamiskõlbliku ja sobiva

elukoha leidmisel. Kaebaja ei tunne selle vastu huvi. Tekkinud on kahtlus, kas kaebaja on

võimeline ise oma tegudest aru saama. Linn on asunud välja selgitama, kas kaebaja suhtes on

põhjendatud seada eestkoste.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK

kohaldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kaebaja soovib, et toimetulekutoetuse maksmisega jätkatakse varasematel alustel ja korras;

2) vastustaja esitab valeandmeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus võib mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis

määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse

õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).

6. Õige polnud jätta kaebaja EÕK taotlust läbi vaatamata. Halduskohtul oli võimalik

kaebajalt küsida volikirja. Selles osas tuleb halduskohtu määrust muuta.

7. Kaebaja eesmärgiks on, et talle makstakse toimetulekutoetust varasematel alustel ja

korras. Kaebuses ja määruskaebuses esitatud andmete kohaselt ei saa kaebaja EÕK vajadust

eitada.

8. Kohtule esitatud andmete alusel ei oma kaebus sellist perspektiivi, et kohaldada EÕK-d.

Vastustaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et kaebaja ei ela nimetatud aadressil. Seda asjaolu on

kontrollitud nt ka haldusasjas nr 3-25-1383 (halduskohtu otsus on jõustumata). Kaebaja pole

EÕK taotlust põhistanud sellisel määral, mille tõttu saaks tekkida põhjendatud kahtlus, et

kaebaja siiski kasutab vaidlusalust elukohta elamiseks. Kui kaebaja esitab tõendid, millest

nähtub, et ta tegelikult kasutab vaidlusalust kohta elamiseks, siis võib see anda aluse, et

hinnata EÕK küsimust uuesti.

9. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)