2-25-20644/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T UM Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. detsember 2025

Tsiviilasja number

2-25-20644

Tsiviilasi

E.B maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: E.B (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx–

xxxxxxxxxx; e-post xxx; telefon xxxxxxxxxx)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda E.B maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest ja tagastada see E.B-le .

2. Jätta menetluskulud E.B kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte E.B-le .

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. E.B

(avaldaja)

esitas 1. detsembril 2025 Tartu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist.

Tartu Maakohus jättis 2. detsembri 2025. a määrusega maksejõuetusavalduse käiguta ja

määras võlgnikule tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest alates järgmiste puuduste

kõrvaldamiseks: avalduses toodud asjaolude täpsustamiseks sh maksejõuetusavalduse

esitamise põhistamiseks, makseraskuste ja nende põhjuste selgitamiseks; võlgnevuste

tekkimise asjaolude selgitamiseks; võlausaldajate andmete ja nende nõuete täpsustamiseks;

pangakontode väljavõtete esitamiseks; avalduselt riigilõivu 10 eurot tasumiseks.

Kohus hoiatas võlgnikku, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 alusel keelduda määrusega avaldust

menetlusse võtmast ja tagastada selle.

2. Avaldaja sai kohtu 2. detsembri 2025. a määruse kätte 2. detsembril 2025

kättetoimetamisportaali vahendusel, seega lõppes puuduste kõrvaldamiseks määratud

14-päevane tähtaeg 16. detsembril 2025 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135, §

136 lg 6). Võlgnik ei ole käesoleva ajani puudusi kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 14 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 10 ning § 3401 lg 2 alusel.

4. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad

FIMS-is või TsMS-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. TsMS § 371 lg 1 p

10 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole

tasutud riigilõivu.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8 kohaselt tasutakse võlgniku maksejõuetusavalduse

esitamisel riigilõivu 10 eurot. Kohtul puudub info riigilõivu tasumise kohta.

5. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei

ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Nõuded

võlgniku maksejõuetusavaldusele on sätestatud FIMS §-s 11. FIMS § 11 lg 2 sätestab, et

maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: 1) võlgniku põhistus

maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus makseraskuste ja nende

põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist,

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada; 3) kui võlgnik

soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis

võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade

ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23 või

47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes algatatakse; 4)

riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.

Kohus selgitas 2. detsembri 2025. a määruses, et võlgniku avaldus on esitatud puudustega

ning kohustas võlgnikku täpsustama avalduses toodud asjaolusid ning tasuma riigilõiv 10

eurot. Võlgnik ei ole puuduseid kõrvaldanud ega riigilõivu tasunud.

6. TsMS § 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse

avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud

avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 2. detsembri 2025. a

määruses võlgnikku ülalmärgitud tagajärgede eest.

7. Võlgnik sai kohtu 2. detsembri 2025. a määruse kätte 2. detsembril 2025. Lähtudes TsMS

§ 62 lg-st 1 ja TsÜS § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase avalduse

esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks) antud tähtaeg 3. detsembril 2025, 14 päeva möödus

TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 16. detsembril 2025. Käesoleva määruse tegemise

seisuga, s.o 31. detsember 2025. a, ei ole võlgnik puudusi kõrvaldanud.

Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu 2. detsembri 2025. a määrusega määratud tähtajaks

(16. detsembriks 2025) puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud avalduses toodud olevaid

asjaolusid ega tasunud riigilõivu, tuleb maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS §

14 lg 1 p 1 ning TsMS § 371 lg 1 p 10 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.

8. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub

hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Viidatud sätted kohalduvad ka

maksejõuetusmenetluses esitatud avaldustele. Seega on võlgnikul puuduste kõrvaldamise

järel õigus esitada maksejõuetusavaldus uuesti.

9. TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta

võlgniku kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik