2-25-19838/19 · 2-25-19838/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-19838 Tsiviilasi A. K. hagiavaldus H. K. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2715,66 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) seaduslik esindaja J. K. Kostja: H. K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i ) RESOLUTSIOON 1. Kinnitada A. K. seadusliku esindaja J. K. ja H. K. poolt vastavalt 28.12.2025 ja 29.12.2025 allkirjastatud ning 29.12.2025 kohtule esitatud kompromiss: 1.1 Alates 1. detsember 2025 maksab H. K. Aron A. K.-le kuni tema täisealiseks saamiseni (XXX) igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummäärast, s.o 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) = 301,74 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.2 H. K. tasub elatise jooksva kuu eest kuu 15. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja J. K. arvelduskontole nr XXX (SEB Pank AS) selgitusega „kalendrikuu elatis“. 1.3 Elatise võlgnevuse summas 905,22 eurot (periood 1. september 2025 kuni 30. november 2025, s.o kolme kuu elatis) tasub H. K. hageja seadusliku esindaja J. K. arvelduskontole XXX (SEB Pank AS) igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule, tasudes 100 eurot kuus iga kuu 15. kuupäevaks, alates 15. jaanuarist 2026, selgitusega „elatise võlgnevus“. Viimane osamakse summas 5,22 eurot tasutakse 15. oktoobriks 2026, millega loetakse elatisvõlgnevus täielikult tasutuks. Maksegraafiku rikkumise korral muutub kogu tasumata elatisvõlgnevus koheselt sissenõutavaks. Pooled lühendavad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 tööpäevale (seaduses sätestatud tähtaeg on 15 päeva).

Tsiviilasi nr 2-25-19838 1.4 Elatisvõlgnevuse maksegraafik: Makse nr Tähtaeg Summa (€) Selgitus 1. 15.01.2026 100,00 elatise võlgnevus 2. 15.02.2026 100,00 elatise võlgnevus 3. 15.03.2026 100,00 elatise võlgnevus 4. 15.04.2026 100,00 elatise võlgnevus 5. 15.05.2026 100,00 elatise võlgnevus 6. 15.06.2026 100,00 elatise võlgnevus 7. 15.07.2026 100,00 elatise võlgnevus 8. 15.08.2026 100,00 elatise võlgnevus 9. 15.09.2026 100,00 elatise võlgnevus 10. 15.10.2026 5,22 elatise võlgnevus (lõppmakse) 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-19838. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel saab menetluse lõpetamise määruse peale edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 661 lg 1 ja 4). Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (TsMS § 430 lg 8). Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). ASJAOLUD 1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. K. (hageja/alaealine laps) hagiavaldus H. K. (kostja, hageja isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb alates 1. septembrist 2025 kuni tema täisealiseks saamiseni igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummääras. 1.1. Esitatud asjaoludel on hageja J. K. (hageja seaduslik esindaja, ema) ja kostja ühine laps. Hageja elab emaga ning hageja kohtumised kostjaga on ebaregulaarsed 1 kuni 2 korda kuus. Kostja ja hageja emaga sõlmitud kokkulepet tasuda igakuist elatist 300 eurot kuus ei ole kostja viimased kolm kuud täitnud ning on ka varasematel kuudel tasunud elatist vaid osaliselt või omal äranägemisel. Hageja igakuine ülalpidamisvajadus on keskmiselt 650 eurot. 2. Kostja on nõus tasuma hageja poolt nõutud igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja ei nõustunud väidetega hagejaga koos veedetud aja kohta. Kostja on lahuselu algusest tasunud lapse ülalpidamiseks kokku ligikaudu 4500 eurot. Viimase kolme kuu maksepausi põhjustas töökoha puudumine. Lisaks rahalistele maksetele on pärast lahuselu jäänud hageja kasutusse peaaegu kogu kooselu ajal soetatud vara. Kostja ei nõustu hageja poolt hagis esitatud kulutuste ega rahaliste hinnangutega, kuna esitatud summad ei kajasta lapse tegelikke vajadusi ega varasemalt kujunenud kulutaset. 2

Tsiviilasi nr 2-25-19838 3. 28.12.2025 edastas hageja seaduslik esindaja kohtule allkirjastatud kompromissi, mille 29.12.2025 allkirjastas ja esitas kohtule ka kostja. Kompromissi kohaselt alates 1. detsember 2025 maksab H. K. kuu 15. kuupäevaks A. K. seadusliku esindaja arvelduskontole kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummäärast. Elatise võlgnevuse summas 905,22 eurot tasub kostja hageja seadusliku esindaja arvelduskontole igakuiste osamaksetena tasudes 100 eurot kuus iga kuu 15. kuupäevaks, alates 15. jaanuarist 2026, selgitusega „elatise võlgnevus“. Viimane osamakse summas 5,22 eurot tasutakse 15. oktoobriks 2026. Maksegraafiku rikkumise korral muutub kogu tasumata elatisvõlgnevus koheselt sissenõutavaks. Pooled lühendasid menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 tööpäevale. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et sõlmitud ja kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt. 5. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §-s 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on kooskõlas ka TsMS § 164 lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 7. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele tööpäevale. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3