Legislator Case Law & Legislation
3-25-4107/15 AI generated

3-25-4107/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-4107/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

3.Tühistada Tartu Halduskohtu 14. novembri 2025. a määrusega kohaldatud esialgne avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. jaanuaril 2026 (halduskohtumenetluse

Legislator headnote

AI generated

Art. 58 lg; 3-25-4107/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: novembri 2025. a määrusega kohaldatud esialgne avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. jaanuaril 2026 (halduskohtumenetluse

Keywords

AI generated
non-compliance with inspection regulations technical standards and regulations contracting authority in public procurement permit violation regulatory policy european works councils

Cited Legislation

AI generated

Art. 58 lg

AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-4107

Haldusasi

OÜ N&V kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.

oktoobri 2025. a otsuse vaidlustusasjas nr 220-25/299212

osaliselt tühistamiseks ja Kohtla-Järve linna kohustamiseks

viia õigusaktidega kehtestatud nõuetega vastavusse riigihanke

nr 299212 („Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo

teenuse osutaja leidmine“) alusdokumentide tingimused

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ N&V, esindaja vandeadvokaat

Diana Minumets

Vastustaja

(hankija) – Kohtla-Järve linn, esindaja

vandeadvokaat Raul Ainla

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ N&V kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3.Tühistada Tartu Halduskohtu 14. novembri 2025. a määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. jaanuaril 2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisega (HKMS § 253 lg 3 ls-d 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve Linnavalitsus avaldas 27. augustil 2025 riigihangete registris

kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega riigihanke „Kohtla-Järve linnas korraldatud

jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“ (viitenumber 299212) kontsessiooniteate ja tegi

kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (RHAD), sh AD Lisa III Lepingu projekt.

Riigihange on jagatud kaheks osaks/jäätmeveo piirkonnaks: 1) Osa 1 I Piirkond Järve ja

3-25-4107

Kukruse linnaosa; 2) Osa 2 II Piirkond Ahtme, Sompra ja Oru. Pakkumuste esitamise

tähtpäevaks oli 9. oktoober 2025.

2. OÜ N&V esitas 26. septembril 2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) RHAD

peale vaidlustuse, millega palus viia õigusaktidega kooskõlla:

1) Lepingu p-d 7.3, 9.3, 9.4, 10.7 ja 10.8;

2) Leping osas, milles see ei sisalda tasu tõstmise regulatsiooni seoses saastetasu

muutumisega; 3) „Hankepass täiendavate selgitustega“ lk 22 ning „Hankepass rahvusvahelises

formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud“ olev tingimus „Üldine aastakäive“;

4) Hankepass täiendavate selgitustega“ lk-del 24-25 ning „Hankepass rahvusvahelises

formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud“ olev tingimus Teenuslepingute puhul: „Täpsustatud liiki

teenuste osutamine“.

2.1. VAKO peatas 1. oktoobri 2025. a otsusega riigihanke viitenumbriga 299212.

2.2. VAKO tegi 29. oktoobril 2025 otsuse nr 220-25/299212, millega

1) lõpetas vaidlustusmenetluse vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega Kohtla-Järve

Linnavalitsuse poolt AD Lisa III Lepingu projekti p 10.8 osas ja

2) rahuldas vaidlustuse osaliselt ning kohustas Kohtla-Järve Linnavalitsust viima õigusaktidega

ettenähtud nõuetega vastavusse AD Lisa III Lepingu projekti p-d 10.7 ja 7.3;

3) mõistis Kohtla-Järve Linnavalitsuselt OÜ-le N&V välja lepingulise esindaja kulud 1697,14

eurot (käibemaksuta) ning riigilõivu 548,57 eurot proportsionaalselt vaidlustuse rahuldatud

osaga;

4) mõistis OÜ-lt N&V Kohtla-Järve Linnavalitsuse kasuks välja lepingulise esindaja kulud

1500 eurot proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamata jätmisega.

VAKO asus vaidlustuse rahuldamata jäetud osas kokkuvõtvalt järgmistele seisukohtadele:

1) Piirdudes Lepingu p-des 9.3 ja 9.4 üksnes pangagarantii esitamise nõudega ning jättes

kehtestamata võimaluse pangagarantii asemel tasuda tagatisraha hankija määratud kontole ei

ole hankija rikkunud riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud proportsionaalsuse

põhimõtet. Pakkumuse tagatise regulatsioon RHS-s ei laiene vaidlusalusele garantii

tingimusele. Pangagarantii esitamise nõue on pakkujatele üldreeglina vähem koormav, sest

pakkujal puudub vajadus raha reaalselt deposiiti kanda ja hankelepingu perioodiks sinna jätta

ning kulu pakkujatele piirdub vaid teenustasuga garantii andjale. Vaidlustaja ei ole selgitanud,

miks rikub garantii tingimus hankija kehtestatud kujul tema õigusi. Asjaolu, et teistsugustel

(vaidlustajale sobivamatel, tingimustel, nt garantii tingimusele rahasumma deposiiti maksmise

võimalusel) võiks vaidlustajal olla mugavam või soodsam pakkumust esitada (isegi, kui

pakkujate ring võiks olla seetõttu suurem) ei tähenda, et olemasolevate tingimustega on

hankija proportsionaalsuse põhimõtet rikkunud;

2) korraldatud jäätmevedu toimub ainult hankelepingute alusel. See tuleneb jäätmeseaduse

(JäätS) § 66 lg-st 1, § 67 lg 1 ls-st 1, § 68 lg-st 1. Varasemate lepingute tingimuse on ankija

kehtestanud RHS § 101 lg 1 p 2 alusel, mis annab hankijale õiguse nõuda pakkuja või taotleja

tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks

nimekirja hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis

on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse,

kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. JäätS kohaselt on korraldatud jäätmevedu

eriregulatsiooniga teenus, mis erineb oluliselt erasektori lepingutest. Hankija on põhjendatult

leidnud, et korraldatud jäätmeveo teenuse kogemust saab tõendada teatatud hulga korraldatud

jäätmeveo lepingute täitmisega, mistõttu varasemate lepingute tingimus on kooskõlas RHS §

101 lg 1 p-ga 2. Tingimuse mittevastavust sellele sättele vaidlustaja ei väida;

3-25-4107

3) RHS kohaselt on kvalifitseerimise tingimuste kehtestamine hankija õigus. Korraldatud

jäätmeveo teenuse osutamine on spetsiifiline teenus, mille hankimisel oli hankijal põhjendatud

huvi kehtestada kvalifitseerimise tingimus käibenõudena hankelepinguga seotud valdkonnas,

tavajäätmete kogumise osas. Üldine käive, mis on tekkinud muudel tegevusaladel (nt

puhastusteenused) ei pruugi tagada võimekust teenindada jäätmevaldajaid. Hankijal on

põhjendatud huvi esitada kvalifitseerimise tingimusena nõue pakkujate käibele hankelepinguga

seotud valdkonnas, et pakkujad näitaksid oma majanduslikku võimekust tegutseda

tavajäätmete kogumise valdkonnas. Netokäibe tingimus on vastavuses õigusaktides ettenähtud

nõuetega;

4) RHS ega JäätS ei kohusta hankijat hinnamuutuste mehhanismi riigihangete

alusdokumentides sätestama ning pakkujal on võimalus arvestada teadaolevate võimalike

seadusemuudatustega pakkumuse maksumuse kujundamisel, kui ta eeldab, et need muudatused

tõepoolest jõustuvad. Kõik pakkujad on võrdselt samas olukorras. Lepingu lahutamatuks osaks

oleva Jäätmehoolduseeskirja § 23 lg 6 näeb korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse

muutmiseks ette võimaluse (alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult

muutunud maksumäära või tasu ulatuses). Pole alust kahelda, et see kohaldub ka olukorras,

kus JäätS-i muutmise kava realiseerub alles pärast hankelepingu sõlmimist.

3. OÜ N&V esitas 10. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

riigihangete vaidlustuskomisjoni 29. oktoobri 2025. a otsus vaidlustusasjas nr 220-25/299212

osas, milles jäeti OÜ N&V vaidlustus rahuldamata, ning kohustada Kohtla-Järve Linnavalitsust

viima õigusaktidega kooskõlla:

1) „AD Lisa III Lepingu projekt“ p-d 9.3 ja 9.4;

2) „AD Lisa III Lepingu projekt“ osas, milles see ei sisalda tasu tõstmise regulatsiooni seoses

saastetasu muutumisega;

3) „Hankepass täiendavate selgitustega“ lk-l 22 ning „Hankepass rahvusvahelises formaadis

(ESPD) v2.0 laiendatud“ olev tingimus „ÜLDINE AASTAKÄIVE“;

4) „Hankepass täiendavate selgitustega“ lk-del 24-25 ning „Hankepass rahvusvahelises

formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud“ olev tingimus „TEENUSLEPINGUTE PUHUL:

TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE“.

Kaebaja palub ka muuta vaidlustusmenetluse kulude jaotust ning jätta vaidlustusmenetluse

kulud täielikult Kohtla-Järve Linnavalitsuse kanda ja halduskohtu menetluskulud samuti

Kohtla-Järve Linnavalitsuse kanda.

4. Kohus võttis 11. novembri 2025. a määrusega kaebuse menetlusse ning rahuldas kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse 14. novembri 2025. a määrusega, millega peatas riigihanke

„Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“ (viitenumber 299212)

menetluse kuni käesolevas asjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Ringkonnakohus jättis 11. detsembri 2025. a määrusega vastustaja määruskaebuse rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 14. novembri 2025. a määruse muutmata.

5. Kohus määras 19. novembri 2025. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning

andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.

Kaebaja ja vastustaja esitasid 5. detsembril 2025 menetluskulude väljamõistmise taotlused ja

menetluskulude nimekirjad. Kaebaja esitas 15. detsembril 2025 vastustaja menetluskulude

väljamõistmise taotlusele vastuväite, millele vastustaja esindaja samal päeval omakorda vastas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-25-4107

6. Kaebaja väidab kaebuses järgmist.

6.1. Vastustaja on garantii tingimuse (töövõtja peab esitama pangagarantii 50 000 euro suuruse

summa ulatuses hankelepingust tulenevate kohustuste täitmiseks riigihankes sõlmitava lepingu

perioodil enne lepinguliste kohustuste täitma asumist) seadnud ebaproportsionaalse ja

ebavajalikult kitsana, sest pole lubanud pangagarantiile alternatiivselt tagatisraha ehk deposiidi

tasumist vastustaja arvele. Kuigi RHS ei käsitle üldse lepingu täitmise tagatisi, ei tähenda see,

et tagatis ei peaks vastama RHS-s sätestatud üldpõhimõtetele. Pangagarantii kõrval deposiidi

lubamine on levinud ning tavapärane praktika, mida näeb ette näiteks ka RHS § 90 lg 3.

Rahasumma deponeerimine on mugavam nii vastustaja kui ka töövõtja jaoks ning sellega ei

kaasneks lisakulusid. Deposiidi korral olek vastustajal olemas tagatis ka hankelepingu

pikenemisel ning oleks maandatud risk, et pangagarantii pikendamine osutub keeruliseks või

võimatuks. Deposiidi kasutamise võimaluse loomiseks tuleks täiendada „AD Lisa III Lepingu

projekt“ p-de 9.3 ja 9.4, et lubatav oleks ka tagatisraha tasumine vastustaja poolt määratud

kontole ning vastustajal oleks võimalik oma nõudeid rahuldada ka deponeeritud rahasumma

arvelt.

6.2. RHAD-s seatud varasemate lepingute tingimust (pakkuja peab olema osutanud viimasel

kolmel aastal vähemalt kolmes veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenust) saab tõendada

ainult eelnevalt täidetud hankelepingutega. Vastustaja on piiranud pakkujate ringi, sest

pakkumuse saavad esitada ainult need töövõtjad, kellel on varasemad hankelepingud RHS § 8

tähenduses. Vastustaja ei või jätta pakkujat või taotlejat kvalifitseerimata põhjusel, et tal

puuduvad varasemad hankelepingud (RHS § 98 lg 3). See tingimus piirab põhjendamatult

konkurentsi, diskrimineerides töövõtjaid, kellel on olemas sisuline võimekus ja kogemus tööde

tegemiseks, kuid kes on teinud vastavaid töid muu lepingu alusel. Kaebajal on erasektori ja

teiste hankelepingute alusel sisuline kompetents ja võimekus jäätmete käitlemise ja vedamise

teenuse osutamiseks, kuid tal puudub vastava teenuse osutamise kogemus korraldatud

jäätmeveo raames. Euroopa Liidu õigusest tuleneb eesmärk luua siseturul sõlmitavatele

hankelepingutele võimalikult suur konkurents, sealhulgas võimaldades väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjatel riigihangetele paremat juurdepääsu (EL direktiivi 2014/24/EL teine

põhjendus; 2017. a jõustunud RHS seletuskiri). Varasemate lepingute tingimus välistab

sisuliselt uute tulijate korraldatud jäätmeveo turule sisenemise.

6.3. Väär on VAKO seisukoht, et RHS § 98 lg 3 puudutab üksnes pakkuja kvalifikatsiooni

kontrollimise protsessi ega ole kohaldatav RHAD õiguspärasuse üle peetavas vaidluses.

6.4. Vastustaja on seadnud valdkonnapõhise netokäibe tingimuse, et tuvastada pakkujate

spetsiifilist erialast kogemust (kas ja millises mahus on pakkuja varasemalt korraldatud

jäätmeveo valdkonnas teenust osutanud). Selline eesmärk on selgelt vastuolus RHS § 100 lg 1

p-s 4 sätestatuga. Kuna valdkondliku käibe nõue ahendab võimalike pakkujate ringi, peab see

nõue lähtuma tegelikust vajadusest vastava võimekuse järele. Majandusliku ja finantsseisundi

kontrollimise eesmärk on tuvastada töövõtja eeldatav võime kanda hankelepingu täitmise

majanduslikku koormat, mitte tuvastada tema spetsiifilist erialast kogemust. Kui pakkujate

majandusliku ja finantsseisundi sobivuses on võimalik veenduda ka leebema kriteeriumiga, ei

ole asjaomane tingimus õiguspärane. Puudub põhjus piiritleda summaarset netokäibe nõuet

tavajäätmete kogumise valdkonnast, sest majandusliku ja finantsseisundi kontrollimise

eesmärk on saavutatav ka laiemalt netokäibe kontrollimisega. Riigihanke ühe aasta eeldatav

tasu (600 000 eurot, 3 000 000 eurot 5 aasta kohta) on kordades madalam kui kaebaja üldine

netokäive. Netokäibe tingimuse piiritlemine tavajäätmete valdkonnaga ei ole proportsionaalne,

asjakohane ega põhjendatud ning jätab konkurentsi efektiivselt ära kasutamata.

3-25-4107

6.5. Õigusvastane on, et RHAD-s ja lepingus puudub regulatsioon tasu tõstmiseks saastetasu

tõusu korral. Tavajäätmete (tehnilise kirjelduse järgi liigiti kogutavad segaolmejäätmed, paber

ja kartong, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning suurjäätmed) osas on aastaid soovitud

oluliselt tõsta saastetasu määra. See ilmneb ka Riigikogu menetluses olevast jäätmeseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast.

Pakkuja kannaks pakkumuse hinnastamisel kõrget riski, mille saabumises ta ei saa kindel olla.

Hankija peaks RHAD-s nt kehtestama, et planeeritava saastetasu tõstmise korral on töövõtjal

õigus taotleda tasu tõstmist. Õigusvastane on panna kõik saastetasuga seotud kohustused ja

riskid ainult pakkuja õlule. Vastava tasuregulatsiooni muutumist puudutava tingimuse

puudumine lepingus on vastuolus riigihangete korraldamise läbipaistvuse ja proportsionaalsuse

põhimõttega (RHS § 3 p 1).

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata, märkides järgmist.

7.1. Pangagarantii andmine on pakkuja jaoks leebem tingimus kui raha deponeerimise nõue,

sest raha deponeerimise korral tuleb raha reaalselt deposiiti kanda, kuid pangagarantii andmise

korral piirdub pakkuja kulu vaid teenustasuga garantii andjale.

RHS ei näe ette hankija kohustust tagatist nõuda, kuid see on hankija õigus. Järelikult on

hankijal õigus ise otsustada, millise tagatise esitamise viisi ta riigihanke alusdokumentides

kehtestab. Pangagarantii esitamise nõudega ei ole vastustaja rikkunud RHS § 3 p-des 1 ja 2

sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet. RHS ei käsitle üldse lepingu täitmise tagatisi ega näe

seega ette, et hankija peaks eelistama mingeid konkreetseid tagatisi. Garantii tingimusele ei

laiene RHS § 90 lg 3, mis nimetab pakkumuse tagatise esitamise viise. Järelikult on hankijal

õigus ise otsustada, millise tagatise esitamise viisi ta riigihanke alusdokumentides kehtestab.

Kõik isikud, kes tegutsevad turul vastavas valdkonnas, ei pea igal juhul saama endale sobivatel

tingimustel riigihankes osaleda ja pakkumust esitada. Vastustaja on juba vastuses vaidlustusele

välja toonud tegeliku põhjuse, miks kaebajale pangagarantii andmine ei sobi – kaebajal on

Äriregistri andmetel hetkel arvestatava suurusega maksuvõlg, mis on RHS § 95 lg 1 p 4

kohaselt hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks.

7.2. Korraldatud jäätmevedu on eriregulatsiooniga teenus (avalik-õiguslik ainuõigus, suhe

tuhandete elanikega), mis erineb oluliselt erasektori lepingutest. Ainult piisava eelneva

kogemuse ja võimekuse esinemine pakkujal annab kindluse, et pakkuja suudab korraldatud

jäätmeveo süsteemi hallata. Seega on see varasemate lepingute tingimus vajalik ja

proportsionaalne.

Kõnealust riigihanget viiakse läbi Eesti suuruselt viiendas omavalitsuses eesmärgiga korraldada

jäätmevedu kahes piirkonnas (ühes piirkonnas kahes ja teises piirkonnas kolmes linnaosas).

RHS § 101 aluseks olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL

art 58 lg 4 näeb ette, et avaliku sektori hankija võib seoses tehnilise ja kutsealase suutlikkusega

kehtestada nõuded, tagamaks, et ettevõtjatel on olemas vajalikud inim- ja tehnilised ressursid

ning kogemused lepingu täitmiseks nõutaval kvaliteeditasemel. Varasemate lepingute tingimus

arvestab riigihanke eseme olemusega ning kogemust korraldatud jäätmeveo teenuse

osutamiseks saab tõendada teatatud hulga korraldatud jäätmeveo lepingute täitmisega.

Varasemate lepingute tingimus on kooskõlas RHS § 101 lg 1 p-ga 2. RHS § 98 lg 3 puudutab

pakkuja või taotleja kvalifitseerimata jätmise keeldu ega sisalda keelde või regulatsioone

kvalifitseerimise tingimuste kehtestamiseks. Vaidluses riigihanke alusdokumentide

õiguspärasuse üle ei saa RHS § 98 lg-le 3 tugineda.

3-25-4107

7.3. RHS § 100 lg 1 p 4 lubab siduda netokäibe just hankelepingu esemega seotud

valdkonnaga. Tavajäätmete kogumine on spetsiifiline teenus, mille puhul peab majanduslik

suutlikkus olema näidatud just samas valdkonnas. Üldise käibenõude kehtestamine ei anna

vastustajale vajalikku kindlust, et sellele tingimusele vastavatel pakkujatel oleks piisav

võimekus tegutseda korraldatud jäätmeveo valdkonnas. Hankelepinguga seotud valdkonna või

hankelepingu esemele vastava netokäibe osa piiritlemise kogu ettevõtja netokäibe raames on

seadusandja jätnud hankija sisustada.

RHS § 100 lg 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkujal netokäibe olemasolu summas, mis ei või

olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Vastustaja seatud käibenõue on

2 korda väiksem eeldatava hankelepingu maksumusest ega ole ebaproportsionaalselt kõrge.

Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine on spetsiifiline teenus, mille hankimisel on

vastustajal põhjendatud huvi kehtestada kvalifitseerimise tingimus käibenõudena

hankelepinguga seotud valdkonnas (tavajäätmete kogumine).

7.4. RHS ega JäätS ei kohusta hankijat hinnamuutuste mehhanismi hankelepingus sätestama

ning pakkujal on võimalus arvestada teadaolevate võimalike seadusemuudatustega.

Kontsessionäär kannab kontsessioonilepingus üldjuhul tururiski (sh õigusaktide muutumise

risk), v.a kui seadus sätestab teisiti.

Lepingu lahutamatuks osaks oleva Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskirja § 23 lg 6 kohaselt võib

teenustasude muutmist taotleda aasta pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse

käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, sotsiaalmaksu määra muutmise või muu säärase

teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik

jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue

maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.

Seega on saastetasu võimaliku tõusuga tasu tõstmise regulatsioon RHAD-s tegelikult olemas.

Pole alust kahelda, et see kohaldub ka olukorras, kus JäätS muutmise kava realiseerub alles

pärast hankelepingu sõlmimist. Vastavad kahtlused oleks kaebaja saanud kõrvaldada ka

selgituste küsimise kaudu.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kaebaja palub käesolevas asjas tühistada VAKO otsus vaidlustuse rahuldamata jäetud osas

ning teha uus otsus, millega kohustada vastustajat viima õigusaktides sätestatud nõuetega

vastavusse riigihanke nr 299212 („Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja

leidmine“) alusdokumentides lepingu p-d 9.3 ja 9.4 ning hankepassis ja rahvusvahelises

hankepassis olevad tingimused „ÜLDINE AASTAKÄIVE“ ja „TEENUSLEPINGUTE

PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE“ Samuti palub kaebaja

kohustada vastustajat viima lepingu vastavusse õigusaktides sätestatud nõuetega osas, milles

leping ei sisalda saastetasu muutumisega seonduvat tasu tõstmise regulatsiooni.

Vaidlus halduskohtus puudutab seega nelja põhiküsimust: pangagarantii esitamise tingimus,

varasemate jäätmeveo valdkonna hankelepingute nõue, netokäibe tingimus ja teenustasude

muutmise võimalus saastetasu tõusu korral.

9. Kaebaja leiab, et Lepingu p-des 9.3 ja 9.4 kehtestatud garantii tingimus (vt käesoleva otsuse

p 4.1) on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2, sest hankija pole garantii tingimuses lubanud

pangagarantiile alternatiivselt tagatisraha ehk deposiidi tasumist hankija arvele.

3-25-4107

9.1. RHAD kohaselt nähakse lepingu p-s 9.3 ette, et töövõtja esitab tellijale pangagarantii 50

000 (viiskümmend tuhat) euro suuruse summa ulatuses lepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks lepingu perioodil enne lepinguliste kohustuste täitma asumist. Pangagarantii peab

kehtima vähemalt kolm kuud pärast lepingu lõppemist. Garantii ei tohi olla tingimuslik.

Kasusaajaks määratakse garantiikirjas Kohtla-Järve Linnavalitsus (tellija). Lepingu p 9.4

kohaselt on tellijal õigus töövõtjapoolse lepingu rikkumise korral (kui töövõtja ei tasu

rikkumise eest tähtaegselt leppetrahvi või loobub lepingu täitmisest) pöörduda vastavate

summade sissenõudmiseks otse garantiiandja poole. (nn garantii tingimus).

9.2. RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetena tuleneb p-st 1, et hankija

tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, ning p-s 2

on sätestatud võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtted, st et hankija kohtleb võrdselt

ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

9.3. Kaebaja pakkujana ning vastustaja hankijana on eri meelt selles, kas pangagarantiiga

võrreldes oleks alternatiivne võimalus tasuda tagatisraha (nõutava summa deposiiti maksmine)

paindlikum ning kaebajale vähem koormav.

9.4. Kohus nõustub VAKO ja hankijaga, et garantii tingimuse (ja üldisemalt tagatise viiside)

kehtestamiseks RHD-s on hankijal kaalumisruum, mida ta peab kasutama kooskõlas riigihanke

aluspõhimõtetega, sh lähtuma proportsionaalsuse nõudest. Seejuures ei ole hankija seotud ka

tema enda poolt praeguses asjas viidatud RHS §-des 90 ja 91 sätestatuga. Pooled ei vaidle selle

üle, et garantii tingimus (tagatise nõue) on iseenesest sobiv ja lubatav. Kohus nõustub VAKO ja

hankijaga ka selles, et pangagarantii nõuet ei ole põhjust pidada pakkujale tagatisraha deposiiti

maksmisest koormavamaks. – pangagarantii korral on pakkujal oma raha võimalik jätkuvalt

kasutada ilma seda deponeerimata ning eelduslikult piirduvad pakkuja kulud garantii korral

teenustasuga garantii andjale. Kaheldav on kaebaja lähenemine nagu oleks tagatisraha deposiiti

maksmine pangagarantii saamisest mugavam. Esmalt nõustub kohus VAKO-ga et oma

valdkonnas turul konkureerivate pakkujate võimalused hankes osaleda ei pea lähtuma

mugavuse või sobivaimate tingimuste argumendist, vaid hankija peab lähtuma ühe tingimusena

võrdsete võimaluste tagamisest tingimuste seadmisel. Vaieldamatult tähendab pangagarantii

nõude täitmine pakkuja usaldusväärsust garantii andja silmis ning võimekust hankemenetluse

tulemusena võetud kohustusi täita. Üldjuhul tuleb kohtu hinnangul pidada pangagarantiid

pakkujaid vähem koormavamaks lahenduseks. Kaebaja on jäänud vastupidist väites

üldsõnaliseks ega selgita veenvalt oma seisukohta garantiitingimuse ebaproportsionaalsusest.

Praegusel juhul võib usutavaks pidada muude argumentide kõrval vastustaja lähenemist, et

kaebaja eelistus deponeeritava tagatisraha näol võib olla tingitud tal maksuvõla olemasolust,

mis võib seada kahtluse alla pakkuja väljavaate pangagarantiid saada.

Kohus ei nõustu seega kaebaja väidetega Lepingu p-des 9.3 ja 9.4 kehtestatud garantii

tingimuse vastuolust RHS § 3 p-dega 1 ja 2.

10. Hankija on kehtestanud pakkujate tehnilisele ja kutsealasele pädevusele muu hulgas

järgmise nõude (varasemate lepingute tingimus): pakkuja peab olema osutanud viimasel

kolmel aastal vähemalt kolmes veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenust. Pakkujal tuli

esitada lepingute nimekiri koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte

kohta.

3-25-4107

Kaebaja peab seda tingimust ülemäära piiravaks põhjusel, et kuna nõutav on varasemate

lepingute olemasolu just korraldatud jäätmeveo valdkonnas. Seega kvalifitseeruksid üksnes

need pakkujad, kellel on võimalik tõendada sellise teenuse osutamist hankelepingutega, sest

korraldatud jäätmevedu toimub hankelepingute alusel. Kaebaja arvates piirab selline nõue

turule tulla uutel pakkujatel, kellel varasemat nõutavat kogemust pole võimalik tõendada.

Kaebaja arvates on tegemist RHS § 98 lg-ga 3vastuolus oleva tingimusega.

10.1. RHS § 101 lg 1 p-st 2 tuleneb, et pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda vastavalt

hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele

ja kasutusviisile nimekirja hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise

lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende

maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. RHS § 101 lg 2 kohaselt võib hankija

RHS § 101 lg 1 p-s 2 nimetatud tingimuste sätestamisel piisava konkurentsi tagamiseks arvesse

võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta.

10.2. RHS § 98 lg 3 , millega vastuolu kaebaja varasemate lepingute tingimuse puhul väidab,

sätestab, et hankija ei või jätta pakkujat või taotlejat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad

varasemad hankelepingud RHS § 8 tähenduses.

Kaebaja toob õigesti välja, et korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine toimub hankelepingute

alusel (JäätS § 68 lg 1). Seega ei saanud vastustaja ka praegusel juhul kõrvale kalduda

varasemate hankelepingute olemasolu nõudest. Kohus nõustub VAKO ja vastustajaga, et

korraldatud jäätmevedu on spetsiifilise iseloomuga teenus, mis eeldab nii varasemat kogemust

kui ka vajalikku tehnilist varustatust. JäätS § 987 lg 2 p 2 kohaselt on tegemist

registreerimiskohustusega tegevusalaga, millega sarnast ei ole otsesõnu puhastusteenuse

osutajale ette nähtud, kuigi ka puhastusteenuse puhul ei sa täielikult välistada jäätmekäitlust ja -

vedu.

10.3. Vaidlust pole selle üle, et kaebajal varasem kogemus korraldatud jäätmeveo teenuse

osutamisel puudub ning seega ei ole tal ka võimalik vajalikku kvalifikatsiooni vastavate

hankelepingutega tõendada. Kaebaja varasemat kogemust puhastusteenuse osutamisel ei ole

vastustaja ja VAKO põhjendatult sellega võrdväärseks pidanud.

Senisest kohtupraktikast (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-25-2121, p 20) ilmneb,

et RHS § 98 lg 3 ei reguleeri referentslepingute sisu, mida hankijad võivad RHS § 101 alusel

nõuda. Normi eesmärk on keelata pakkujate diskrimineerimine selle põhjal, millise protseduuri

alusel ehk millises vormis toimunud lepingueelsete läbirääkimiste tulemusena on

referentsleping sõlmitud, kuna lepingu sõlmimine riigihanke tulemusena ei määra lepingu sisu

ega sellest omandatavat sisulist kogemust, mida kvalifikatsioonina kontrollida.

Olukorras, kus seadusest tuleneb selgelt, et kehtivale õigusele vastav korraldatud

jäätmeveoteenuse osutamine saab toimuda üksnes hankelepingute alusel, näitab vastavate

hankelepingute olemasolu pakkuja varasemat spetsiifilist jäätmeveo kogemust, mille

tõendamise nõue on vastavuses riigihangete seadusega koostoimes jäätmeseaduses sisalduva

erinormiga.

10.4. Varasemate hankelepingute nõue ei ole eeltoodut arvestades vastuolus RHS § 98 lg-ga 3

ega kohustusega vältida pakkujate ebavõrdset kohtlemist. Kohtu hinnangul tagab varasemate

hankelepingute nõue hankijale võimaluse veenduda pakkuja varasemal kogemusel põhinevas

võimekuses hanke esemeks olevat teenust nõuetekohaselt osutada.

3-25-4107

11. Kaebaja leiab, et vastustaja kehtestatud netokäibe tingimus on ülemäärane ning vastuolus

RHS § 100 lg 1 p 4 eesmärgiga ja proportsionaalsuse põhimõttega.

11.1. RHS § 100 lg 1 p 4 kohaselt võib hankija üldjuhul pakkuja majandusliku ja

finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda andmeid

pakkuja kogu majandustegevuse netokäibe kohta või netokäibe kohta hankelepinguga seotud

valdkonnas või selle esemele vastavas osas kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks

lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja asutamise või äritegevuse alguse

kuupäevast ja nõutud minimaalse aastakäibe, sealhulgas hankelepingu valdkonnas nõutud

minimaalse aastakäibe andmete olemasolust.

Seega on jäetud hankijale valik, millises osas ja tegevusvaldkondades ta pakkuja majandusliku

ja finantsseisundi hindamisel netokäivet arvestab. Kohus ei saa hankija eest otsustada ega talle

ette kirjutada, milliseid kvalifitseerimistingimusi hankija peaks kehtestama või kas ta neid üldse

kehtestama peaks, kuid kvalifitseerimistingimuste valik hankija poolt ei saa olla meelevaldne.

VAKO ja kohus saavad anda õigusliku hinnangu hanketingimustele vaid sellisel konkreetsel

kujul, nagu hankija on need RHAD-s kehtestanud.

11.2. Vastustaja on seadnud netokäibe tingimuse järgmiselt: „Pakkuja riigihanke algatamise (s.t

kontsessiooniteate avaldamise) ajaks viimase kolme lõppenud majandusaasta summaarne

netokäive tavajäätmete kogumise osas peab olema vähemalt 3 000 000 (kolm miljonit) eurot.

Hankija esitab hankepassis kinnituse vastavas suuruses netokäibe olemasolu kohta.“

11.3. Kohtupraktikas on peetud põhjendatuks avaliku sektori hankija seatud nõuet, et ettevõtjal

oleks teatav minimaalne aastakäive ning seejuures teatav miinimumkäive lepinguga hõlmatud

valdkonnas (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-24-2374, p 21 ja seal viidatud

Euroopa Liidu õiguse sätted). Seejuures on netokäibe nõuet peetud ettevõtja majandusliku ja

finantsseisundi hindamisel asjakohaseks ja sobivaks meetmeks.

11.4. Kohtu hinnangul saab vastustaja seatud netokäibe nõuet tavajäämete kogumise

valdkonnas pidada ka vajalikuks. Kaebaja on küll pidanud oluliseks rõhutada enda varasemat

kogemust puhastusteenuste valdkonnas, kuid nagu ülal juba käsitletud, ei pea kohus seda

võrreldavaks kogemusega tavajäätmete kogumiseks korraldatud jäätmeveo valdkonnas, mis on

oma olemuselt spetsiifiline ja eristub jäätmeveost, mis võib küll puhastusteenuse osutamisega

teatud juhtudel kaasneda. Jäätmevedu JäätS § 66 tähenduses eeldab suure hulga (tuhandete)

jäätmevaldajate regulaarset nõuetekohast teenindamist, mille tagamiseks on õigustatud hankija

nõue vastav võimekus hankeprotsessis välja selgitada. Kohus nõustub VAKO järeldusega, et

üksnes pakkuja üldise netokäibe esitamise nõue sellist eesmärki ei täidaks.

11.5. Kaebaja arvates on pakkujate majandusliku ja finantsseisundi sobivuses võimalik

veenduda ka leebemal moel, s.o tingimusega, et riigihanke algatamise ajaks pakkuja viimase

kolme lõppenud majandusaasta summaarne netokäive peab olema vähemalt 3 000 000 eurot.

Kaebaja hinnangul puudub põhjus piiritleda summaarset netokäibe nõuet tavajäätmete

kogumise valdkonnaga, sest majandusliku ja finantsseisundi kontrollimise eesmärk on tema

arvates saavutatav ka netokäibe kontrollimisel laiemalt, st üle pakkuja kõikide

tegevusvaldkondade. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kuigi kaebaja on välja toonud, et tema üldine

netokäive on 2023. ja 2024. aastal ületanud kordades riigihanke ühe aasta eeldatavat tasu,

nõustub kohus vastustaja ja VAKO lähenemisega, et korraldatud jäätmeveo valdkonna

spetsiifilist iseloomu silmas pidades on tegemist teenuse hankimise eesmärgi suhtes

proportsionaalse nõudega, mida ei saa pidada pakkuja suhtes ülemäära koormavaks. Kohaliku

3-25-4107

omavalitsuse üksusele hankijana, kellel on seadusest tulenev kohustus jäätmeveo

korrakohaseks tagamiseks, ei saa panna riski jätta välja selgitamata pakkuja suutlikkus teenust

järjepidevalt osutada.

12. Kaebaja on palunud viia seadusega vastavusse ka „AD Lisa III Lepingu projekt“ osas,

milles see ei sisalda tasu tõstmise regulatsiooni seoses saastetasu muutumisega.

Kaebaja arvates on õigusvastane, et RHAD-s ja lepingus puudub regulatsioon tasu tõstmiseks

saastetasu tõusu korral. Kohus nõustub ühelt poolt vastutaja ja VAKO-ga, et hankijal ei ole

seadusest tulenevat kohustust RHAD-s hinnamuutuste puhuks mehhanismi kehtestada ning

pakkujatel on juba ettenähtavate hinnamuudatustega võimlik pakkumust tehes arvestada.

Teisalt on vastustaja asjakohaselt välja toonud, et JäätS § 71 lg 1 alusel Kohtla-Järve

linnavolikogu 11. septembri 2020. a määrusega kehtestatud Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri

sisaldab avatud loeteluna korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse muutmise võimaluse

teenuse hinda mõjutavate riiklike maksude või tasude muutumisel kui selliseid muutusi ei

olnud jäätmevedajal võimalik pakkumuse esitamise momendil ette näha (§ 23 lg-d 6-8). Kuigi

kaebajale on praeguseks teada seadusega saastetasude tõstmise kavatsus, ei saa ta tõepoolest

arvestada võimaliku tasude tõusuga pakkumust esitades. Samas võib aga isegi saastetasude

tõusu kavatsuse realiseerumise korral pidada Jäätmehoolduseeskirja § 23 lg 6 tähenduses

mitteettenähtavaks tasude tõusu jõustumise aega ning lõplikku tasude suurust. Seega ei saa

täpsema tasumäärade muutmise regulatsiooni puudumine RHAD-s olla õigusvastane, kui

tasude korrigeerimiseks jääb siiski võimalus.

13. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et ühtegi kaebusega vaidlustatud RHAD osa ei ole

põhjust pidada õigusvastaseks ning kaebaja nõuded RHAD kohtus vaidlustatud osas kehtiva

õigusega kooskõlla viimiseks pole põhjendatud. Kaebaja väited ei anna alust ka VAKO otsuse

kohtumenetluses vaidlustatud osas tühistamiseks. Alused kaebuse rahuldamiseks seega

puuduvad.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUID OTSUSTUSED

14. Kaebaja palub muuta vaidlustusmenetluse kulude jaotust ja jätta vaidlustusmenetluse kulud

täielikult Kohtla-Järve Linnavalitsuse kanda ning halduskohtu menetluskulud jätta samuti

Kohtla-Järve Linnavalitsuse kanda.

15. VAKO rahuldas vaidlustuse selles esitatud 7-st nõudest 3 osas. Vaidlustuse rahuldatud ja

rahuldamata osa ning kulude vajalikkust ja põhjendatust arvesse võttes mõistis VAKO hankijalt

vaidlustajale välja lepingulise esindaja tasu 1697,14 eurot ning vaidlustuse esitamisel tasutud

riigilõivu summas 548,57 eurot. Vaidlustajalt hankijale mõistis VAKO välja 1500 eurot.

Kuna VAKO otsuse tühistamiseks või muutmiseks kohtu hinnangul alus puudub, pole alust ka

VAKO otsustatud menetluskulude jaotuse muutmiseks. VAKO otsus tuleb ka selles osas jõusse

jätta.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab halduskohtumenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

16.1. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud halduskohtumenetluses

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

3-25-4107

16.2. Vastustaja, kelleks on kohaliku omavalitsuse üksus, on taotlenud samuti menetluskulude

(vandeadvokaadi osutatud õigusabiteenus ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv; taotlus

dtl 992-993) väljamõistmist kaebajalt.

Pikaajalise väljakujunenud praktika kohaselt ei mõisteta üldjuhul eraõiguslikult

menetlusosaliselt välja haldusorgani väliseid õigusabikulusid, kui need on kantud haldusorgani

põhitegevuse raames (nt RKHKo 3-21-150/64, p 37 ja seal viidatud praktika). Ka praegusel

juhul leiab kohus, et kulusid advokaadi osutatud õigusabile ei ole põhjendatud kaebajalt välja

mõista. Korraldatud jäätmevedu on JäätS § 66 järgi seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele

pandud järjepidev kohustus, mis kuulub kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuste hulka. Ka

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on jäätmehoolduse korraldus

omavalitsusüksuse ülesanne. Osalemine hankijana hankemenetlustes on avaliku sektori

toimimise puhul samuti tavapärane. Kohtla-Järve Linnavalitsuse põhimääruse1 § 8 p 3 kohaselt

on linnakantselei ülesandeks linna huvide esindamine kohtus ja teistes asutustes ning Kohtla-

Järve linna veebilehe andmetel töötab linnakantselei koosseisus hetkel 4 peajuristi2. Seega on

vastustajal endal olemas koosseisulised õigusteadmistega ametnikud. Kujunenud kohtupraktika

järgi ei ole ka haldusorganil oma põhitegevuse raames välise õigusabi kasutamine takistatud,

kuid arvestada tuleb, et sellised kulud vastaspoolelt väljamõistmisele üldjuhul ei kuulu. Kohtu

hinnangul ei esine praegusel juhul asjaolusid, mis tingiks viidatud praktikast erineva

lähenemise. Seega jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

16.3. Vastustaja on menetluskulude väljamõistmist taotledes nimetanud kuluna ka

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Kohus märgib esmalt, et riigilõivu seaduse (RLS)

§ 22 lg 1 p 9 kohaselt on haldusasjas määruskaebuse läbivaatamine lõivuvaba. Kohtute

infosüsteemist ei nähtu ka vastutaja poolt määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumist. Kui

vastustaja on siiski riigilõivu alusetult tasunud, on õigus taotleda selle tagastamist (RLS § 15).

17. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tühistab kohus HKMS § 253 lg 3 ls-tele 1 ja 2 tuginedes ka

14. novembri 2025. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse

tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

1 Kohtla-Järve Linnavalitsuse põhimäärus–Riigi Teataja

2 Kontakt – Kohtla-Järve linn