2-25-17765/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.12.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-17765

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi Tallinn City

Apartments OÜ vastu leppetrahvi, viivise ja

sissenõudmiskulu nõudes

Menetluse liik

lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

95,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490)

Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (OÜ

Julianuse Õigusbüroo; e-post: XXX)

Kostja: Tallinn City Apartments OÜ (registrikood

12413374; e-post: XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1)

Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi Tallinn City Apartments OÜ vastu.

2)

Välja mõista Tallinn City Apartments OÜ-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks

leppetrahvi võlgnevus summas 40 eurot, viivis summas 11,29 eurot ja

sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

3)

Välja mõista Tallinn City Apartments OÜ-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks viivis

tasumata põhivõlalt (40 eurot) alates 23.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4)

Jätta menetluskulud Tallinn City Apartments OÜ kanda.

5)

Välja mõista Tallinn City Apartments OÜ-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks

menetluskulud 220 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1

alusel.

6)

Välja mõista Tallinn City Apartments OÜ-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks viivis

väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva

seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30

päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Sõiduk numbrimärgiga XXX (edaspidi sõiduk) oli pargitud 09.05.2023 AS-i

ÜHISTEENUSED (edaspidi Ühisteenused või hageja) poolt parkimist opereeritavasse

parkimisalale Valukoja tn 7, Tallinn parkimistingimusi rikkudes. Parkimisalal oli võimalik

parkida tasuta kaks tundi, kuid sõiduki parkimisõiguse kontrollimisel oli kahetunnine tasuta

parkimise aega möödunud, sest parkimise algusajaks oli fikseeritud kell 13:10, so kaks tundi

ja 23 minutit. Parkimise eest tasutud ei olnud. Seetõttu esitas hageja leppetrahvinõude nr

1036001851 summas 40 eurot (maksetähtaeg 23.05.2023). Leppetrahvinõude eest on

tasumata. Transpordiameti andmete kohaselt oli rikkumise ajal sõiduki omanikuks kostja,

parkimislepingu pooleks võib olla ka juriidiline isik.

Parkimisala oli tähistatud, st hageja tegi parkimisalal parkimistingimused teatavaks ja sõiduki

parkimisega on nendega nõustutud. Seega oli poolte vahel sõlmitud parkimisleping.

Parkimistingimustes on pooled kokku leppinud leppetrahvi 57 eurot maksmises

parkimislepingu tingimuste rikkumisel.

Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuskirju, teinud päringuid Transpordiametile,

töödelnud ja kontrollinud nõude andmeid, teinud kontaktandmete otsinguid ja päringuid jne.

Ühisteenused taotleb kostjalt põhivõla 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 11,29 euro

(perioodi 24.05.2023 kuni 22.10.2025 eest), viivise alates 23.10.2025 seaduses sätestatud

määras ja sissenõudmiskulu 40 euro väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks kokku 438 eurot:



Riigilõiv 100 eurot;



Lepingulise esindaja kulud (käibemaksuta):

o Alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule

– 2 tundi .

Lepingulise esindaja tunnihind on 169 eurot (km/ta). Hageja on käibemaksukohustuslane ja

saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on kulud õigusabile

esitatud ilma käibemaksuta. Hageja palub märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude

kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja seisukohad

2. Kostja nõuet ei tunnista ja palub hagi jätta rahuldamata. Vastuväidetes märgib kostja,

et ala oli võimalik parkida tasuta kaks tundi, sõiduki armatuurlaual oli parkimiskell, millel oli

fikseeritud parkimise algusaeg 14:05. Parkimistingimuste kontrolli teostati 15:33, tasuta

parkimise aeg ei olnud veel möödunud. Kostja ei sõlminud parkimislepingut Ühisteenustega,

vaid Europargiga. Sõidukil on mitmeid kasutajaid, mistõttu tuleks leppetrahvinõue esitada

sõiduki parkinud isikule. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 märgib kohus otsuse

põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Kohus tuvastab ja poolte vahel puudub selles ka vaidlus, et:

•

kostja oli sõiduki omanik;

•

sõiduk oli pargitud 09.05.2023 Valukoja tn 7, Tallinn parkimisalal (dtl 10-12);

•

parkimise eest ei ole tasutud;

•

hageja esitas 09.05.2023 kell 15:33 leppetrahvinõude nr 1036001851 summas 40

eurot, maksetähtajaga 23.05.2023 (dtl 9);

•

hageja saatis kohtueelselt meeldetuletuskirju, tegi päringuid jne;

•

leppetrahvi eest ei ole tasutud.

5. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus esitada leppetrahvinõuet, sest kostja

väitel oli sõiduki armatuurlaual oleval parkimiskellal oli parkimisaja alguseks märgitud 14.05,

hageja väitel 13.10. Kuna kohus

6. Käesolevalt taotleb hageja kostjalt 40 eurot leppetrahvi võlgnevus, sissenõutavaks

muutunud viivise 11,29 eurot, viivise alates23.10.2025 seaduses sätestatud määras ja 40 eurot

sissenõudekulude väljamõistmist. Nõude aluseks on parkimistingimuste rikkumise tõttu

esitatud, kuid tasumata leppetrahvinõue.

7. Hageja on leidnud, et kostja õigus parkimiskohta kasutada tulenes lepingust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2

kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil

pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene

tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud

juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse

leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi)

tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 4

järgi kohaldatakse tüüptingimustega lepingute sõlmimisele lepingute sõlmimise üldsätteid, kui

käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne

lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis,

kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel

oli võimalus nende sisust teada saada.

VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2

kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 108

lg 1 järgi saab kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

8. Kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 on tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hagejal tuleb

tõendada lepingu sõlmimist, väidetud tüüptingimused said lepingu osaks, kostja rikkus

lepingut ja hageja esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul. Kostja tõendamiskoormis

lasub selles, et peab tõendama, et tal oli parkimisõigus.

9. Vaidlusaluse leppetrahvinõudele lisatud fotodelt on näha, et sõiduk on pargitud

Valukoja tn 7, Tallinn parkimisalale (dtl 10-12). Parkimisalade sissesõidud on varustatud

vastavate liiklus- ja teabemärkide ning parkimistingimustega (dtl 12-14), mistõttu tuvastab

kohus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud parkimisleping. Arvestades, et sõiduki kasutajale

olid parkimistingimused tehtud teatavaks muutusid parkimislepingu tingimused

parkimislepingu osaks. Kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud.

10. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS

§ 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava

auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTsKO 3-2-1-80-16, p 19).

Parkimislepingu tingimuste p-st 5 tuleneb, et „Sõidukijuht on kohustatud Operaatori

parkimiskoha eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat

parkimisluba.“ (dtl 14). Parkimisala sissesõidul oleva teabe kohaselt oli parkimiskella

kasutades võimalik parkimisalal parkida kaks tundi (dtl 12) ja seda ei ole hageja eitanud.

Sõiduki armatuurlaual on parkimiskell. Pooled vaidlevad parkimiskellal fikseeritud

parkimisalguse kellaaja üle. Suurendades 09.05.2023 kell 15:33:56 tehtud pilti (dtl 11),

tuvastab kohus, et kella lühem seier on paigutatud 13 juurde. Pikem seier on 14 peal, mis

tähistab 10 minuteid. Kohus ei nõustu kostjaga, et väiksem seier on 14 juures, sest hoolimata

sellest, et parkimiskell on osaliselt autoklaasi tumendatud osa all, on siiski võimalik näha, et

tumendatud klaasi alla jääv seier on seierist, mis on 13 juures, pikem. Juhul, kui täistundi

näitav seier oleks 14 peal, siis peaks see olema 13 juures olevast seierist lühem, kuid

ilmselgelt ta lühem ei ole. Seega tuvastab kohus, et parkimiskellal on fikseeritud parkimisaja

algusajaks 13:10 ja tasuta sai parkida kuni 15:10. 09.05.2023 teostati parkimisõiguse kontrolli

kell 15:33, st selleks ajaks oli tasuta parkimise aeg ületatud 23 minutit ning sõiduki parkimise

eest oleks pidanud juba tasuma. Pooled selle üle, et parkimise eest tasutud ei ole, ei vaidle.

Seega on leidnud tõendamist, et kostja rikkus parkimislepingu tingimusi.

11. Parkimistingimuste punkt 8 kohaselt kohustub sõidukijuht tasuma operaatorile

leppetrahvi 57 eurot (dtl 14). Tuginedes eeltoodule oli hagejal õigus esitada kostjale Valukoja

tn 7, Tallinn parkimisalal parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvinõue summas 40

eurot.

12. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja

kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1

ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna

on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus,

mida kostja on rikkunud, jättes hagejale leppetrahvide eest tasumata. Rikkumise vabandatavus

on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust

välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi

võlgnevus 40 eurot, mis on esitatud Valukoja tn 7, Tallinn parkimisalal parkimistingimuste

rikkumise eest.

13. Lisaks on hagejal õigus nõuda alates 24.05.2023 leppetrahvi tasumisega viivitamise

korral viivist seadusjärgses määras, mis on VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi §-s 94 sätestatud

intressimäär (Eesti Pank avaldab), millele lisandub 8 protsenti aastas. Hageja nõuab viivist

perioodi alates 24.05.2023 kuni 22.10.2025 eest VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel 40 euroselt

võlalt 11,29 eurot.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest..

Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt

ka viivist. Leppetrahvi nr 1036001851 viivis perioodi eest 24.05.2023 kuni 22.10.2025

moodustab 11,29 eurot.

Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 11,29 eurot. Samuti mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 40 eurolt alates 23.10.2025 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

14. Samuti nõuab hageja lisaks leppetrahvinõuetele kostjalt sissenõudmiskulu summas 40

eurot. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda

võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole

sissenõudmiskulusid vaidlustanud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt

tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 40 eurot.

Menetluskulud

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud

kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning §

177 lg 1 järgi.

Hageja esitas 22.10.2025 enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista

menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu kahe tunni ulatuses (nõude aluseks olevate

dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs. Hagiavalduse koostamine, lisade kogumine

ja komplekteerimine, esitamine kohtule) tunnihinnaga 169 eurot (km/ta).

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv 100 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude

taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole

taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja

esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on

seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (ja sellega seonduvatele

toimingutele) saab lugeda ühte tundi.

Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind (169 eurot

käibemaksuta) on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Seega on kohtu hinnangul

juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot (km/ta). Hageja esindaja

põhjendatud ajakulu on üks tund ja põhjendatud õigusabikulu seega 120 eurot (1 h x 120 eur/

h).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 220 eurot

(100+ 120).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kädi Vaker

kohtunik