2-24-9900/101 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9900

Kohtuasi

D.Y ja R.S avaldused X.O-le eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21. märtsi 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R.S määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I D.Y (isikukood XXX)

Avaldaja II R.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Puudutatud isik X.O (isikukood XXX, surnud), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia

Suvorova

Eestkosteasutused Kohila vald (vallavalitsuse kaudu) ja

Kehtna vald (vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 21. märtsi 2025 määrus.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-9900 menetlus.

3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja

arvatud X.O-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud ning

kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.Y (avaldaja I) esitas 28.06.2024 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus algatada X.O

(puudutatud isik) suhtes eestkostemenetluse ning määrata end puudutatud isiku eestkostjaks.

R.S (avaldaja II) esitas 05.09.2024 avalduse, milles palus määrata puudutatud isikule

eestkoste ja määrata ennast puudutatud isiku eestkostjaks.

2. Pärnu Maakohus kohaldas 22.10.2024 määrusega omal algatusel esialgset õiguskaitset ja

määras puudutatud isiku ajutiseks eestkostjaks avaldaja I kuni tsiviilasjas eestkostja

määramiseni või muu menetlust lõpetava määruse jõustumiseni, kuid mitte kauem kui

21.04.2025. Tallinna Ringkonnakohus täpsustas 09.12.2024 määrusega maakohtu määrust

ajutise eestkostja ülesannete osas, samuti valimisõiguse ja perekonnaõiguslike tehingute

sõlmimise osas. Muus osas jäi maakohtu määrus muutmata.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 21.03.2025 määrusega avaldaja I avalduse ning osaliselt avaldaja

II avalduse. Maakohus määras puudutad isikule eeskostjaks avaldaja I ametiajaga 5 aastat, s.o

kuni 20.03.2030. Maakohus märkis, et eestkoste on seatud kõikide tehingute tegemiseks,

isikule vajaliku hoolduse, järelevalve ja ravi ning inimväärsete elutingimuste korraldamiseks

ja ametiasutustes esindamiseks. Maakohus luges puudutatud isiku valimisõiguse teostamise

tähenduses ja kõigi perekonnaõiguslike toimingute suhtes teovõimetuks. Maakohus jättis

puudutatud isiku riigi õigusabi kulud ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulud Eesti Vabariigi

kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Avaldaja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega määrata puudutatud isiku eestkostjaks avaldaja II või

alternatiivselt määrata puudustatud isiku eestkostjaks tervise küsimuste ja viibimiskoha

hooldusõiguse teostamisel avaldaja II ning õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel

eestkostjaks avaldaja I.

5. Avaldaja I, puudutatud isikule määratud esindaja ning Kohila vallavalitsus palusid jätta

määruskaebuse rahuldamata.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

7. 12.11.2025 esitas määruskaebuse osas seisukoha Kehtna Vallavalitsus, kes oli seisukohal,

et avaldaja I suudab tagada puudutatud isiku õiguste ja huvide kaitsmise.

8. Avaldaja I esitas 02.12.2025 ringkonnakohtule puudutatud isiku surmatunnistuse, millest

nähtuvalt suri puudutatud isik 30.11.2025.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659, § 657 lg 1 p 4, §

428 lg 1 p 5, TsMS § 477 lg 1 ja § 431 alusel tuleb asja menetlus lõpetada ja maakohtu

määrus tühistada.

10. Avaldaja I on esitanud ringkonnakohtule puudutatud isiku surmatunnistuse, mille kohaselt

on puudutatud isik surnud 30.11.2025. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

428 lg 1 p-st 5 tulenevalt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva

füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Perekonnaseaduse §

195 lg 1 p 1 kohaselt lõpeb eestkoste eestkostetava surmaga. Kuna isik, kellele eestkoste

seadmist menetleti, on surnud ning tegemist on õigussuhtega, mis ei võimalda õigusjärglust,

tuleb menetlus asjas lõpetada. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et eestkoste

lõppemisel eestkostetava surma tõttu tuleb asja menetlus õigusjärgluse võimatuse tõttu

lõpetada (vt RKTKm 11.03.2009, 3-2-1-151-08, p 14).

11. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal

menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja

määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 657 lg 1 p 4 kohaselt on ringkonnakohtul

apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja

lõpetada asja menetlus või jätta hagi läbi vaatamata. TsMS § 431 lg 2 esimene lause sätestab,

et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme

kohtu lahendi või lahendid. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada.

12. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosaliste maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud on

põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isiku riigi õigusabi

tasu ja kulud ning kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulud, mille kohus jätab TsMS § 172 lg 3

alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)