2-25-11575/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2025. a, Paide Tsiviilasja number 2-25-11575 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi E.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479) Hageja esindaja: Brittany Tuul Kostja: E.I (XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Keelduda Aktiva Finance Group OÜ hagi E.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse võtmisest. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda; hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus 1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.07.2025 Pärnu Maakohtule hagi E.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 2. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht XXX, 72101 XXX. Kohus kontrollis kostja elukoha andmeid rahvastikuregistri kaudu. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja elukoht alates 03.11.2021 xxxxxxxxxx.

2-25-11575 3. 21.07.2025 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat kostja elukoha andmete täpsustamiseks ning selgitamiseks, miks on hageja seisukohal, et hagi allub Eesti Vabariigi kohtule ning Pärnu Maakohtule. Hagejal tuli selgitada, kuidas ta on asunud seisukohale, et kostja elukoht on Järva maakonnas ning põhjendada kohtualluvust nii Pärnu Maakohtusse hagi esitamise osas kui üldiselt Eesti Vabariigi kohtusse hagi esitamise osas, mh selgitada, kas kostjaga on sõlmitud kehtiv kohtualluvuse kokkulepe. 4. 04.08.2025 teatas hageja, et hageja on 25.10.2023 sõlminud kohtuväliselt kostjaga maksekokkuleppe lepingu nr. 301700. Kostja ei ole sellest kinni pidanud. Kostja elukoht lepingus on märgitud kui XXX, 72101 XXX. Kostja on maksekokkuleppe üle vaadanud ja allkirjastanud. Lepingut allkirjastades on ta nõustunud lepingus oleva informatsiooniga, sealhulgas isikuandmetega. Hageja on hagiavalduse esitamisel lähtunud meile teadaolevast elukohast. 04.08.2025 menetlusdokumendi kohaselt on hageja 25.10.2023 sõlminud kohtuväliselt kostjaga maksekokkuleppe lepingu nr. 301700 ning lepingu kohaselt on kostja elukoht XXX, 72101 XXX. 04.08.2025 menetlusdokumendile lisatud maksekokkuleppe tingimuste punkti 3.3 kohaselt maksekokkuleppest ja antud võlatunnistusest tulenevad vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus. 5. TsMS § 371 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. 6. TsMS § 69 lg 1 alusel on kohtualluvus isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib Eesti kohus asja menetleda. 7. TsMS § 70 lg 2 näeb ette, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 sätestab, et käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või muuhulgas järgmises Euroopa Liidu määruses: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012. Selle määruse artikli 18 lõike 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Artikkel 19 kohaselt võib eeltoodust kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes, või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. 8. TsMS § 71 kohaselt võivad pooled seaduses ettenähtud juhtudel ja korras sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. 9. TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks, mis on seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandusvõi kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks 2

2-25-11575 on avalik-õiguslik juriidiline isik. Käesolev vaidlus ei ole seotud kostja majandusvõi kutsetegevusega. 10. TsMS § 104 lg 3 p 2 sätestab, et sõltumata TsMS § 104 lõikes 1 sätestatust, kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, eluvõi asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kohtualluvuse kokkuleppest ei nähtu, et see oleks sõlmitud juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, eluvõi asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. 11. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 näeb ette, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 kohaselt elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 65 lg 1 sätestab, et isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab. RRS § 65 lg 2 kohaselt, kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks (edaspidi elukoha aadress). Teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena. 12. Kohus on teinud päringu kostjale ning kostja on vastuseks kohtunõudele teatanud, et tema alaline elukoht asub Soome Vabariigis, ta on vaidlusaluse kohustuse osas tegutsenud eraisiku ehk tarbijana ega anna nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus. 13. Kohus on kontrollinud, et Maksuja Tolliameti andmetel on kostjale viimati Eesti Vabariigis teinud väljamakseid osaühing T V 1.2019; Osaühing I 3.2015 ning AS P 9.2021. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja elukoha aadress XXXXXX 04.08.2020 - 02.12.2025. Seega puuduvad andmed, et kostja käesoleval ajal elaks või töötaks Eesti Vabariigis. 14. Kohtu hinnangul on kohtu poolt tuvastatud asjaolud andnud piisava kindluse järeldamaks kostja tahet muuta oma elukoht Eestis asuvast elukohast välisriigis asuva vastu. Kohtualluvuse kokkulepe ei vasta TsMS § 104 lg 1 tingimustele. Kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda kostja elukohast Soomes. 15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna Eesti kohus ei ole kohtualluvuse sätete järgi pädev antud asja menetlema. 16. Seoses asjaoluga, et kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, tagastatakse see TsMS § 372 lg 4 alusel koos selle lisadega hagejale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus ei tagasta. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). 17. Juhindudes TsMS § 168 lg 1, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kohus ei ole kostjale hagimaterjale kätte toimetanud ning toimiku andmetel ei ole kostjale tekkinud menetluskulu, seega ei määra kohus hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks. 18. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 372 lg 5 esimene lause sätestab, et hageja võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. 3

2-25-11575 19. Hageja eest on Julianus Inkasso OÜ hagilt tasunud riigilõivu 840 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv hageja avalduse alusel kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4