2-23-151252/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-151252

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. M. vastu

põhivõlgnevuse 377 euro, intressi 99,73 euro,

sissenõudmiskulude 30 euro, viiviste 101,22 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

739,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: S. R.; Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-

post: justist@julianus.ee

Kostja: A. M. (isikukood XXX), elukoht XXX; e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi A. M. vastu.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 683,02 euro saamiseks. Kohus tegi 21.12.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

lõpetas 21.02.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohus kohustas 22.02.2024 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase

hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 11.03.2024.

3. Vastavalt 11.03.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Placet Group OÜ ja kostja vahel

03.03.2021 sõlmitud krediidikontolepingu nr KK3655319 ja 04.03.2021 sõlmitud

krediidilepingu limiidi muutmise kokkuleppe alusel põhivõlgnevust 377 eurot, intressi 99,73

eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 101,22 eurot, edasiulatuvat viivist põhinõudelt

lepingujärgses intressimääras määras 34,9% aastas ja menetluskulusid. Hageja palub välja

mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, hageja ei ole algne krediidiandja vaid

on nõude omandanud nõude loovutamise teel.

4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja järgmist. Kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses

esitatud teavet. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 3600

eurot ning väljaminekud 313 eurot (dtl 59). Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning

taotleva laenu osamakse (34,54 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha

reservi vähemalt 3252,46 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat,

osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse

täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk

täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma. Hageja esitab tõendina kostja isiku samasuse tuvastamise (dtl 56) ja krediidianalüüsi

(dtl 57-72).

5. Harju Maakohus võttis 24.05.2024 määrusega hagi menetlusse ja kohustas hagejat esitama

kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingute sõlmimisel on järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust 20 päeva jooksul

kohtumääruse kättetoimetamisest (dtl 83-88).

6. Hageja esitas 03.06.2024 seisukohas (dtl 91-93) selgituse, et on teinud täiendava päringu

endisele võlausaldajale Placet Group OÜ vastutustundliku laenamise põhimõte järgimisega

seoses ning on saanud vastuseks, et KK3655319 lepingu sõlmimisel 03.03.2021 hinnati

kostja krediidivõimekust kasutades kliendi esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta,

kliendi 03.03.2021 Pensioniregistri väljavõte analüüsi, 03.03.2021 maksehäirete päringuid

ning 03.03.2021 Ametlikud teadeanded päringut. KK3655319 lepingu krediidilimiidi

suurendamisel 1000 euroni 04.03.2021 hinnati kliendi krediidivõimekust kasutades kliendi

esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi 03.03.2021 Pensioniregistri väljavõte

analüüsi, 03.03.2021 maksehäirete päringuid ning 04.03.2021 Ametlikud teadeanded

päringut.

7. Kohus selgitas 24.05.2024 kohtunõudes hagejale kohalduvat õigust ja selgitas, et VÕS § 4034

lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud,

loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist. Kohus andis võimaluse haginõude täpsustamiseks ja krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga esitamiseks.

8. Hageja ümberarvestust ei esitanud, vaid selgitas, et esialgse võlausaldaja poolt saadud

andmete kohaselt kostja krediidivõimekust kasutades kliendi esitatud andmeid kulude ning

kohustuste kohta, kliendi 03.03.2021 Pensioniregistri väljavõtte analüüsi, 03.03.2021

maksehäirete päringuid ning 03.03.2021 Ametlike teadeannete päringut.

9. Hageja sai kohtumääruse kätte 06.07.2024, kuid kohtule vastust ei esitanud. Kostjale on

hagimaterjalid kätte toimetatud jätmisega postkasti TsMS § 326 lg 2 alusel, kuid kostja ei ole

hagile tähtajaks (26.07.2024) vastust esitanud.

10. Hagiavalduses on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei

vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja

hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi

rahuldamata.

12. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal

algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja

kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-

679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub

tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

13. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajal esitanud

andmeid ega tõendeid (VÕS § 4034 lg 13), mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja oleks

järginud vastustundliku laenamise põhimõtet ei algse ega iga täiendava laenu väljastamisel

kostjale.

14. Hageja on selgitanud, et KK3655319 lepingu sõlmimisel 03.03.2021 hinnati kostja

krediidivõimekust kasutades kliendi esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi

03.03.2021 Pensioniregistri väljavõtte analüüsi, 03.03.2021 maksehäirete päringuid ning

03.03.2021 Ametlike teadeannete päringut. Järgmisel päeval, s.o 04.03.2021 sõlmitud

krediidikonto limiidi suurendamisel 500 eurolt 1000 eurole on krediidiandja tuginenud

nendele samadele päringutele. Hageja on esitanud kohtule krediidiandja koostatud

krediidianalüüsi (dtl 57-72). Sellelt nähtuvalt on kostja laenutaotluses märkinud sissetulekuks

3600 eurot (dtl 57). Kulud ülalpeetavale on 113 eurot ja majapidamiskulud 200 eurot.

Pensioniregistri päringu väljavõtet hageja kohtule koos hagiavaldusega esitanud ei ole.

Lisaks nähtub krediidianalüüsist, et aktiivse krediidikonto KK3655319 (04-03-2021 14:34)

muutmine on tagasi lükatud põhjusel: Kasiino/ alkohooli/ narkootikumide sõltlane (dtl 60).

15. 03.06.2024 seisukohas (dtl 92) on hageja esitanud kohtule menetlusdokumenti kleebitud

laenutaotluse, milles on märgitud kostja sissetulekuks 3000 eurot (hagiavalduses märgitud

3600 euro asemel), majapidamiskuludeks 500 eurot. Pensioniregistri päringu kohaselt on

kostja keskmine töötasu olnud aga 6 kuu jooksul keskmiselt 1789,86 eurot.

16. Eeltoodust tulenevalt on hageja esitanud kohtule krediidikonto lepingu sõlmimiseks ja limiidi

suurendamiseks järgmisel päeval kokku kolm erinevat taotlust erinevate andmetega. Samuti

ei vasta kostja taotluses märgitud sissetulekud pensionregistrist nähtuva sissetulekuga (3000

või 3600 eurot ja tegelik sissetulek 1789,86 eurot). Krediidiandja ei ole kontrollinud kostja

kohustuste olemasolu ega suurust, sh teiste finantskohustuste olemasolu ega suurust. Lisaks

nähtub krediidianalüüsist, et samal päeval (04.03.2024) ühel korral on krediidikonto

muutmine tagasi lükatud põhjusel, et kostja on kasiino/ alkohooli/ narkootikumide sõltlane.

Seega on kohus seisukohal, et nende andmete põhjal ei saanud krediidiandjal tekkida

veendumust, et kostja näol on tegemist krediidivõimelise laenusaajaga.

17. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

18. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale

võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust, kuid hageja ei

ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud.

20. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis 24.05.2024 kohtunõudega hagejale

võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja on koos hagiavaldusega

esitanud kohtule kostjalt laekunud maksete kokkuvõtte (dtl 46-49). Kokkuvõtte kohaselt on

kostja saanud hagejalt laenu ajavahemikul 03.03.2021-31.05.2023 kokku summas 1343 eurot

ning teinud tagasimakseid summas 953,88 eurot.

21. Samuti on hageja hagiavalduse punktis 2.1 toonud välja, et kostjal oli põhivõlgnevus lepingu

ülesütlemise seisuga so 04.06.2023 summas 1000 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on kostja

teinud hagejale tagasimakseid põhiosa katteks kokku summas 623 eurot (dtl 28).

22. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

23. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et

kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile,

et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need

kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid

arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava

ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks

peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

24. Kuivõrd hageja ei ole esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti

määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on

ebaselged. Veelgi enam, hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja on teinud hagejale

kokku tagasimakseid summas 1576,88 (953,88+623) eurot, mis on rohkem, kui hageja

põhinõue ja võimalik seadusjärgne intressinõue VÕS § 4034 lg 7 alusel kokku. Sel põhjusel

jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

26. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka

kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas

menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

27. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik