2-25-19175/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

29. detsember 2025 kell 14.00, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-19175

Tsiviilasi

Võlgniku K. K. maksejõuetusavaldus

pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja-võlgnik K. K., isikukood XXX, elukoht XXX-i

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. K. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja K. K. (K. K., isikukood XXX) pankrot 29.12.2025 kell 14.00 ja

algatada K. K. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada K. K. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (OÜ

Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 44 31 313, e-post pinker@hot.ee,

pankrotihalduri tunnistus nr 36/22.06.2004).

4. Määrata K. K. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 28. jaanuaril

2026 kell 11.00 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas (video teel).

5. Kohustada võlgnik K. K. (pankrotis) osalema vande andmiseks vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta 28. jaanuaril 2026 kell 11.00 üldkoosolekul.

Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab K. K. kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 29.12.2026.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse

Tsiviilasi nr 2-25-19175

algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates

märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks

ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb

esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas

nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate

nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma

pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust

pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

14. Jätta menetluskulud võlgniku K. K. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.

15. Vabastada Erkki Evart usaldusisiku ülesannetest ning määrata alates usaldusisiku

nimetamisest 27.11.2025 kuni pankroti väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest

usaldusisiku Erkki Evarti tasu suuruseks 810 eurot, mis hüvitada usaldusisikule

menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb, OÜ-le Õigusbüroo Liivak&Suurväli (a/a XXX).

16. Võlgnik K. K. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1)

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

2 (7)

Tsiviilasi nr 2-25-19175

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

19. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud

1. K. K. (avaldaja, võlgnik) esitas 11.11.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse. Menetluse tulemi (pankrot, võlgade ümberkujundamine) osas

võlgnikul eelistusi ei ole, ta jätab selle valiku kohtule.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja lahutatud, tal on üks alaealine ülalpeetav, kes elab koos

võlgnikuga. Võlgniku hariduseks on lõpetamata üheksas klass, alates septembri lõpust 2025

on võlgnik töötu. Tema suhtes on käimas mitmed täitemenetlused, kokku on kohustusi

ligemale 14 000 euro väärtuses. Võlgnik on XXX ainuosanik ja alates 30.12.2021 likvideerija,

osaühingul on elektroonilise äriregistri andmeil kustutamishoiatus.

1.2. Võlgniku kinnitusel ei ole tal rahalisi vahendeid, et tasuda oma kuhjunud võlgasid. Hetkel

on ta töötu ja sellest olukorrast tingituna ka suure ärevushäirega ja käib psühholoogi

vastuvõtul. Võlgniku sõnul on ta tänu võlgnevustele kaotanud oma kaks korterit ja ta arvas, et

nende müügiga kohtutäiturite poolt saavad võlad makstud. Nüüd on aga lisaks vanadele

võlgnevustele tekkinud ka üürivõlgnevus.

2. Kohus võttis 27.11.2025 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas

maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks Erkki Evarti.

3. Usaldusisik esitas kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille kohaselt tuleks

välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisiku tuvastatu ja põhjendused:

3.1. Võlgnikul varad puuduvad. Võlgnikule kuulub osalus likvideerimisel olevas äriühingus

XXX, mille likvideerimismenetlus ei ole lõpule viidud. Võlgnik on käesoleval ajal töötu.

Võlgniku sissetulekuks on kuni 921 eurot, mis koosneb riiklikest toetustest

(töötuskindlustushüvitis, peretoetus, elatisabi), abi venna poolt. Võlgniku abielu on lahutatud

29.02.2016.a, jagamata ühisvara puudub. Sissenõutavaks muutunud kohustuste summa

(sisaldab täitemenetluse kulusid) on vähemalt 19 187.70 eurot.

3.2. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tal puudub realiseeritav vara ja

püsiv sissetulek, samal ajal kui tema võlgnevuste kogusumma on vähemalt 19 187.70 eurot.

Esimesed täitemenetlused on algatatud juba 2008, 2009 ning võetud laenukohustuste katteks

on võlgnik pidanud võõrandama talle kuulunud korteriomandid XXX, kuid kõiki kohustusi ei

õnnestunud ka kinnisasja müügist laekunud summadest tasuda.

3.3. Eeltoodust tulenevalt puudub alus võlgade ümberkujundamiseks, kuna esitatud

asjaoludest ei nähtu, et võlgniku maksejõuetus oleks ajutine. Võlgnik on usaldusisikuga

peetud kirjavahetuses ja telefonivestlustes väljendanud nõusolekut algatada pankrotimenetlus

koos kohustustest vabastamise menetlusega, mida usaldusisik toetab.

4. Kohus vaatas asja läbi kirjalikus menetluses menetlusosalisi ära kuulamata.

3 (7)

Tsiviilasi nr 2-25-19175

Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused

5. Kohus asub seisukohale, et võlgniku K. K. maksejõuetusavaldus pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS §

31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2

kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

7. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgniku kohustused on sellised, mida ei ole võimalik katta igakuise sissetuleku

arvel. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku sissetulekuks 921 eurot, mis koosneb riiklikest

toetustest (töötuskindlustushüvitis, peretoetus, elatisabi), muu vara puudub, kuid võlad on

vähemalt 19 187.70 eurot. Arvestades eeltoodut ei ole võlgnikul võimalik enda võetud

kohustusi täita ei lühemas ega pikemas perspektiivis, sest selliste võlgade tasumiseks oleksid

nt võlgade ümberkujundamise menetluse tarvis igakuised maksed selgelt liiga väikesed.

Kohus loeb esitatuga tuvastatuks, et K. K. on maksejõuetu (sellisest sissetulekust on võimalik

kinnipidamisi teha väga väheses ulatuses) ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

Usaldusisik on veenvalt esile toonud põhjused, miks ei ole võimalik võlgade

ümberkujundamine ega kohustuste refinantseerimine ning kohus nõustub nendega. Aluseid

pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6

kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur)

nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule

ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne

pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole

teada aluseid täitemenetluste jätkamiseks, seega lõpevad need pankroti väljakuulutamisega

täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel.

8. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks K. K.

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt.

9. Kohus kuulutab seega võlgniku K. K. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks

Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2

kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra

vande andmiseks teist tähtpäeva. Usaldusisik on taotlenud vastava vande võtmist ning kohus

peab võlausaldajate hulka ja võlgade suurust arvestades seda taotlust põhjendatuks. PankrS §

31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei

4 (7)

Tsiviilasi nr 2-25-19175

saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise

viisi ja korda.

10. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

11. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

11.1. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45

lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused

(pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms).

Võlgnikul ei ole ühtki käimasolevat kohtumenetlust peale praeguse.

12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur

Andrus Õnnik andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud

isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

12.1. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 29.12.2026, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3

nõue.

13. Kohtu selgitused:

5 (7)

Tsiviilasi nr 2-25-19175

13.1.

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

13.2.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

13.3.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

13.4.

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

13.5.

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

13.6.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

13.7.

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

14. Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

15. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosoleku

vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.

16. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS §

59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

17. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

6 (7)

Tsiviilasi nr 2-25-19175

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval

ajal on tunnitasu ülemmäär 177.20 eurot.

18. Usaldusisiku Erkki Evarti aruande kohaselt on ta töötanud 9 tundi, mis tunnitasu 90 eurot.

Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS

§ 183 lg 2 alusel tasu hüvitamist riigi vahenditest.

19. Kohus leiab, et arvestades võlgnik K. K. maksejõuetusmenetluses usaldusisiku ülesannete

mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks

kulunud aeg 9 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub tema taotlust arvestades

selgelt kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks

määrata 810 eurot (ei sisalda ega lisandu käibemaksu).

20. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). 2025.a on kuupalga alammääraks 886 eurot. Kuivõrd

füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel puudub võlgnikul kohane vara

usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud

menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

21. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

ilmselt võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas

810 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest ning FiMS § 59 lg 9 alusel välja maksta

vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le

Õigusbüroo Liivak&Suurväli.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtunik

7 (7)