2-23-12378/54 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-12378

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

29.12.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-12378

Tsiviilasi

I.B.Z

hagi F.M vastu kinnisasja ühisomandi

lõpetamise, kasutuseeliste ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I.B.Z (registrikood XXX),

lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tauri Tigasson;

Kostja: F.M (isikukood XXX),

lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaarel Kais

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine;

Hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata I.B.Z hagi F.M vastu kinnisasja ühisomandi lõpetamise,

kasutuseeliste ja viivise nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja, I.B.Z kanda.

3. Määrata kindlaks kostja, F.M menetluskulud kogu tsiviilasja nr 2-23-12378

menetluses kõigis kohtuastmetes kokku summas 11 580,60 eurot.

4. Mõista I.B.Z-ilt F.M kasuks välja menetluskulud summas 11 580,60 eurot.

5. I.B.Z-l tuleb temalt F.M kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist

alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O. B. esitas 30.08.2023 Tartu Maakohtule F.M (kostja) vastu hagi, milles palus

kohustada kostjat andma nõusolek XXX asuva korteriomandi, registriosa numbriga XXX ,

senise omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatus ning ühisomanikena O. B. ja kostja sisse

kandmiseks, lõpetada korteri ühisomand korteriomandi hageja ainuomandisse jätmisega,

kohustusega maksta kostjale tema osa välja rahas, või alternatiivselt asja müümisega poolte

vahelisel enampakkumisel, mõista kostjalt välja kasutuseelise hüvitis 200 eurot kuus alates

01.06.2023 kuni rikkumise lõpetamiseni ja sellelt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Seoses 03.10.2023 O. B. ühinemisega I.B.Z-iga (endine ärinimi O. Õ. Z. ) ja O. B.

kustutamisega äriregistrist, astus O. B. asemel menetlusse tema üldõigusjärglasena I.B.Z

(hageja).

Hagi asjaolude kohaselt on kantud kinnistusraamatusse Tartu linnas XXX asuva korteriomandi

omanikuna sisse S.V. S.V oli abielus R. E. kuni R. E. surmani (s.o XXX). Korter soetati S.V ja

R. E. abielu ajal, mistõttu kuulus see nende ühisvara hulka. Tartu notar Aune Harujõe tõestas

26.10.2020 R. E. pärimistunnistuse, mille kohaselt oli tema ainupärijaks P.I. P.I suri XXX ja

tema ainupärijaks on omakorda P.I. P.I võõrandas 25.05.2023 endale kuuluva R. E. pärandvara

osa O. B. -le. R. E. üleelanud abikaasa S.V suri XXX. Tartu notar Andres Ott tõestas

28.03.2022 S.V pärimistunnistuse, mille kohaselt on S.V ainupärija kostja F.M. Kuna

korteriomand kuulus R. E. ja S.V ühisvara hulka, siis R. E. pärandvara omandamisega sai

hageja korteriomandi ühisomanikuks. Hagejal ei ole aga ligipääsu korterile ega võimalust

korterit kasutada. Kostja kasutab korterit ainuisikuliselt enda perekonna hüvanguks. Kostja ei

maksa hagejale korteri kasutamise eest mistahes hüvitist. Korteri kasutuskorra osas kokkulepet ei

ole. Hagejale kui ühisomanikule ei ole eelkirjeldatud olukord vastuvõetav. Hageja on proovinud

pidada kostjaga läbirääkimisi eesmärgiga kokkulepe saavutada, kuid kõik hageja katsed on

ebaõnnestunud. Seetõttu pöördus hageja kohtusse, nõudes korteriomandi ühisomandi lõpetamist,

samuti kasutuseeliste hüvitamist ja viivist.

Kostja, F.M vaidles hagile vastu. Kostja tugines hagile vastu väites sellele, et kuigi R.E. tegi

oma eluajal testamendi, millega pärandas kogu vara P.I-le, siis ei võtnud P.I pärandit vastu. P.I

ei esitanud kuue kuu jooksul pärast R. E. surma notarile pärandi vastuvõtmise avaldust ega

asunud pärandvara valdama, kasutama ja käsutama. Seetõttu päris R. E. vara seadusjärgse

pärimise reeglite alusel tema abikaasa S.V, kelle ainupärija on kostja. Kuna P.I ei pärinud R. E.

vara, siis ei saanud ka P.I P.I pärijana omandada R. E. pärandvara ega võõrandada seda

hagejale, mistõttu ei ole hageja saanud pärandvara, sh korteriomandi ühisosa, omanikuks. Kostja

esitas kohtule taotluse teha hageja nõude, kohustada kostjat andma tahteavaldused

kinnistusraamatus korteriomandi omanikukannete muutmiseks, osas osaotsus.

2. Tartu Maakohus tegi kostja taotlusel 13.06.2024 osaotsuse, millega jättis rahuldamata

hageja nõude kohustada kostjat andma nõusolek kustutada kinnistusraamatu registriosast nr

XXX korteriomandi omanikuna S.V ja kanda ühisomanikena sisse hageja ja kostja.

Kohus leidis osaotsuses, et esitatud ja kogutud tõenditele tuginedes ei saa lugeda tõendatuks

hageja väidet, et P.I asus kuue kuu jooksul pärandi avanemisest R. E. pärandvara valitsema või

valdama mõnda pärandvarasse kuuluvat asja. Seega ei saanud P.I R. E. vara omanikuks.

Eelneva tõttu ei saanud ka P.I pärast P.I surma R. E. vara omanikuks ega võõrandada hageja

õiguseellasele R. E. vara, sh korteriomandi ühisomandit. Kuivõrd hageja ei ole korteriomandi

ühisomanik, ei saa ta nõuda kinnistusraamatus omanikukannete muutmist.

Kohus avaldas, et osaotsusega lahendamata nõuete osas menetlus jätkub. Kohus ei määranud

osaotsuses menetluskulude jaotust ja avaldas, et menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses.

3. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 31.10.2024 otsusega kostja apellatsioonikaebuse,

tühistas Tartu Maakohtu 13.06.2024 osaotsususe ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega

otsustas rahuldada hageja nõude kohustada kostjat andma nõusolek kustutada kinnistusraamatu

registriosast nr XXX (korteriomand, aadressil XXX ) omanikuna S.V ja kanda ühisomanikena

sisse hageja ja kostja ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks asjas

lahendamata nõuete osas.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus eksis tõendite hindamisel ja vale on maakohtu seisukoht,

mille järgi ei ole tõendatud, et P.I võttis R. E. pärandi vastu. Ringkonnakohtu hinnangul

tõendavad esitatud ja kogutud tõendid, et P.I võttis pärast R. E. surma kuue kuu jooksul enda

valdusesse R. E. pärandvara hulka kuuluvad isiklikud ja kunstiesemed, samuti asus valdama

korterit ja sõlmis oma ema S.V korteri tasuta kasutamise kokkuleppe. Seega tuli lugeda, et P.I

on pärandvara tsiviilkoodeksi (TsK) § 551 lg-te 2 ja 3 järgi vastu võtnud. Arvestades eelnevat ja

asjaolu, et P.I ainupärija on P.I, kes võõrandas 25.03.2023 notariaalse lepinguga R. E.

pärandvara hageja õiguseellasele, tuli hageja nõue kinnistusraamatus korteri senise

omanikukande kustutamiseks ning hageja ja kostja ühisomanikena sisse kandmiseks rahuldada.

4. Riigikohus rahuldas 25.06.2025 otsusega kostja kassatsioonikaebuse ja otsustas Tartu

Ringkonnakohtu 31.10.2024 otsuse tühistada ning jätta jõusse Tartu Maakohtu 13.06.2024

otsuse, muutes maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

Riigikohus leidis, et kuigi kohtud leidsid õigesti, et TsK § 551 lg-te 2 ja 3 järgi loeti pärija kogu

pärandi vastu võtnuks ka siis, kui ta on pärast pärandi avanemist kuue kuu jooksul asunud

valitsema või valdama mõnda pärandvarasse kuulunud asja, ja ringkonnakohus tuvastas, et P.I

võttis pärast R. E. surma kuue kuu jooksul enda valdusesse R. E. pärandvara hulka kuuluvad

isiklikud ja kunstiesemed ning P.I ainupärija on P.I, kes sõlmis hageja õiguseellasega pärandvara

võõrandamise lepingu, ei ole see hageja nõude rahuldamiseks piisav. Hageja nõude rahuldamise

eeldus on ka see, et korteri omand läks P.I-lt hagejale üle. Kinnisomandi tehinguliseks

üleandmiseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 alusel vajalik kolme eelduse täitmine: (1)

sõlmitud on notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping), (2) kinnisasja võõrandanud

isikul on käsutusõigus, (3) õigusmuudatus on kantud kinnistusraamatusse. Asjade käsutamisel

tuleb arvestada ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi

põhimõttega, mille kohaselt tuleb iga ese üle anda eraldi käsutustehinguga. Eelnevat seisukohta

ei väära pärimisseaduse (PärS) § 148 lg 1 esimeses lauses sätestatu, mille kohaselt on kaaspärijal

õigus käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Ringkonnakohus tuvastas, et

P.I oli R. E. ainupärija ning P.I omakorda P.I ainupärija. Seega ei eksisteerinud pärandvara

ühisuse osa, mida P.I saanuks hagejale võõrandada. Ainupärijana sai P.I võõrandada hagejale

konkreetsed esemed ning AÕS § 641 kohaselt oli kinnisomandi tehingulise üleandmise

eelduseks kehtiva asjaõiguslepingu sõlmimine ja vastava kande tegemine kinnistusraamatusse.

Kuivõrd korteri omandi üleandmiseks ei sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis

asjaõiguslepingut ja kinnistusraamatusse ei tehtud vastavat omanikukannet, ei ole hageja

kehtivalt korteri ühiseks omanikuks saanud. Eelnevat arvestades jättis maakohus õigesti

rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatus korteri senise

omanikukande kustutamiseks ning hageja ja kostja ühisomanikena sisse kandmiseks.

Riigikohus leidis, et kohtud jätsid ekslikult otsustes märkimata menetluskulude jaotuse.

Riigikohus avaldas, et saab kirjeldatud minetuse ise kõrvaldada ja leiab, et kõigis kohtuastmetes

kantud osaotsuse esemeks olnud nõudega seotud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda ning

menetluskulude rahalise suuruse peab määrama kindlaks maakohus peale kohtuotsuse

jõustumist.

5. Tartu Maakohus andis 02.09.2025 kirjaga hagejale tähtaja esitada oma seisukoht ja

taotlused seoses tsiviilasjas jõustunud osaotsusega lahendamata nõuete edasi menetlemisega.

6. Hageja esitas 07.10.2025 kohtule taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks.

Hageja põhjendas, et Riigikohtu otsuse valguses ei ole hageja hetkeseisuga XXX asuva

korteriomandi ühisomanik. Ühisomanikuks on jätkuvalt P.I, kes sõlmis hagejaga pärandvara

võõrandamise lepingu, ja kostja F.M. Kuivõrd hetkeseisuga ei ole hageja ja kostja korteri

ühisomanikud, siis hetkeseisuga jääks hageja nõue korteri ühisomandi lõpetamiseks

rahuldamata. Samas, P.I esitas tsiviilasjas nr XXX F.M vastu hagiavalduse pärandvara

jagamiseks ja ühisomandi lõpetamiseks Tartu linnas XXX korteriomandi osas. P.I taotleb, et

korteri ühisomand lõpetatakse kaasomandiks. Antud juhul sõltub käesolevas tsiviilasjas tehtav

otsus (kas ja kuidas lõpetada XXX korteri ühisomand I.B.Z ja F.M vahel) täielikult tsiviilasja nr

XXX resultaadist. Kui tsiviilasjas nr XXX lõpetatakse korteri ühisomand kaasomanditeks, siis

kohustub P.I sõlmima I.B.Z-iga vastavad lepingud, et kaasomandiosa võõrandada I.B.Z-ile. Sel

juhul saab kohus selles tsiviilasjas lahendada hageja nõude kostja vastu korteri kaasomandi

lõpetamiseks.

7. Kostja esitas 24.10.2025 kohtule seisukoha, milles leidis, et hageja taotlus tsiviilasja

menetluse peatamiseks ei ole põhjendatud ja palus kohtul jätta hageja taotluse rahuldamata.

8. Kohus otsustas 03.11.2025. a määrusega jätta rahuldamata hageja taotluse tsiviilasja

menetluse peatamiseks. Kohus avaldas määruses seisukohta, et esineb alus osaotsusega

lahendamata nõuete osas hagi läbi vaatamata jätmiseks ja enne hagi läbi vaatamata jätmise kohta

määruse tegemist andis kohus pooltele tähtajad oma menetluskulude nimekirjade ja seejärel

vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks.

9. Kostja esitas 17.11.2025. a kohtule oma menetluskulude nimekirja, milles palub määrata

kindlaks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud kokku summas 14 351,20

eurot.

10. Hageja esitas 05.12.2025. a kohtule seisukoha kostja menetluskulude kohta. Hageja ei

nõustu kostja menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulude suurusega.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus leiab, et I.B.Z hagi F.M vastu osaotsusega lahendamata nõuete osas tuleb jätta läbi

vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Riigikohtu 25.06.2025 otsusega jõustus selles tsiviilasjas maakohtu 13.06.2024 osaotsus, millega

jäeti rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat andma nõusolek kustutada kinnistusraamatu

registriosast nr XXX korteriomandi omanikuna S.V a kanda ühisomanikena sisse hageja ja

kostja.

Tsiviilasja menetlus jätkus osaotsusega lahendamata hageja nõuete osas, s.o Tartu linnas XXX

korteriomandi, registriosa numbriga XXX , ühisomandi lõpetamise, korteri kasutuseelise

hüvitamise ja viivise nõuete osas.

Nimetatud hageja nõuete eelduseks on see, et hageja on Tartu linnas XXX korteriomandi

ühisomanik. Arvestades ka Riigikohtu 25.06.2025 otsuse põhjendusi, mille kohaselt ei ole hageja

kehtivalt korteriomandi ühiseks omanikuks saanud, siis on kohtu hinnangul ilmne, et hagiga ei

ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest hageja nõudeid ei ole võimalik ühelgi

õiguslikul alusel rahuldada ning esineb seega TsMS § 423 lg 2 järgi alus hagi läbi vaatamata

jätmiseks. TsMS § 423 lg 2 kohaselt on kohtul diskretsiooniõigus, otsustamaks hagi menetlemise

või sellest keeldumise üle, kui hagi on perspektiivitu. Kohus leiab, et antud olukorras, kus on

ilmne, et hageja nõudeid rahuldada ei saa, on põhjendatud hagi läbi vaatamata jätmine.

Eeltoodut arvestades jätab kohus läbi vaatamata hageja hagi kostja vastu kinnisasja ühisomandi

lõpetamise, kasutuseeliste ja viivise nõudes.

Vastavalt TsMS §-ile 427 võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata,

esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega jäetakse hagi läbi

vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja

sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja võtab hagi

tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Antud juhul jätab kohus osaotsusega lahendamata nõuete osas hagi läbi vaatamata, kuna on

ilmnenud, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja ei ole hagi

tagasi võtnud. Neid asjaolusid arvestades tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta osaotsusega

lahendamata nõuetega seotud menetluskulud hageja kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse.

Riigikohtu 25.06.2025 otsusega jäeti ka osaotsuse esemeks olnud nõudega seotud menetluskulud

kõigis kohtuastmetes hageja kanda ja Riigikohus määras, et hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse peab määrama kindlaks maakohus. Vastavalt Riigikohtu otsusele määrab kohus

käesoleva määrusega kindlaks nii osaotsusega lahendamata nõuetega seotud kostja

menetluskulud maakohtus ning samuti osaotsuse esemeks olnud nõudega seotud menetluskulud

kõigis kohtuastmetes.

Kostja menetluskulude nimekirja (dtl 375-379) kohaselt on tema menetluskulud kokku summas

14 351,20 eurot, sh 13 996,20 eurot lepingulise tasu õigusabi eest koos käibemaksuga, 255 eurot

esindaja transpordikulud seoses kohtuistungitel osalemisega ja 100 eurot kassatsioonikaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv.

13.1. Kohus leiab, et põhjendatud kostja menetluskuluks saab lugeda kassatsioonikaebuselt

tasutud riigilõivu. TsMS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mis kuulub

menetluskulude koosseisu. Kohus kontrollis, et kostja tasus kassatsioonikaebuse esitamisel

riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning tasutud riigilõivu

summas 100 eurot saab lugeda põhjendatud kostja menetluskuluks.

13.2. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tasu ja kulud saab lugeda põhjendatuks osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

Kostjat esindas tsiviilasja menetluses vandeadvokaat Kaarel Kais.

Kostja menetluskulude nimekirja (dtl 375-379) kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud

tsiviilasja menetluses toiminguid ajakuluga kokku 76,6 tundi alljärgnevalt:

1) 09.09.2023 –tutvumine hagimaterjalidega ja Tartu Maakohtu kohtumäärusega, õiguslik analüüs,

kliendile esmase seisukoha koostamine ja loetelu koostamine hagile vastamiseks vajaminevast infost ja

tõenditest – 2,5 h;

2) 27.09.2023 – kostja hagivastuse koostamine – 7 h;

3) 28.09.2023 – kostja hagivastuse üle vaatamine ja täiendamine, e-kiri kliendile vajamineva täiendava

tõendi kohta – 0,9 h;

4) 02.10.2023 – kostja hagivastuse täiendamine, lõplik vormistamine, lisade komplekteerimine, vastuse

ja lisade kohtule esitamine – 0,3 h;

5) 26.10.2023 – tutvumine hageja 12.10.2023 seisukohaga kostja hagivastuse osas, info kliendile – 0,3 h;

6) 14.12.2023 – kostja seisukoha koostamine hageja 12.10.2023 seisukoha osas – 4,5 h;

7) 16.12.2023 – kostja seisukoha lõplik vormistamine ja kohtule esitamine – 0,1 h;

8) 15.01.2024 – ettevalmistus 16.01.2024 kohtuistungiks Tartu Maakohtus – 1,5 h;

9) 16.01.2024 – osalemine kohtuistungil Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas (sh sõiduaeg Tallinn-Tartu-

Tallinn, 50 %-lise tasumääraga) – 3,5 h;

10) 22.01.2024 – telefoninõupidamised kliendiga, kohtule tunnistajate ülekuulamise taotluse koostamine

ja esitamine – 1,3 h;

11) 11.03.2024 – tutvumine Tartu Maakohtu 11.03.2024 kohtumääruse ja kohtukutsega, info kliendile –

0,3 h;

12) 15.04.2024 – ettevalmistus osalemiseks Tartu Maakohtu 16.04.2024 kohtuistungil, kostja

menetluskulude nimekirja koostamine vajadusel 16.04.2024 kohtuistungil kohtule esitamiseks – 2,5 h;

13) 16.04.2024 – nõupidamine kliendiga Tartus enne kohtuistungit – 1,5 h;

14) 16.04.2024 – osalemine Tartus kohtuistungil, sealhulgas sõiduaeg 50 %-lise tasumääraga) – 7 h,

millest tasustatav 4,5 h;

15) 24.05.2024 – tutvumine 16.04.2024 kohtuistungi protokolliga ja hageja 23.05.2024 seisukohaga,

õiguslik analüüs, kostja lõpliku seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 5,6 h;

16) 13.06.2024 – tutvumine Tartu Maakohtu 13.06.2024 kohtuotsusega, kohtuotsuse analüüs, info ja

selgitused kliendile – 0,5 h;

17) 15.07.2024 – tutvumine hageja apellatsioonkaebusega – 0,5 h;

18) 29.07.2024 –tutvumine Tartu Ringkonnakohtu 29.07.2024 kohtumäärusega, info kliendile – 0,2 h;

19) 16.08.2024 – vastuse koostamine hageja apellatsioonkaebusele – 3,9 h;

20) 19.08.2024 – apellatsioonkaebuse vastuse täiendamine, lõplik vormistamine ja kohtule esitamine –

1,2 h;

21) 14.10.2024 –ettevalmistus 15.10.2024 kohtuistungiks Tartu Ringkonnakohtus – 2,5 h;

22) 15.10.2024 – osalemine Tartus kohtuistungil, sealhulgas sõiduaeg 50 %-lise tasumääraga – 6 h,

millest tasustatav 3,5 h;

23) 21.10.2024 – tutvumine 15.10.2024 kohtuistungi protokolliga, kostja menetluskulude nimekirja

koostamine ja kohtule esitamine – 1 h;

24) 31.10.2024 – tutvumine Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kohtuotsuse analüüs, info ja

selgitused kliendile – 0,9 h;

25) 29.11.2024 – kostja kassatsioonkaebuse koostamine – 5,5 h;

26) 01.12.2024 – kostja kassatsioonkaebuse täiendamine – 0,5 h;

27) 02.12.2024 – kostja kassatsioonkaebuse lõplik vormistamine ja kohtule esitamine – 0,1 h;

28) 25.03.2025 – tutvumine hageja vastusega kassatsioonkaebusele, vastuse analüüs, info ja selgitused

kliendile – 0,5 h;

29) 29.04.2025 – tutvumine Riigikohtu kirjaga, vastus Riigikohtule, info ja selgitused kliendile – 0,3 h;

30) 02.05.2025 – tutvumine Riigikohtu 30.04.2025 kirjaga/kohtukutsega – 0,1 h;

31) 15.05.2025 – tutvumine Riigikohtu 15.05.2025 kirjaga (küsimused istungiks ettevalmistumiseks) –

0,2 h;

32) 15.05.2025 – kostja seniste kassatsiooniastme menetluskulude nimekirja ja menetluskulude teiselt

poolelt väljamõistmise taotluse koostamine ja kohtule esitamine – 0,7 h.

33) 24.05.2025 – tutvumine Riigikohtu poolt pooltele saadetud küsimustega, õiguslik analüüs,

ettevalmistus 26.05.2025 kohtuistungiks – 6 h;

34) 25.05.2025 – kostja menetluskulude nimekirja koostamine 26.05.2025 kohtuistungil kohtule

esitamiseks – 0,4 h;

35) 26.05.2025 – sõiduaeg Tallinnast Tartusse ja tagasi 50 %-lise tasumääraga – 4 h (tasustatav 2 h);

36) 26.05.2025 – osalemine kohtuistungil Riigikohtus – 1,4 h;

37) 29.05.2025 – Riigikohtule seisukoha koostmaine ja esitamine vastaspoole menetluskulude osas – 0,5

h;

38) 09.06.2025 – tutvumine Riigikohtu kohtuistungi protokolliga – 0,5 h;

39) 26.06.2025 – tutvumine Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsusega, kohtuotsuse analüüs, info ja

selgitused kliendile – 1,2 h;

40) 03.09.2025 – tutvumine Tartu Maakohtu 02.09.2025 kirjaga, info ja selgitused kliendile – 0,2 h;

41) 17.09.2025 – tutvumine hageja 16.09.2025 taotlusega, info ja selgitused kliendile – 0,2 h;

42) 10.10.2025 – tutvumine hageja 07.10.2025 taotlusega ja kohtu kirjaga (tähtaja määramine) – 0,1 h;

43) 24.10.2025 – kostja seisukoha koostamine hageja 07.10.2025 menetluse peatamise taotluse osas – 4

h;

44) 03.11.2025 – tutvumine Tartu Maakohtu 03.11.2025 kohtumäärusega, info ja selgitused kliendile –

0,2 h;

45) 17.11.2025 – kostja menetluskulude koondnimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 1,5 h.

Kostja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu tunnitasu määraga 150 eurot, millele lisandub

käibemaks, v. a kohtuistungitele sõitmise aja eest ja kohtuistungitel osalemise eest 50% sellest

tunnitasust, s.o 75 eurot, millele lisandub käibemaks.

Lisaks tasule taotleb kostja esindaja temale transpordikulu hüvitamist seoses 16.01.2024. a,

16.04.2024. a, 15.10.2024. a ja 26.05.2025. a kohtuistungitele sõitmisega kokku summas 255

eurot.

13.2.1. Hageja esitas 05.12.2025. a kohtule oma seisukoha kostja menetluskulude kohta (dtl

381-384). Hageja ei nõustu kostja lepingulise esindaja tasu ja kulude suurusega. Esiteks leiab

hageja, et kostja ei ole tõendanud menetluskulu tekkimist ja hageja taotleb, et kohus kohustaks

kostjat esitama menetluskulude tekkimist ja kandmist tõendavad dokumendid, arved ja nende

tasumist tõendavad maksekorraldused. Teiseks leiab hageja, et põhjendatud ei ole hüvitada

kostjale lepingulise esindaja tasu ja kulusid koos käibemaksuga, sest kostja ei ole kinnitanud, et

ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada muul põhjusel.

Kostja on menetluskulude nimekirjas üksnes tõdenud fakti, et ta on füüsiline isik, kuid see ei

tähenda, et ta ei saaks muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kolmandaks leiab hageja, et kostja lepingulise esindaja ajakulu toimingutele on osaliselt

ülemäärane. Menetluskulude nimekirja p-de 2-4 kohaselt on kostja vastuse väljatöötamisele ja

esitamisele kulunud 8,5h. Kostja vastuse sisuline osa on ca 4-lk ning dokumendil on 3 lisa.

Hageja hinnangul on põhjendatud ja vajalik aeg kõnealuse menetlusdokumendi väljatöötamisele

ja esitamisele 5h. Järelikult on kõnealune menetluskulu põhjendamatu 3,5h osas. Kostja

menetluskulude nimekirja p-de 6-7 kohaselt on kostja 16.12.2023. a seisukoha väljatöötamisele

ja esitamisele kulunud 4,6h. Kostja vastuse sisuline osa on ca 3-lk ning sellel ei ole lisasid.

Hageja hinnangul on põhjendatud ja vajalik aeg kõnealuse menetlusdokumendi väljatöötamisele

ja esitamisele 3,5h. Järelikult on kõnealune menetluskulu põhjendamatu 1,1h osas. Hageja leiab,

et põhjendatud ei ole ka hüvitada kostja esindajale istungile sõitmise ajakulu 50%-lise

tasumääraga, s.o 75 eurot, millele lisandub käibemaks, vaid justiitsministri 26.07. 2016. a

määruse nr 16 "Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord" §-s 151

sätestatud määras, s.o arvestades, et esindaja on sõitnud istungile Tallinnast Tartusse, mille

vahemaa on 151-200 km, 30 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja p-de 25-27 kohaselt on

kassatsioonkaebuse väljatöötamisele ja esitamisele kulunud 6,1h. Kassatsioonkaebuse sisuline

osa on ca 4-lk. Riigikohus küll rahuldas kassatsioonkaebuse, kuid mitte ühelgi põhjendusel ega

alusel, millele kassatsioonkaebuses tugineti. Seega on kassatsioonkaebus oma sisult täies

ulatuses põhjendamatu. Kuivõrd kassatsioonkaebuse esitamise läbi Riigikohus siiski tühistas

ringkonnakohtu otsuse, siis hageja hinnangul on põhjendatud ja vajalik aeg kõnealuse

menetlusdokumendi resolutsiooni väljatöötamisele ja esitamisele 0,5h. Järelikult on kõnealune

menetluskulu põhjendamatu 5,6h osas. Lisaks palub hageja kohtul hinnata kostja menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust ka muude kuluartiklite osas. Hageja palub kohtul arvestada, et

mitmed kuluartiklid on kantud kostja soovil, mitte kohtunõude täitmiseks ja hageja leiab, et ei

ole põhjendatud ega õiglane, et hageja peaks kostjale hüvitama menetluskulud, mis on kostjale

tekkinud tema enda soovil, ilma kohustava kohtunõudeta.

13.2.2. Esiteks, kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja taotlus nõuda kostjalt lepingulise

esindaja kulude tekkimist ja kandmist tõendavad dokumendid.

TsMS § 176 lg 6 näeb ette, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama.

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKm 01.12.2015. a nr 3-2-1-154-15, p 11), et

lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on

need kulud kandnud ja kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi

vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus,

ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6

esimest lauset kohaldamata.

Antud juhul on kostjat esindanud lepingulise esindajana vandeadvokaat ja arvestades ka eespool

viidatud Riigikohtu suuniseid, saab eeldada, et kostjal on õigusteenuse eest tasumise kohustus

ning seetõttu leiab kohus, et ei ole vajalik nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude tekkimist

ega kandmist tõendavaid dokumente.

13.2.3. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja esindaja ajakulu seoses kohtuistungitele

sõitmisega ei ole põhjendatud hüvitada tunnitasu alusel 75 eurot tund, millele lisandub

käibemaks.

Riigikohus on leidnud (vt nt RKTKm 29.09.2021. a nr 2-14-63261, p 12), et kuna alates

01.08.2016. a on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud,

tuleb alates sellest ajast analoogia korras lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamisel lähtuda

justiitsministri 26.07.2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu

maksmise ja kulude hüvitamise korrast (Kord). Alates 29.01.2018. a näeb Korra § 151 ette

hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule kulutatud aja eest ning alates sellest ajast tuleb

analoogia korras lähtuda sellest Korras ka lepingulise esindaja sõidule kulutatud aja eest tasu

määramisel.

Advokaadibüroo, mille kaudu lepinguline esindaja on kostjale õigusabi osutanud, asub Tallinnas.

Tsiviilasjas on toimunud kokku neli kohtuistungit: 16.01.2024. a, 16.04.2024. a, 15.10.2024. a

ning 26.05.2025. a, millele kostja lepinguline esindaja osales. Istungid on toimunud Tartus.

Tallinna ja Tartu vahemaa on ca 186 km.

Korra § 151 lg 1 p 4 kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast

kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava

advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud

aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda 30

eurot, kui vahemaa on 151–200 kilomeetrit.

Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tasu neljal korral

kohtuistungile sõitmise eest kokku summas 120 eurot (4 x 30).

13.2.4. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja lepingulise esindaja ajakulu kõikidele

toimingutele, sh kohtuistungitele sõiduks ja kohtuistungitel osalemiseks 76,6 tundi.

Menetluskulude nimekirjas on p-des 9, 14 ja 22 märgitud esindaja tasustatav ajakulu osalemisele

kohtuistungil koos sõiduajaga, sh 16.01.2024. a istungiga seoses 3,5 h, 16.04.2024. a istungiga

seoses 4,5 h ja 15.10.2024. a istungiga seoses. Punktis 35 on eraldi toodud 26.05.2025. a

istungile sõitmise ajakulu 2 h. Arvestades istungite toimumise aega (16.01.2024. a istung 49m,

16.04.2024.a istung 1 h 21m, 15.10.2024. a istung 32m) ja seda, et istungile sõitmise aja eest

kuulub esindaja tasu hüvitamisele vastavalt korrale 30 eurot ühe korra eest, tuleb esindajale

tunnitasu määramisel vähendada p-s 9 märgitud ajakulu 2 h ja 41m ulatuses, p-s 14 märgitud

ajakulu 3 h ja 9m ulatuses, p-s 22 märgitud ajakulu 2 h ja 58m ulatuses ning p-s 35 märgitud

ajakulu 2 h ulatuses, kokku ajakulu vähendamine 10 h 48m.

Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, saab lugeda menetluskulude nimekirjas

märgitud kostja esindaja toimingud vajalikuks ja põhjendatuks. Samas nõustub kohus hagejaga,

et osaliselt on nende toimingute ajakulu ebamõistlikult suur ega kuulu täies ulatuses

hüvitamisele. Kohus leiab, et ülemäärane on ajakulu kostja hagivastuse koostamisele (p-d 2-4)

kokku 8,2 h ulatuses. Kohus leiab, et mõistlikult vajalikuks ajakuluks saab pidada kuni 6 h ning

põhjendatud on vähendada p-des 2-4 märgitud ajakulu 2,2 h võrra. Kohus leiab, et ülemäärane

on ajakulu kostja lõpliku menetluskulude nimekirja koostamisele (p 45) kokku 1,5 h ulatuses.

Arvestades seda, et eraldi on kajastatud ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele

eelnevates kohtuastmetes, siis mõistlik ajakulu lõpliku menetluskulude nimekirja koostamisele

on kuni 0,5 h ning põhjendatud on vähendada p-s 45 märgitud ajakulu 1 h võrra. Arvestades asja

keerukust ja mahukust saab kohtu hinnangul lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu

ülejäänud toimingutele mõistlikult vajalikuks ja põhjendatuks. Kokkuvõttes loeb kohus

põhjendatuks kostja esindaja ajakulu kõikides kohtuastmetes tehtud toimingutele 62,6 h ulatuses

(vähendatud 14 h võrra).

Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni

(vandeadvokaat) saab lugeda põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu määra 150 eurot, millele

lisandub käibemaks. Õigusabi tunnitasu jääb keskmise sarnase õigusteenuse eest makstava

advokaadist lepingulise esindaja tasu piiresse.

Seega loeb kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tasu toimingute eest ajakuluga 62,6 h

ulatuses, tunnitasuga 150 eurot, kokku summas ilma käibemaksuta 9390 eurot. Lisaks on

põhjendatud kostja lepingulise esindaja tasu neljal korral kohtuistungile sõitmise eest kokku

summas 120 eurot. Seega põhjendatud on kostja lepingulise esindaja tasu ilma käibemaksuta

summas 9510 eurot.

13.2.5. Kostja taotleb lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kostja on menetluskulude nimekirjas (dtl 378) kinnitanud, et füüsilise isikuna ei saa ta

menetluskuludelt käibemaksu maha arvata.

Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja kinnitus sellises sõnastuses on ebaõnnestunud ega vasta

päris TsMS § 174 lg-s 10 nõutud sõnastusele. Samas vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg-

le 1 on käibemaksukohuslane ettevõtlusega tegelev isik. Kohus kontrollis äriregistrist, et kostja

ei ole seotud ühegi äriühinguga ega ole registreeritud ka füüsilisest isikust ettevõtjana, mistõttu

saab eeldada, et kostja ei ole käibemaksukohuslane. Seega on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kostja

menetluskulud hüvitatavad koos käibemaksuga.

Kostja taotleb lepingulise esindaja tasult käibemaksu lähtudes kulu tekkimise ajal kehtivas

määras.

Vastavalt KMS-le oli käibemaksu määr kuni 31.12.2023. a 20%, alates 01.01.2024. a kuni

30.06.2025. a oli 22 % ja alates 01.07.2025. a on 24 %. Kohus luges põhjendatuks kostja

esindaja tasu perioodil 19.09.2023. a kuni 31.12.2023. a tehtud toimingutele 13 h 24m ulatuses

summas 2010 eurot. See summa koos käibemaksuga 20% on 2412 eurot. Kohus luges

põhjendatuks kostja esindaja tasu perioodil 01.01.2024. a kuni 30.06.2025. a tehtud toimingute

eest 43 h ulatuses summas 6450 eurot ja lisaks kohtuistungitele sõitmise aja eest tasu summas

120 eurot, s.o tasu kokku summas 6570 eurot. See summa koos käibemaksuga 22% on 8015,40

eurot. Kohus luges põhjendatuks kostja esindaja tasu perioodil alates 01.07.2025. a tehtud

toimingute eest 6 h 12m ulatuses summas 930 eurot. Summa koos käibemaksuga 24% on

1153,20 eurot. Seega kokku on kostja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga 11 580,60

eurot.

13.2.6. Kohus leiab, et põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks saab lugeda kostja

lepingulise esindaja sõidukulud seoses neljal korral Tallinnast Tartusse kohtuistungitele

sõitmisega kokku summas 255 eurot (sh 3 x 65 eurot + 1 x 60 eurot).

Lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamisel tuleb lähtuda justiitsministri 26.07.2016. a

määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise

korrast. Korra § 17 lg 2 kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku

või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse

alusel summas 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta. Arvestades, et Tallinna ja Tartu vahemaa on

ca 186 km ja edasi-tagasi läbitud kilomeetrid seega ca 372, siis Korra § 17 lg 2 kohaselt on

hüvitatavad esindaja sõidukulud ühel korral istungile sõitmisega seoses summas 111,60 eurot

(372 x 0,3). Kostja esindaja taotletud sõidukulud, s.o ühele istungile sõitmise eest 60-65 eurot

jäävad sellest summast allapoole ja sõidukulud neljale istungile sõitmise eest kokku summas 255

eurot saab lugeda kostja põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks.

13.3. Kõike eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks ja määrab kindlaks kostja

menetluskulud kogu tsiviilasja menetluses kõigis kohtuastmetes kokku summas 11 935,60 eurot,

sh 100 eurot kassatsioonikaebuselt tasutud riigilõiv, 11 580,60 eurot lepingulise esindaja tasu

koos käibemaksuga ja 255 eurot lepingulise esindaja sõidukulud.

13.4. Vastavalt käesoleva määrusega ja Riigikohtu 25.06.2025 otsusega määratud

menetluskulude jaotusele, mille kohaselt jäävad kõik tsiviilasja menetluskulud hageja kanda,

mõistab kohus kostja menetluskulud kindlaksmääratud ulatuses, s.o summas 11 580,60 eurot

hagejalt kostja kasuks välja.

Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus otsuses, et hagejal tuleb temalt kostja

kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13.5. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik