2-25-100637/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.12.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-100637

Tsiviilasi

AS STV hagi A.V vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

122,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

AS STV, rk 10059388, asukoht Valge 6 - 4, Tallinn,

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

KOSTJA

A.V, ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX; tegelik elukoht

teadmata

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A.V-lt hageja AS STV kasuks poolte vahel 19.09.2022 sõlmitud

teenuste osutamise ja seadmete kasutamise lepingust nr xxxx ja xxxx – 01.04.2024

arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 99,19 eurot ja 29.12.2025 (k.a) seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis summas 19,02 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A.V-lt hageja AS STV kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras põhivõlgnevuse

(99,19 euro) tasumata jäägilt alates 30.12.2025 kuni põhivõlgnevuse 99,19 euro

tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista A.V-lt AS STV kasuks

menetluskulude katteks 240 eurot.

5. Välja mõista A.V-lt AS STV kasuks viivis menetluskuludelt (240 eurolt) alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta kostja A.V menetluskulud tema enda kanda.

1

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. 09.01.2025 esitas AS STV Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses

menetluse jätkumisega hagimenetluses, 02.05.2025 Viru Maakohtule hagi A.V vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja A.V ja AS STV 19.09.2022 teenuste osutamise ja

seadmete kasutamise lepingu nr. xxxx, mille alusel tarbis kostja interneti- ja televisiooniteenuseid,

üüris seadet Digi Smartcard ja Amiko DVB-T2/C Impulse. Kostja ei tagastanud renditud

seadmeid hagejale. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadmete maksumuse,

mille hageja on arvestanud põhiosasse.

2.1. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid

teenuste kasutamise üldtingimusi. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu

lõpetamise korral kõik komplektiosad ning hoidma seadmeid heaperemehelikult ja

sihtotstarbeliselt. AS STV on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid

arveid teenuste kasutamise eest. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik

informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja

võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse hagejale osutatud teenuste eest tasuda vastavalt

esitatud arvetele. Arvete mittetasumisega on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata.

2.2. 09.01.2024 teenuste osutamine oli peatatud võlgnevuse tõttu. Vastavalt AS STV

Üldtingimuste punktile 8.7, sideteenuse täielikul piiramisel (v.a punktis 8.2.4 sätestatud juhul)

tuleb kliendil tema kasutuses olev STV-le kuuluv seade või varaline soodustus koheselt, kuid

2

mitte hiljem kui 3 päeva jooksul arvates sideteenuse piiramise algusest STV-le ajutiselt tagastada.

19.02.2024 kliendile oli saadetud seadmete tagastamise nõue e-maili kaudu ning tavapostiga.

31.03.2024 oli arvestatud seadmete väärtushind. 18.04.2024 kliendile oli saadetud võlanõue e-

maili kaudu ning tavapostiga. 04.05.2024 klienditeenindusosakond võttis kliendiga ühendust

telefoni teel, kuid edutult. 17.05.2024 kliendile oli saadetud meeldetuletus sõnumi- ja e-posti teel.

AS STV on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved:

Kuupäev

Arve nr

Tasumata põhiosa

Maksetähtaeg

xxxx

32199218

18,19

xxxx

01.02.2024

32262402

3,00

20.02.2024

01.03.2024

32332596

3,00

20.03.2024

01.04.2024

32402286

75,00

20.04.2024

Kokku

99,19

Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 99,19 eurot.

2.3. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st

6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt hageja üldtingimuste punktile

5.16. on STV-l õigus nõuda tarbijast kliendilt tähtaegselt laekumata summalt viivist seadusjärgses

määras. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist tasumata põhinõudelt 99,19 eurolt alates

viimase arve nr 32402286 maksetähtajale järgnevast päevast 21.04.2024 kuni hagi esitamiseni

02.05.2025 (s.o. 377 päeva eest) summas 12,21 eurot.

Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivisele välja mõista kostjalt ka viivis alates 03.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2.4. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja

mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 23.10.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.10.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse

esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast

päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati

07.10.2025 ja loeti kättetoimetatuks 23.10.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

3

06.11.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

5. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad AS STV ja kostja

vahel 19.09.2022 sõlmitud teenuste osutamise ja seadmete kasutamise lepingust nr. xxxx ning

kostjale perioodil xxxx – 01.04.2024 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega

esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

Hagiavalduse kohaselt on tasumata põhinõude suuruseks 99,19 eurot, mis kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

7. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised alates

21.04.2024 kuni 02.05.2025 summas 12,21 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja

viivisearvestustega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis

kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks

muutunud viivise üldtingimuste punkti 5.16. kohaselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses määras põhinõudelt 99,19 eurolt alates 03.05.2025 – 29.12.2025 (k.a) 241 päeva

eest, mis on 6,81 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt

väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 29.12.2025 seisuga kokku summas 19,02 eurot

(12,21 + 6,81).

9. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367

kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 30.12.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 99,19

euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks

muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi

ületada 80,17 eurot (99,19 – 19,02).

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

4

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

12. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 100 eurot, mis on riigilõivu

seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol

on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui

vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

13. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund

(käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

14. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20

eurot (TsMS § 484²).

15. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

16. Menetluskulude nimekirja ja õigusabikulude arve kohaselt on hageja lepingulise esindaja

esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud

suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates

õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas

ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120

eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu.

Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole.

17. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses, s.h täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest

eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn

5

esimesel korral. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud

teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja

mõistlikuks ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 120 eurot

(käibemaksuta).

18. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 240 eurot (riigilõiv 100

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 120 eurot).

19. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

21. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik

6