2-24-127273/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse aeg ja koht

29.12.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-127273

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi A. N. vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ), rk

11542046, asukoht XXX, lepinguline esindaja Marie Tsine

KOSTJA A. N., ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX, tegelik

elukoht teadmata

Hagi hind 3924,63 eurot

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A. N.-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks E AS ja A. N.-i vahel

06.11.2023 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingust nr XXX tulenev tasumata

põhivõlgnevus 2771,62 eurot, intressid 411,72 eurot, 29.12.2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised 737,23 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A. N.-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine

viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (2771,62 euro)

tasumata jäägilt alates 30.12.2025 kuni põhivõlgnevuse 2771,62 euro tasumiseni.

4. Jätta kõik menetluskulud kostja A. N.-i kanda ning välja mõista A. N.-ilt B2 Impact OÜ

kasuks menetluskulude katteks 475 eurot.

5. Välja mõista A. N.-ilt B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (475 eurolt) alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja menetluse käik

1. OK Incure OÜ (praegune B2 Impact OÜ) esitas 30.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse

jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 09.10.2024 hagiavalduse A. N. vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja A. N. 06.11.2023 E AS-ga (edaspidi krediidiandja)

tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX, krediidilimiidiga 3200 eurot.

Krediidikonto avamiseks pidi klient end registreerima E veebilehel XXX kliendialas,

identifitseerides end kas ID-kaardi, mobiili-ID või Smart-ID abil. Enne krediidi taotlemist, pidi

kostja põhjalikult tutvuma lepingu tingimustega, sh. lepingu põhitingimuste kohaselt lepingu

lahutamatuks osaks olevate teenustingimuste, hinnakirja ja kliendiandmete töötlemise

põhimõtetega. Teenusetingimused olid ka krediidikonto lepinguga kaasas ühes digikonteineris.

Leping jõustub peale kliendi poolt allkirjastamist ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil.

2.1. Lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 40,7% aastas

ehk 0,11% päevas. Lepingu põhitingimustes selgitati, et tegemist on esialgse (maksimaalse)

fikseerimata intressimääraga, mis võib edaspidi muutuda kaks korda aastas 1. jaanuaril ja 1. juulil

sõltuvalt Eesti Panga poolt avaldatavast viimase kuue kuu keskmisest krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordsest määrast (krediidi kulukuse ülempiir).

Krediidi kogukulu moodustas 4444,66 eurot. Aastaseks viivisemääraks oli kliendilepingus

fikseeritud intressimäär ehk viivisemäär oli 40,7% aastas ja sellest 1/365 ehk 0,11% päevas.

Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 49,22% aastas. Krediidi kulukuse määr on

arvutatud eeldusega, et 3200 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 40,7%

aastas, krediidi kogukuluga 4444,66 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses.

Kuivõrd krediidilepingu sõlmimise ajal ei ole võimalik teada, kui palju krediidisaaja lepingu vältel

krediiti võtab, kui pikaks perioodiks ning omakorda sellega kaasnevaid tasusid, siis seetõttu ei ole

võimalik arvutada välja tegelikku krediidikulukuse määra vaid lähtuda saab üksnes esialgsest

eelduslikust arvutusest. Esialgne krediidi kulukuse määr, mis on arvutatud lähtudes maksimaalse

krediidilimiidi kasutusele võtmisest on seadusjärgsetes piirmäärades.

2.2. Hageja esitab selgitused seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega.

Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning

KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50

lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal ning kostja

arvelduskonto väljavõtte alusel.

Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1600 eurot kuus (lisa 12, „user profile net income monthly“

ehk sissetulekud kuus“). Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 0 eurot (lisa 9, „user

profile expenditure monthly“ ehk igakuised väljaminekud“). Pangakonto andmete kohaselt on

kostja sissetulek 1200 eurot kuus (4 kuu minimaalne sissetulek). Oma finantskohustuste suuruseks

teavitas kostja 100 eurot ning majapidamiskohustused 234 eurot. Kogutud info analüüsimisel ja

krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele,

et klient on krediidivõimeline. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete

ja registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud

krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi.

Vaba tagasimaksega leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub

intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalne intressi

makse kuus ca 105 eurot (krediidilimiit 3200 eurot * 0,11% * 30 päeva), millele lisandub

krediidisumma tagasimakse 53,33 eurot, kokku 158,93 eurot. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi

kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr.

Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja

järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Laenuvõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse

arvesse kõiki laenuvõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid.

Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole

talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on

krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on

edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja

on allkirjastanud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale

arusaadavad.

2.3. Kostja on perioodil 03.11.2023 – 19.12.2023 saanud krediiti kokku summas 3260 eurot (2500

+ 700 + 60). Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15.

kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt

minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja

väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu

seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Klient peab igakuiselt maksma

kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0,11%

päevaintressist (nt. saadud krediit 3200* 0,11% = 3,52 eurot päevas ning see korrutatakse kuu

päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st. 3200/60 = 53,33 eurot).

Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 162,10 eurot, millest on arvestatud

põhiosa katteks 63,19 eurot, intressi katteks 98,91 eurot.

2.4. Kostjat hoiatati 01.04.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud

e-posti aadressile saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava

kahenädalase tähtaja, 15.04.2024, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et E AS

käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks

kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu

ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Samuti teavitati teates, et

krediidiandjal on võimalik nõue loovutada inkassofirmale või alustada kohtumenetlust. Kostja

täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kostja oli alates jaanuarist 2024 viivituses

täielikult vähemalt kolme - 15.01.2024, 15.02.2024, 15.03.2024 osamaksete tasumisega. Kostja ei

reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks

lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles

15.04.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti

4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile, ning nõudis kostjalt lepingu raames

sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Laenulepingu teenustingimuste punkti VIII

alapunkti 1 kohaselt edastatakse kõik lepingujärgsed või sellega seonduvad avaldused ja teated,

mis tuleb teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lepingus nimetatud posti

või e-posti aadressile. Hageja on esitanud tõendid kirjade edastamise kohta nimetatud viisil ning

selles osas vaidlus puudub. Tulenevalt eeltoodust saab lugeda lepingu ülesütlemise teatise kätte

toimetatuks lepingu punkti VIII p 1 alusel ja/või kohtupraktikale tuginedes TsÜS § 69 lg 2 ja 3

alusel. Kostjale edastati 30.04.2024 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja E

vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le (praegusele B2 Impact

OÜ-le). Teate edastamisega saab lugeda nõude loovutamise kostja suhtes toimunuks VÕS § 170

mõttes.

2.5. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees lepingu lõpetamise seisuga oli 3136,81

eurot (väljastatud krediit 3200 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks 63,19 eurot). Võttes arvesse

asjaolu, et kostja on tasunud inkassomenetluses 12.06.2024 võla katteks 365,19 eurot, mille

hageja arvestab põhinõude katteks, kuulub kostja poolt tasumisele põhivõla jääk 2771,62 eurot.

2.6. Lepingu põhitingimuste kohaselt on kostja kohustatud maksma intressi 40,7% aastas

tagastamata krediidisummalt. Krediidiandja poolt toimus viimane väljamakse kostjale 19.12.2023.

Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 411,72 eurot alljärgneva arvestuse alusel (kuni

lepingu ülesütlemiseni):

Periood

Krediidijääk

Intressi %

Kogunenud intress

20.12.2023 - 15.04.2024

3136,81

40,7%

411,72

2.7. Vastavalt teenusetingimuste lepingu punktile VI 4. kohustub kostja tasuma viivist, kui ta ei

täida krediidilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Viivisemääraks on kliendilepingus

fikseeritud intressimäär, seega on ka viivisemäär 40,7% aastas ja 0,11% päevas. Hageja palub

kostjalt välja mõista viivis tagastamata krediidisumma jäägilt 2771,62 eurolt alates kostja teostatud

viimase makse järgnevast päevast 13.06.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 09.10.2024 (s.o. 119

päeva eest) intressiga võrdses määras 40,7% aastas kokku summas 366,77 eurot (vt hagiavalduse p

3.3.1).

Hageja palub kostjalt välja mõista ka jooksev viivis alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras.

2.8. Teenusetingimuste hinnakirja ja tarbijakrediidi teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud/

maksete hilinemisega kaasnevad kulud) tulenevalt on krediidiandjal pärast lepingu lõppemist õigus

nõuda sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude

loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (VÕS § 167 lg 1).

Sissenõudmiskulude hüvitise piirmäärad sätestab VÕS § 1132 lg 2. Tulenevalt eeltoodust, palub

hageja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot.

Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti

kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui

ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 30.04.2024 (25 eurot), 05.06.2024 (5 eurot), 02.07.2024 (5

eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja

enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt

täitnud - olles makseviivituses.

2.9. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 20.02.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.02.2025. Kostjat on kohustatud hagile vastama

14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest.

Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse

esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele

järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade

avaldati 04.02.2025 ja loeti kättetoimetatuks 20.02.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

06.03.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi

kuulub rahuldamisele.

6. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja A. N. on E AS-

ga sõlminud 06.11.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX, krediidilimiidiga 3200 eurot.

Lisatud krediidilepingu ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt on krediidi

(esialgne) fikseerimata intressimäär 40,7% aastas ning krediidi kulukuse määr 49,22% aastas.

Leping on sõlmitud tähtajatult ning viivise määraks on lepingule kohalduv intressimäär.

Laenuandja on lepingu üles öelnud 15.04.2024.

7. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise

asemele.

Hageja on esitanud kohtule 30.04.2024 kostjale edastatud nõudekirja, milles OK Incure OÜ

(praegune B2 Impact OÜ) teatab, et on E AS-ga sõlmitud nõudeloovutuse lepingu alusel

omandanud nõude kostja vastu, mis tuleneb kostja ja E AS vahel sõlmitud lepingust (dtl 55).

8. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal

(RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes

ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

9. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil

93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus

kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande

korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte

kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

10. Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud

krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas.

Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta

tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus

imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p

19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase

protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et

tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad

oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja või

nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate

nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu

tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas laenuleping kehtib.

11. Lepingu sõlmimise ajal 06.11.2023 tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määraga 16,72% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/

#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse

määr üle 50,16% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 49,22% aastas Eesti Panga

avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra

ei ületa. Seega leping nr XXX ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse

tõttu.

12. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

13. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud

füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis,

ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused,

sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja

intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud

kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab

ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

14. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse

täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija

esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi

(VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse

sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja

sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis

on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg

3 p 3). Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).

15. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt

tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

16. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma

kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem

seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu

31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p

21).

17. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et krediidiandja on laenuandjana täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. E AS on kontrollinud kostja

andmeid varalise seisundi ja kohustuste kohta ning krediidivõimelisust iseloomustavaid andmeid

enne lepingu sõlmimist, s.h kostja regulaarse sissetuleku suurust 4 kuu jooksul, ning võimalikke

muid kohustusi ning kostja maksekäitumist. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel

selgus, et perioodil 01.07.2023 - 31.10.2023 kostja keskmiseks sissetulekuks oli 945,09 eurot

(tööandja OÜ D), lisaks maksed teistel eraisikutelt keskmiselt 783,76 eurot, finantskohustusteks

38,68 eurot (AS-le XXX), esmased kulud 237,52 eurot (toit, ravimid) ja muud olulised kulud

226,98 eurot. Maksehäired puuduseid. Hindamiste tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et

kostja on krediidivõimeline.

18. Hagiavalduse kohaselt on lepingust tulenev põhivõla jääk 2771,62 eurot (vt lahendi p 2.5).

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud

vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus peab

hageja põhinõuet põhjendatuks ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.

19. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu

intressimäär oli 40,7% aastas. Kostjal on tasumata intress perioodil 20.12.2023 kuni ülesütlemiseni

15.04.2024 summas 411,72 eurot (vt. lahendi p. 2.6). Kohus leiab, et eelmärgitud intressinõue on

põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.

20. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

21. Pooled ei ole lepingu põhitingimustes viivise määras eraldi kokku leppinud. Lisatud Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on viivise määr lepingus kokkulepitud intressimäär

aastas ja päevas. Lähtudes eeltoodust on hageja arvestanud viivist alates kostja poolt tehtud

viimasele maksele järgnevast päevast 13.06.2024 kuni hagi esitamiseni 09.10.2024 ehk 119 päeva

eest aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 40,7% aastas, tasumata põhinõudelt

2771,62 eurolt kokku 366,71 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega.

Hageja on taotlenud alates hagi esitamist edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgses määras. Seega juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul

välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Seaduses sätestatud viivisemäär oli

perioodil 01.07.2024 – 31.12.2024 12,25% aastas, perioodil 01.01.2025 – 30.06.2025 11,15%

aastas ja alates 01.07.2025 on 10,15% aastas.

Põhinõudelt 2771,62 eurolt arvestatav seadusjärgne viivis alates 10.10.2024 – 29.12.2025 (k.a) on

370,52 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele

sissenõutavaks muutunud viivis 29.12.2025 seisuga kokku summas 737,23 eurot (366,71 +

370,52).

22. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhinõude jäägilt alates 30.12.2025 kuni põhinõude 2771,62 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 2034,39 eurot (2771,62 –

737,23).

23. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitis

summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 35 eurot.

Hageja on edastanud kostjale peale lepingu lõppemist 30.04.2024 nõudekirja (25 eurot, dtl 55),

05.06.2024 hagihoiatuse (5 eurot, dtl 58) ja 02.07.2024 meeldetuletuse (5 eurot, dtl 57).

24. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

26. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 455 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.

27. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista ka TsMS §4842 tulenev maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud

mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu

kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot.

28. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud

menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

30. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik