2-25-115132/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedMõista E.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus 195 eurot 99 senti Mõista E.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisanduv viivis tasumata
Legislator headnote
AI generated2-25-115132/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Mõista E.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus 195 eurot 99 senti Mõista E.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisanduv viivis tasumata
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Karina Kukkes
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2025, Võru kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-25-115132
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi E.C vastu põhivõla
104 euro 94 sendi, sissenõudmiskulude ja viivise
saamiseks
Tsiviilasja hind
220 eurot 89 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood
10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Kostja: E.C (isikukood XXX)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista E.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus 195 eurot 99 senti
(põhinõue 104 eurot 94 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud
viivis 61 eurot 5 senti).
3. Mõista E.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisanduv viivis tasumata
põhinõudelt alates 30. septembrist 2025 kuni põhinõude (104 euro 94 sendi) täitmiseni
määras 0, 0065 % päevas.
4. Jätta menetluskulud hagi E.C kanda.
5. Mõista E.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 240 eurot.
6. Mõista E.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks temalt väljamõistetud 240 euro
suuruste menetluskulude tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7. Väljamõistetud menetluskulud saab tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr
EE147700771000526428 viitenumbriga 718183332.
8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus
kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja
lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte
väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või
kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 5. juunil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse E.C-lt (kostja) 200 euro 50 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut
ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu
kiirmenetluse ja andis nõude üle menetluse jätkamiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu
Maakohtule.
30. septembril 2025 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista enda kasuks 8. veebruaril
2021 ja 9. märtsil 2022 Elisa Eesti AS- ga sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutamise
liitumislepingutest tuleneva põhivõlgnevuse summas 104 eurot 94 senti, sissenõudmiskulud
30 eurot ning viivise summas 61 eurot 5 senti ajavahemiku 19. aprillist 2023 kuni 29.
septembrini 2025 eest, lepingujärgse viivisemääraga 0,065% päevas. Lisaks palub hageja
välja mõista alates 30. septembrist 2025 edasiulatuva viivise kuni põhinõude 104 euro 94
sendi täitmiseni lepingujärgses määras 0, 065% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta
kostja kanda. Kostja on lepingutest tulenevaid kohustusi rikkunud. Elisa Eesti AS on kostjaga
sõlmitud lepingud üles öelnud 26. mail 2023 ja loovutanud 16. märtsil 2024 kostja vastase
nõude hagejale.
2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse
tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Maksekäsu kiirmenetluses on tööandja vastanud 28. augustil 2025, et neil on täpselt samad
kontaktandmed, mis edastati, seega neil eraldi lisavarianti saadaval hetkel ei ole, kuhu
menetlusdokumente edastada. XXX, korteriomanik kinnitas 26. augustil 2025, et kostja ei ela
enam antud aadressil. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on
Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur vastanud 2. septembril 2025, et Politsei
menetlusinfosüsteemis on märgitud E.C elukohaks XXX. Andmed on registreeritud 27.
jaanuaril 2023 menetlustoimingute käigus. Lisaks on päringu käigus nähtav, et 13. veebruaril
2014 on isikuga seotud kontaktnumber XXX ja e-post XXX. Sama e-post on isikuga seotud
ka 8. juulil 2016. Hilisemaid kokkupuuteid isikuga fikseeritud ei ole. Kohus edastas korduvalt
menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti
aadressil XXX, millelt vastused puuduvad. 19. novembri 2025 seisuga on töötamise registris
võlaõiguslepingu alusel tööd võimaldavaks isikuks märgitud WOLT EESTI OÜ (registrikood
14044231). WOLT EESTI OÜ on 28. augusti 2025 vastuses maakohtu maksekäsuosakonna
järelepärimisele vastanud, et neil ei ole lisakontakte, kuhu menetlusdokumente edastada.
Rahvastikuregistris märgitud telefoninumber XXX ei ole saadaval. Kuna praegusel juhul ei
ole elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik elukoht ei ole teada,
toimetas kohus hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte toimetada
avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega
mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud
menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes.
Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult
avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 19. novembril 2025 ning need loeti kostjale
kättetoimetatuks 5. detsembril 2025. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (19. detsembriks
2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku
vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole
kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist
tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,
kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud
asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu
rahuldab kohus hagi.
5. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava
osata.
6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
7. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 100 eurot,
maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot (2 töötundi
tasumääraga 169 eurot tund käibemaksuta).
TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud
hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud
riigilõiv 100 eurot.
TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb
maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks.
Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
Kohus leiab, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei
täitnud telekommunikatsiooniteenuste lepingust tulenevaid kohustusi), see ei sisalda erilist
õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide
viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla hagi kohtule esitamine. Arvestades asjaolu, et
tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja et asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus
põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund.
Hageja lepingulise esindaja tasumäär on 169 eurot. Kohtu hinnangul saab sellist tasumäära
pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat
mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse
turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Arvestades asjaoluga, et hagejat esindas
mitteadvokaadist esindaja ja käesolevas tsiviilasjas on tegemist õiguslikult lihtsa tüüphagiga,
loeb kohus mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot.
Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 240 eurot (100+120+20). Vastavalt
hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates
kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras.
Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele
kostja saab menetluskulud tasuda.
8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale
kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil
hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei
pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1
p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1
sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020
määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p
9.2).
allkirjastatud digitaalselt/
Karina Kukkes
kohtunik