2-24-143470/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.12.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-143470

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi R.I vastu võla nõudes

Hagi hind

600,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS, rk 10069659 asukoht Sõpruse pst 145,

Tallinn, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: R.I, ik XXX , elukoht hagiavalduses xxxx; tegelik

elukoht teadmata;

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt R.I-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks 17.09.2020 sõlmitud

lepingutest nr. xxxx ning perioodil 01.04.2021 – 01.09.2021 esitatud arvetest tulenev

tasumata põhivõlgnevus 294,72 eurot ja 29.12.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised summas 228,56 eurot.

3. Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS viivisenõue summas 54,42 eurot.

4. Välja mõista kostjalt R.I-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks TsMS § 367 alusel

edaspidine viivis määraga 0,05% päevas põhivõlgnevuse (294,72 euro) tasumata

jäägilt alates 30.12.2025 kuni põhivõlgnevuse 294,72 euro tasumiseni.

5. Jätta menetluskulud 90% ulatuses R.I kanda ja 10% ulatuses Elisa Eesti AS kanda

ning välja mõista R.I-lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude katteks 337,50 eurot.

6. Välja mõista R.I-lt Elisa Eesti AS kasuks viivis menetluskuludelt (337,50 eurolt)

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale R.I-le väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. Elisa Eesti AS esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning

seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru

Maakohtule 12.02.2025 hagiavalduse R.I vastu võlgnevuse nõudes.

2. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja R.I Elisa Eesti AS-ga (endine Elisa Teleteenused

AS) 17.09.2020 kliendi- ja teenuse osutamise leping nr. xxxx, mille alusel osutas hageja kostjale

interneti- ja/või teleteenuseid ning 17.09.2020 seadmete rendi- ja/või müügilepingu nr. xxxx,

millega rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Kostjal oli õigus

kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised

teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed

numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel

nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste

eest vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale.

2.1. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid

teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud

kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende

eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete

sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja nimetatud arvete

mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.

2.2. Teenuste osutamine oli lõpetatud võlgnevuse tõttu 30.06.2021, seadmete rent lõpetatud

26.08.2021 (digiboksi rent) ja 27.08.2021 (modem). Lepingu lõpetamisel on klient kohustatud

rendiseadme tagastama 7 päeva jooksul Elisa esindusse või tellima tehniku järele so tasuline

teenus. Kui klient ei tagasta rendiseadet õigeaegselt on Elisal õigus nõuda kliendilt rendiseadme

lepingu- või hinnakirja järgse väärtuse hüvitamist. Hinnakirja järgse rendiseadme väärtuse

hüvitamisel läheb omandiõigus üle kliendile.

2.3. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole

arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu):

Arve nr

Arve kuupäev

Summa

Maksetähtaeg

A-39287455

01.04.2021

31,16

30.04.2021

A-39486192

01.05.2021

33,97

31.05.2021

A-39695630

01.06.2021

33,97

30.06.2021

A-39905382

01.07.2021

13,98

31.07.2021

A-40115144

01.08.2021

6,98

31.08.2021

NA-132732

26.08.2021

70,00

26.08.2021

NA-132815

27.08.2021

99,00

27.08.2021

A-40324858

01.09.2021

5,66

30.09.2021

KOKKU

294,72

Kostja ei ole arveid tasunud. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 294,72 eurot.

Hageja täpsustab, et 01.02.2021 arve nr. A-38858631 ning 01.03.2021 arve nr. A-39067827 on

tasutud. Tasutud arved on esitatud selleks, et oleks nähtav, et kostja tasus arveid korduvalt viivitusega

ning ka selleks, et oleks arusaadav mille katteks on arvestatud laekumine summas 94,30 eurot.

2.4. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt üldtingimuste punktile 6.10, maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse Elisa poolt

viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065%

võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viivist viimase sissenõutavaks muutunud arve

maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, st 01.10.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 12.02.2025

valemi abil: põhivõlgnevus 294,72 eurot x viivitatud päevade arv (1231 päeva) x 0,065% päevas,

millest tulenevalt moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud

viivisenõue 235,82 eurot (dtl 94).

2.5. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista

kostjalt ka viivis põhinõudelt 294,72 eurolt alates hagi esitamise järgnevast päevast 13.02.2025 kuni

põhinõude täitmiseni määraga 0,065% päevas.

2.6. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja

mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 23.10.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.10.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema

vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas

kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes

Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt

loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 07.10.2025 ja loeti kättetoimetatuks

23.10.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 06.11.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt

vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Elisa Eesti AS

(endine Elisa Teleteenused AS) ja kostja vahel 17.09.2020 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise

lepingust nr. L-1243891, 17.09.2020 sõlmitud seadmete rendi- ja/või müügilepingust nr. L-

1243891 ning kostjale 01.04.2021 – 01.09.2021 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt

täitnud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei

ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 294,72

euro

väljamõistmiseks kostjalt.

7. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhivõlgnevuselt

294,72 eurolt viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast s.o 01.10.2021 kuni

hagiavalduse esitamiseni 12.02.2025 määraga 0,065% päevas summas 235,82 eurot. Kohus ei

nõustu hageja viivisemääraga. Nimelt on Elisa Teleteenused AS teenuste kasutamise

üldtingimuste punkti 10.1. kohaselt viivisemääraks kehtestatud 0,05% päevas, mitte 0,065%

päevas. Hageja on teinud viite üldtingimustele, mis lepingute sõlmimise ajal kostja ja Elisa

Teleteenused AS vahelistele lepingutele ei kohaldunud. Seega on sissenõutavaks muutunud

viivise suuruseks eelmärgitud perioodil 181,40 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Seega jätab kohus

rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 54,42 eurot (235,82 - 181,40).

9. Hageja on esitanud nõude ka edaspidise viivise väljamõistmiseks alates 13.02.2025 kuni

põhivõlgnevuse 294,72 euro täieliku tasumiseni. TsMS § 367 tulenevalt tuleb kohtul arvestada

edaspidine sissenõutavaks muutunud viivis kuni otsuse tegemiseni. Viivis määraga 0,05% päevas

perioodil 13.02.2025 kuni 29.12.2025 (k.a) 320 päeva eest on 47,16 eurot (vt

www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks

muutunud viivis 29.12.2025 seisuga kokku summas 228,56 eurot (181,40 + 47,16).

10. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv viivis määraga 0,05% päevas tasumata põhinõude jäägilt alates 30.12.2025 kuni

põhinõude 294,72 euro tasumiseni.. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos

sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav

viivis ei tohi ületada 66,16 eurot (294,72 – 228,56).

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

13. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 530,54

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 54,42 eurot ehk

10% ulatuses.

⁓

Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud

90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hageja kanda.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Hageja on tasunud nõudelt

riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud

riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis

tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele summas 157,50 eurot

(90% 175 eurost ).

15. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulud 676 eurot (s.h. 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu) ning viivise menetluskuludelt. Summad ei sisalda

käibemaksu.

16. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 484²) väljamõistmiseks

kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 18 eurot (90% 20 eurost).

17. Hagejale on osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses, tunnihinnaga 169 eurot/tund, mis sisaldas

täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamist ja

koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist, dokumentide esitamist kohtule, 02.05.2025

menetlusdokumendi koostamist ja 07.05.2025 menetluskulude nimekirja koostamist. Kohus leiab,

et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

18. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

19. Hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks on 169 eurot tunnis, millele lisandub

käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla

põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat.

Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine

juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel,

et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud

teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.

20. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 4 h ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest

eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn

esimesel korral. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab

kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud vastavalt

menetluskulude jaotusele summas 162 eurot (käibemaksuta) (1,5 x 120 eurot x 90%).

21. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 337,50 eurot (157,50 eurot + 18

eurot + 162 eurot).

22. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega

kindlaks määramata.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

24. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik