2-23-12257/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-12257

Tsiviilasi

T V (V) hagi K S Ki (S K) vastu mittevaralise kahju ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

600 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T V (isikukood xxxx), elukoht xxxx

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus

Sorga, Advokaadibüroo EMERALDLEGAL; e-post:

menetlus@emerald.legal

Kostja: K S K (isikukood xxxx), elukoht xxxx; e-post: xxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

16.09.2025 (dtl 145-148)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja T V hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja T V kanda.

3. Kostja menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (23.12.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED

1) Harju Maakohtu menetluses on T V hagi K S Ki vastu mittevaralise kahju (kohtu õiglasel

äranägemisel) ja lisanduva viivise nõudes (dtl 1-13, 91-96).

2) Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Facebookis xxxx leheküljel 25.08.2020 postituse

„xxxx!“ kommenteerimise alal (kättesaadav lingilt: xxxx) 26.08.2020 kell 18:13

alljärgneva avalduse (hagi lisa 2, dtl 15) (edaspidi: avaldus):

„Selle mõrtsukast värdjaga ....tuleks sama teha “.

3) Hageja leiab, et kostja on tema suhtes avaldanud ebakohase väärtushinnangu. Lugedes

kostja avaldust, saab keskmine mõistlik inimene järeldada ja tõlgendada, et hageja on

puudega isik, kes kaldub oma käitumises ja vaimsetes omadustes sotsiaalsest normist

märgatavalt kõrvale. Samuti kutsub kostja oma avalduses üles vägivallale hageja suunas.

Keskmine mõistlik inimene saab järeldada, et hageja väärib omakohut. Kostja avaldus on

tervikuna õigusvastane väärtushinnang selle põhjendamatuse tõttu. Kostja avaldatud

väärtushinnang on põhjendamatu eelkõige selle tõttu, et kostjal puudus mõistlik õigustus

hagejat avalikkuse ees halvustada ja jätta hagejast muljet kui puudega, väärastunud

psüühikaga isikust. Kostjal puudus õigustus hageja vastu vägivalla õhutamiseks. Kostja

soovib hagejale halba, mis nähtub tema avalduse karmist keelekasutusest. Kuna kostja

hinnang põhineb ebaõigetel asjaoludel, on hinnang ebakohane. Kostja kommentaari

alandav ja solvav tähendus ja seadusevastane üleskutse vägivallale on mõistlikule

lugejale ilmne. Ei ole kahtlustki, et kostja soovis hagejat avaldatud väärtushinnanguga

solvata ja tema au teotada.

4) Kostja rikkus avaldusega hageja isiklikke õiguseid võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1

kohaselt.

5) Kannatanu ei ole avaliku elu tegelane. Samuti puuduvad õigusvastasust välistavad

asjaolud. Kuna kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi, siis peab kostja hüvitama

hagejale tekkinud mittevaralise kahju. Hageja taotleb mittevaralise kahju välja mõistmist

kostjalt kohtu õiglasel äranägemisel. Samuti on hageja esitanud kostja vastu viivise

nõude (dtl 1-20, 91-96).

KOSTJA VASTUS HAGILE

6) Kostja vaidleb hageja nõuetele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata (dtl 84, 120, 129-

130, 221-222). Kostja on enda 25.10.2024 vastuses hagile märkinud, et kui ta tõesti

Facebookis mingit paha sõna hageja suhtes kasutas, siis selle võis põhjustada „xxxx“

artikkel selle kohta, et xxxx xxxx tappis haamriga rebasekutsika. Arvatavasti ta ägestus,

nagu väga paljud teised, kuna T V tegu oli samuti väga väär (dtl 84).

7) 29.05.2025 menetlusdokumendis on kostja avaldanud soovi suurelt vabandada T V ees

enda rumala sõnavääratusega, millega ta tegi T. V 2020. aastal Facebookis liiga (dtl 120).

MENETLUSE KÄIK

8) 21.11.2023 võttis kohus hagi menetlusse (dtl 28-31).

9) Hageja ja kostja on perioodil 17.03.2025 kuni 30.06.2025 kohtu vahendusel pidanud

kompromissläbirääkimisi, kuid pooled ei jõudnud kompromissi osas üksmeelele (dtl 101-

120, 123-128).

10) 16.09.2025 toimus tsiviilasjas kohtuistung (dtl 145-148).

KOHTU PÕHJENDUSED

11) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et

hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

12) Pooled ei vaidle selle üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks, et hageja T V töötas 2020. aasta augustis xxxx xxxx ja

ta tappis rebasekutsika. Nimetatud sündmuse toimumise järgselt kajastati seda paljudes

Eesti meediaväljaannetes, sealhulgas 25.08.2020 Facebookis xxxx leheküljel. Kõnealust

artiklit kommenteeris 26.08.2020 kell 18:13 kostja, kes avaldas järgmist: „Selle

mõrtsukast värdjaga ....tuleks sama teha“ (dtl 15).

13) Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja suhtes avaldanud ebakohase väärtushinnangu (dtl

1-13). Au saab teotada kahel viisil: 1) faktiväite avaldamisega; 2) väärtushinnangu

avaldamisega (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Faktiväide on asjaolu,

mis on põhimõtteliselt kontrollitav ning mille tõesus või väärus on kohtumenetluses

tõendatav (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-53-07, p 18). Väärtushinnangut on küll võimalik

põhjendada, kuid ei ole võimalik tõendada selle sisu tõesust või väärust. See, kas

avaldatu sisaldab faktiväiteid ja/või väärtushinnanguid, tuleb selgitada välja avaldatu

tõlgendamise teel (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-5-07, p 27). Kohus nõustub hagejaga, et

kostja poolt 26.08.2020 kell 18:13 postitatud avalduse (dtl 15) - „Selle mõrtsukast

värdjaga ....tuleks sama teha “ – näol on tegemist väärtushinnangu avaldamisega, mida

tuleb välja selgitada avaldatud tõlgendamise teel.

14) VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku

õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 alusel isikliku õiguse

rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel

tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

Seega tuleb VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kahju hüvitamise nõude tarbeks

õigusvastasuse otsustamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Samuti tuleb VÕS § 1046 lg

2 esimese lause järgi lisaks arvestada muud seadusega kaitstavat hüve, millele

avaldamine tugineb, kolmandate isikute õigusi ja huve ning avalikkuse huvi. VÕS § 1046

lg 2 teise lause järgi tuleb lähtuda erinevate kaitstud õigushüvede võrdlevast hindamisest.

15) Kostja poolt väidete avaldamist facebookis 26.08.2020 saab pidada väärtushinnangu

avaldamiseks VÕS § 1046 mõttes. Andmete avaldamine VÕS § 1046 tähenduses on

andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-

166-12, p 13). Isiku au väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust hinnatakse üksnes

VÕS § 1046 lg 1 järgi. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas

ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu

puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja

ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS §

1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on

õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või

avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate

kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Au õigusvastaselt teotanud isik võib

vabaneda vastutusest juhul, kui ta tõendab enda süü puudumist VÕS § 1050 lg 1 ja 2 järgi

(vt Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16).

16) Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

väärtushinnang on ebakohane (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17).

Seega õigusvastane saab olla üksnes ebakohane väärtushinnang. Enne, kui hinnata

väärtushinnangu ebakohasust, tuleb tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom.

Väärtushinnang on au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades

konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt nt Riigikohtu

10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Ebakohased on väärtushinnangud

(väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus

on mõistlikule lugejale ilmne (vt Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09,

p 16). Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ka ebasündsast väljendusviisist (vt nt

Riigikohtu 21.12.2010 ostus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20).

17) Au teotava väärtushinnangu kohasus võib muu hulgas sõltuda ka sellest, kas isik, kelle

kohta hinnang käib, on andnud põhjust selliseks hinnanguks (vt nt Riigikohtu otsus asjas

nr 3-2-1-63-02, p 7). Kõiki väiteid tuleb hinnata nende avaldamise kontekstis (vt nt

Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-153-16, p 31).

18) Kohtu hinnangul tuleb kostja avaldatut hinnata justnimelt avaldamise kontekstis ja

koostoimes hageja enda tegevusega. Kostja on selgitanud, et kommentaar - „Selle

mõrtsukast värdjaga ....tuleks sama teha “ – oli tema reaktsioon hageja poolt toime

pandud teole, mis tema arvates oli väga väär (dtl 84). Keskmisele mõistlikule isikule

võibki olla arusaamatu, segadust ja viha tekitav, miks pidi avalikku võimu teostav

vallaametnik rebasekutsika ära tapma. Keskmisele inimesele on väga inimlik ja omane

kaastunne endast nõrgemate vastu, kelleks saab kindlastki pidada ka rebase poega.

Mingis teises olukorras, kus hageja ei oleks ise aktiivselt tegutsenud, võiks kostja

väljendatud hinnang olla suures osas inimväärikust alandav ja mõnitav. Käesoleval juhul

tuleb hinnata aga ka seda, kas hageja ise on andnud põhjust vastavate väärtushinnangute

avaldamiseks. Lahkamata juriidilises mõttes hageja tegevuse lubatavust ja seaduslikkust

(see ei ole ka käesoleva vaidluse objektiks), siis keskmise mõistliku inimese seisukohast

on igal juhul hageja tegevus taunitav ja seetõttu on mõistetav ka kostjapoolne äkiline

reaktsioon kommentaari näol. Isegi kui hageja ei ole avaliku elu tegelane, on tal kohaliku

omavalitsuse organi esindajana ikkagi suurem talumiskohustus ja ta pidi vähemalt

möönma, et tema tegevusega kaasneb suurem avalikkuse tähelepanu (sealhulgas ka

negatiivses mõttes).

19) Eeltoodu alusel, arvestades hageja enda käitumist ja toimunud sündmusi, leiab kohus, et

kostja poolt 26.08.2020 avaldatud väited kooskõlas toimunud sündmuste kontekstiga ei

ole hageja au ja head nime teotavad.

20) Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu

äranägemisel. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebakohast

väärtushinnangut. Seega ei ole kostja oma tegevusega põhjustanud hagejale õigusvastast

kahju VÕS § 1043 ja § 1046 alusel ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt mittevaralise

kahju hüvitist VÕS § 128 ja § 134 alusel. Kohus jätab hageja mittevaralise kahju

hüvitamise nõude rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus

rahuldamata ka hageja viivise nõude.

21) Kokkuvõtlikult tuleb hageja hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

22) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

23) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda

asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta

tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas

kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus

esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

24) TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

25) Kostjal menetluskulud puuduvad ning kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja.

Kostja menetluskulude puudumise tõttu ei määra kohus tsiviilasjas menetluskulusid

kindlaks.

26) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik