3-25-4591/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-4591

Haldusasi

Terve Eesti Koostöökoda MTÜ kaebus Keskkonna-

ameti 7. oktoobri 2025. a kaevandamisloa ja 14.

novembri 2025. a vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Terve Eesti Koostöökoda MTÜ, esindaja

vandeadvokaadi abi Kristjan Kers

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Evelyn Jallai

Kolmas isik AS TREV-2 Grupp, esindaja Kätlin

Hinnov

Menetlustoiming

Kolmanda isiku kaasamine, kaebuse tagastamine, esi-

algse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Kaasata menetlusse kolmanda isikuna AS TREV-2 Grupp.

2. Tagastada kaebus selle esitajale.

3. Jätta Terve Eesti Koostöökoda MTÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 21 lg 3, § 121

lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS TREV-2 Grupp esitas 5. augustil 2024 taotluse saada kaevandamisluba Künka kruusa-

maardla Künka IV liivakarjääri.

2. Keskkonnaamet (KeA) andis 7. oktoobri 2025. a korraldusega DM-129311-64 kesk-

konnaloa KL-52302 Künka IV liivakarjääri 9,98 ha suurusele mäeeraldisele (teenindusmaa

12,94 ha). Loa kehtivusajaks määras amet viis aastat. Loale seati järgmised kõrvaltingimused.

2.1. Kaevandamine on lubatud tööpäevadel (v.a riiklikud pühad) kell 7.30–18.00. Maavara

laadimine transpordivahendile toimub kell 8.00–17.00. Ülejäänud ajal võib teha masinate ja

karjääriteede hooldust, korrastamistöid ja muid ettevalmistustöid.

2.2. Jõekalda kinnisasja salvkaevus tuleb selle omaniku nõusolekul teha veetaseme seiret. Vee-

taset tuleb mõõta vähemalt kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) ja lisaks siis, kui kinnisasja

omanik annab keskkonnaloa omanikule teada soovist vee taset mõõta. Kui intensiivse

kaevandamise perioodil vee tase kaevus oluliselt alaneb või kaev jääb kuivaks, tuleb

loaomanikul korraldada kaevu puhastamine ja vajaduse korral süvendamine.

2.3. Kaevandatavat täiteliiva kasutatakse ennekõike Rail Balticu teenindamiseks. Transport

hakkab eelkõige toimuma karjääri põhjapiirist suunaga paremale (ida suunas Rail Balticu

trassikoridori poole). Juhul, kui toimub transport karjäärist vasakule, s.o Riigimetsa

Majandamise Keskuse teele, tagab keskkonnaloa omanik tee korrashoiu. Kuival perioodil tuleb

teid tolmu leviku minimeerimiseks kasta. Kohalikele elanikele tuleb tagada võimalus kasutada

teed igapäevaselt nii tööle kui ka koju saamiseks.

2.4. Taotletav karjäär jääb rohevõrgustiku piirialale. Oluline on tagada suurulukite läbipääs

Keila jõe ja karjääri vahelisel alal (karjääri lääneküljel). Loa saaja tagab selle kaevandamise

tehnoloogia ja korrastamisega. Kaevandamist tuleb alustada karjääri lõunaosast ja liikuda

töödega põhja suunas. Samal ajal toimub ala korrastamine. Selliselt hoitakse loomade liikumis-

ruumi võimalikul kaua maksimaalselt laiana. Korrastamise projekti koostamisel on lähteüles-

andeks, et teenindusmaa piiripunktide 20 ja 5 vahel toimuks katendi tagasitäide võimalikult

kiiresti ja sinna jääks maismaaosa, mis toetaks lisaks loomade liikumist rohekoridoride vahel.

2.5. Maaparandussüsteem Loone-Pirgu1 peab jääma toimima. Planeeritavad tegevused ei tohi

halvendada naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega kahjustada neile jäävate maaparandus-

süsteemi elementide toimimist.

2.6. Perimetsa tee kaitsevööndis võib kaevandada, kui pärast maavara väljamist taastatakse

kohe tee seisukord endisel kujul, tagatakse sõidukite läbipääs teel ja kraavide toimimine kogu

kaevandamise vältel.

2.7. Vastavalt kaasatud bioloogi soovitustele tuleb korrastamise käigus rajatava suurema vee-

kogu kaldajoont liigendada poolsaarekestega, et ei jääks sirgete servadega süvendit. Vajaduse

korral tuleb bioloog kaasata korrastamistööde planeerimisse.

3. MTÜ Terve Eesti Koostöökoda ja MTÜ Hoiame Loodust esitasid korralduse peale vaide,

mille KeA jättis 14. novembri 2025. a vaideotsusega nr 1-7/25/78-7 rahuldamata.

3.1. Karjäär jääb rohevõrgustiku piirialale, kuid väljapoole võrgustikku. Loa andmisel on

arvestatud rohekoridori ja suurulukite liikumisteedega. Loale seati kõrvaltingimus eesmärgiga

tagada suurulukitele vajalik läbipääs.

3.2. Künka IV liivakarjääris kaevandamisel ei toimu põhjavee alandamist pumpamise teel.

Seega ei saa põhjaveetase langeda määral, mis võiks mõjutada lähikinnistute joogiveevarustust

ja piirkonna väiksemaid veekogusid.

3.3. Kaevandamise mõju põhjaveerežiimile on hinnatud „Harju maakonna maavarade teema-

planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise“ aruandes (KSH aruanne). Aruandes leiti,

et põhjaveerežiimi seisukohast on oluline eelistada lahedusi, kus veetaset ei alandata aktiivselt

(ehk pumbates). Seda eriti tihedama asustusega või looduskaitsealadega külgnevatel aladel. Nii

on võimalik vältida veetaseme alanemist tarbekaevudes ja põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide

mõjutamist (p 7.10.1).

3.4. Liiva ja kruusa veealuse varu kaevandamisel kasutatakse tänapäeval enamasti koppasid või

pinnasepumpasid, mis väljavad maavara vee alt ja jätavad selle nõrguma, lastes liigveel tagasi

karjäärisüvendisse valguda. Selline lahendus tagab põhjaveetaseme minimaalse mõjutamise

(KSH aruanne, lk 109).

3.5. Piirkonna põhjaveetaseme teatud määral alanemist ei saa siiski välistada. Põhjaveetase

võib langeda reljeefi muutuse tagajärjel või juhul, kui rajatakse kraavid veetaseme isevoolseks

alandamiseks, et maavara väljamist lihtsustada. Ka võib veetaset mõjutada see, kui pinnase

väljamisel tekkinud tühimikku hakkab täitma külgnevast pinnasest nõrguv pinnasevesi. Siiski

2(10)

on kompenseeriva vee maht sellisel juhul väike, võrreldes olukorraga, kus veetaset alandatakse

aktiivselt pumpamisega. Tüüpiliselt piirdub veetaseme alanemine karjääri alal ühe või paari

meetriga. Karjäärist väljaspool on mõju tajutav mõnekümne meetri raadiuses. Karjääri

pinnasele langevad sademed võivad veetaseme alandust ka täielikult kompenseerida (KSH

aruanne, lk 109).

3.6. Keskkonnaloa taotluse juurde on esitatud Maavarauuringud OÜ koostatud eksperdihinnang

„Hinnang põhjaveele ja põhjaveetasemele kaevandamisel Künka IV liivakarjääris“ (2024).

Hinnangu järgi tuleb karjääris põhjaveekihis kaevandamisel veetaseme alanemise korral

täiendav veekogus karjääri külgedelt. Põhjaveekihis kaevandamise mõjuraadius sõltub sellest,

kui palju liiva päevas väljatakse. Mõjuraadiuses 15 m on veetaseme alanemine viimastel

meetritel nullist kuni 10 cm-ni. Kaevandamise mõju veetasemele ei ole tajutav. Mõjuraadiuse

suurenemist või vähenemist põhjustab sademete hulk ja toitealalt tulev põhjaveekogus.

Kaevandamisel veetase põhjaveekihis alaneb, kuid tööseisaku ajal veetase taastub.

3.7. Lähimad majapidamised on karjäärist ca. 168 m kaugusel läänes olev Jõekalda (katastri-

tunnus XXX) ja ca. 166 m kaugusel olev Migumaja (katastritunnus: XXX). Viimases ei elata

püsivalt, vaid käiakse nädalavahetustel. Jõekalda ja Migumaja majapidamised ei jää karjääri

võimalikku mõjualasse. Ettevaatusprintsiibist lähtudes seati keskkonnaloale siiski

kõrvaltingimus Jõekalda kinnisasja salvkaevu seireks ja vajaduse korral kaevu süvendamiseks.

3.8. Mäeeraldise teenindusmaa lääneservast ca. 110 m kaugusel asub Keila jõgi. Kuna

karjäärist vett välja ei pumbata, ei mõjuta kaevandamine jõge ega teisi väiksemaid veekogusid.

3.9. Liiva kaevandamisel on võimalik tolmu levik maavara ammutamisel, laadimisel ja

transpordil. Levik sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise kohapealsest töötlemisest ja

ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil eraldub tolmu kruusakattega teedel

liiklemisel ja lahtistelt koormatelt. Liiklusseadustiku alusel on seatud veose katmise nõuded.

Looduslikus olekus liiv on üldiselt niiske ega tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul

lokaalne. Vajaduse korral on võimalik teid ja kaevist niisutada. Loale on seatud kõrval-

tingimused, mis minimeeriks tolmuhäiringu transpordil.

3.10.

KeA on läbi viinud nõutavad kaasamisprotseduurid ja vastanud kõigile menetluse

käigus saadetud kirjadele. Kohalike inimeste soovil korraldati avalik arutelu. Keskkonnaloa

kehtivusaeg on kolm korda lühem taotluses soovitud 15 aastast.

3.11.

Keskkonnamõju hindamine (KMH) polnud nõutav (keskkonnamõju hindamise ja kesk-

konnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1). Liiva kaevandamine 9,98 ha suurusel

mäeeraldisel ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 tähenduses. KMH

vajalikkust tuli kaaluda (KeHJS § 6 lg 2 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrus

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 3 p 4).

3.12.

KeA jättis 22. juuli 2025. a kirjaga KMH algatamata. Karjäär ei asu Natura 2000

võrgustiku alal. Leevendusmeetmete kasutamise korral ei ületata kaevandamisel müra ega õhu-

saaste piirmäärasid. Kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjaveerežiimi. Aktiivse

karjääri alal hävitatakse looduslik maastik, kuid see taastatakse hiljem korrastustööde käigus.

3.13.

Künka IV ala piirkonnas võivad lennata poegade kasvatamise ajal kotkalised ja

kullilised. Samas on raie liivakarjääri alal osaliselt juba tehtud. See on muutnud ala kotkalistele

ja haukalistele ebasobivaks. Teadaolev väike-konnakotka elupaik jääb karjääri alast ca. 4,9 km

kaugusele. Väike-konnakotkas on kaksikbiotoopne röövlind. Ta eelistab elupaigana mosaiikset

maastikku, kus toitumiseks sobilikud looduslikud rohumaad vahelduvad metsamassiividega,

kus leidub pesitsemiseks sobilikke pesapuid. Väike-konnakotka kodupiirkonnaks on üldiselt 2

3(10)

km raadiusega ringikujuline ala ümber pesa. Seega on kotkapesa karjäärist piisavalt kaugel ja

kaevandamine kotkast eeldatavasti ei mõjuta.

3.14.

Keskkonnaloa menetlemise raames ei tehta hüdrogeoloogilisi uuringuid. Hüdrogeo-

loogilised katsetööd ja veetaseme mõõtmised toimusid varem geoloogilise uuringu raames.

KeA palus taotlejal koostada eksperdihinnang, milles selgitada kaevandamise mõju põhjaveele

ja põhjavee tasemele, sh ümbritsevate majapidamiste kaevudele. Taotleja koostas ja esitas

nõutud hinnangu.

3.15.

Kuna keskkonnaorganisatsioon ei saa kaitsta teiste isikute õigusi, jäävad elanike

petitsiooni puudutavad väited vaide lahendamisel tähelepanuta.

4. Terve Eesti Koostöökoda MTÜ esitas 15. detsembril 2025 Tallinna Halduskohtule

kaebuse, milles palus kaevandamisloa ja vaideotsuse tühistada.

4.1. MTÜ-l on kaebeõigus (HKMS § 44 lg 2; keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §

30 lg 2 ja § 31). MTÜ põhikirja p-i 1 järgi on ühingu eesmärk koondada sarnaselt mõtlevaid

inimesi, kes seisavad põhiõiguste ja isikuvabaduste eest, tehes seda kooskõlas Eesti Vabariigi

põhiseadusega. MTÜ põhitegevusalana on märgitud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning

teatud elanike grupi huvide kaitse. Vaatamata sellele, et MTÜ põhikirjas ei ole sõnaselgelt

kasutatud mõistet „keskkonnakaitse“, tuleneb ühingu tegevuse eesmärgist ka vajadus kaitsta

keskkonda ja elukeskkonna kvaliteeti. Need on KeÜS § 23 mõttes osa keskkonnaõigustest.

4.2. KeÜS § 31 ei tohi tõlgendada kitsendavalt (Riigikohtu 13. veebruari 2023. a määrus asjas

nr 3-21-1360, p-d 15 ja 16). Arvestada tuleb keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade

otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi

konventsioon) üldist eesmärki avardada keskkonnaasjades üldsuse osalemise ja kohtusse

pöördumise võimalusi. Keskkonnakaitse edendamiseks KeÜS § 31 lg 2 tähenduses tuleb pidada

ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil. Keskkonna-

organisatsioonid pole üksnes ühendused, kes kaitsevad loodust tema enda pärast, vaid ka

ühendused, mille sihiks on inimeste elukeskkonna parandamine keskkonnakaitse abil. Sellistel

eesmärkidel võivad muuhulgas tegutseda kohaliku kogukonna huve esindavad ühingud, kes

soovivad parandada piirkonna elukvaliteeti. Keskkonnaorganisatsioonina kvalifitseerimist ei

takista see, kui ühing tegeleb ka muuga kui keskkonnakaitsega.

4.3. KeA jättis ekslikult avaldamata teated kaevandamisloa taotluse ja eelnõu kohta kohalikus

või maakondlikus ajalehes. Amet leidis, et tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või

keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2 teine

lause). Kaebaja leiab, et kaevandamisega kaasnev keskkonnahäiring pole väike ja menetluse

vastu oli piisavalt suur avalik huvi. Kaevandamisega kaasneb keskkonnarisk seoses põhjavee ja

rohekoridori mõjutamise ning müraga. Avalik huvi tuleneb sellest, et kaevandamise eesmärk on

teenindada Rail Balticu ehitust. Seega on kavandatud tegevus pikaajaline, ulatuslik ja otseselt

seotud suure avaliku huviga riikliku projektiga. Kaevandamine mõjutab kohalike elanike

igapäevaelu. Mõistlik olnuks avaldada kaevandamisloa menetlusse võtmise kohta teada

kohalikus ja maakondlikus ajalehes, et suurem hulk kohalikke elanikke saanuks taotluse kohta

arvamust avaldada.

4.4. KeA teavitas 7. novembril 2024 menetluse algatamisest puudutatud isikuid ja avaldas teate

selle kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ka korraldas amet 10. septembril 2025

kaevandamisloa eelnõu avaliku arutelu. KeA on teavitanud isikuid minimaalsel määral, et

vältida arutelu kaevandamisloa üle. Avalik arutelu toimus ajal, mil kaevandamisloa eelnõu oli

juba valmis. See kinnitab, et kohalike elanike väiteid ei võetud arvesse ja arutelu ei mõjutanud

otsustusprotsessi. Vastustaja tegevus viis ebaõigete järeldusteni ning tingis kaalutlusvigadega ja

ühekülgse otsuse tegemise.

4(10)

4.5. KeA tegi kaalutlusvea, jättes KMH algatamata. KeA jättis KMH eelhinnangut andes

arvestamata asjaolu, et rajatav karjäär paikneb alal, mis on loomade peamine liikumistee ja

toitumisala. Tegu on rohevõrgustiku sidususe tuumlõiguga. Kaevandustööde puhul katkeb

ulukite liikumine karjääri alal. Seetõttu kaasnevad kaevandamisloa andmisega pöördumatud

tagajärjed looduslikule mitmekesisusele. Kaevandamisloas seatud kõrvaltingimus pole piisav,

et vähendada negatiivset mõju rohevõrgustikule.

4.6. Eelhinnangus on esile toodud, et lähim kaitsealuse liigi elupaik on 200 m kaugusel asuv

nahkhiireliikide elupaik Keila jõe kohal. Lähim kaitstava taimeliigi (kahelehine käokeel)

leiukoht on ligikaudu 0,5 km kaugusel. Sellegipoolest pole analüüsitud, kuidas kaevandustööde

käigus tekkiv keskkonnahäiring ei ulatu kaitsealuste liikideni. Algatada tulnuks KMH, et

selgitada välja kaevandustööde käigus tekkiva müra-, valgus- ja tolmuhäiringu mõju

nahkhiirtele.

4.7. KeA oleks pidanud loa andmisest keelduma, kuna kaevandamisega kaasneb keskkonnaoht,

mida ei ole võimalik vältida kõrvaltingimustega (maapõueseaduse (MaaPS) § 55 lg 1, KeÜS §

52 lg 1 p 6). Kaevandamine toimub alal, kus esineb mitmeid olulisi looduslikke elemente, mille

tegevus on karjääri tõttu katkestatud ja häiritud.

4.8. Seda, et kaevanduse abil teenindatakse Rail Balticu ehitustöid, ei saa pidada olulisemaks

rohevõrgustiku säilimisest. KeA oleks pidanud seadma keskkonnakaitse olulisemale kohale (vt

KeÜS § 1 p 3).

4.9. Planeeritavast karjäärist 2 km lõunas asub Künka karjäär. 3,2 km edelas on Purila karjäär.

4,8 km kirdes on Alesti karjäär ja 4,8 km kirdes Alesti II karjäär. Kaevandamisloa andmisel

eksis KeA MaaPS § 1 p 1, KeÜS § 13 ja säästva arengu seaduse § 2 vastu, mis nõuavad

maavarade säästlikku kasutamist. Enne uute kaevanduste rajamist tuleb olemasolevate

karjääride jääkvarud väljata. Uue karjääri rajamine Kohila valda pole otstarbekas ega säästev.

Rail Balticu ehituse teenindamiseks saab kasutada olemasolevaid karjääre.

5. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, milles palus peatada kaevandamisloa

kehtivuse kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

5.1. Kaevandamise alustamine toob kaasa pöördumatu keskkonnakahju, mida hiljem on

võimatu või äärmiselt raske kõrvaldada. Arvestades halduskohtus asjade lahendamise keskmist

aega (2024. a-l 153 päeva), muudaks EÕK kohaldamata jätmine kaebuse sisutühjaks.

5.2. Taotletav karjääriala asub loomade peamisel liikumisteel ja toitumisalal, paiknedes rohe-

võrgustiku sidususe tuumlõigul. Kaevandamise alustamine tähendaks ulukite liikumise

katkemist ja loodusliku mitmekesisuse pöördumatut hävimist kavandatava mäeeraldise alal.

Kaevandamisega kaasnev müra-, tolmu- ja valgusreostus võib kahjustada nahkhiirte elupaiku.

Kahju tekkiks kohe ning tagajärjed poleks hiljem tagasipööratavad.

5.3. Ainus viis kaebaja õiguste (elu- ja keskkonnakvaliteet) ja avaliku huvi kaitseks on peatada

kaevandamisloa kehtivus kohtumenetluse ajaks. Kaevandamisloa andmise kasuks räägib huvi

teenindada Rail Balticu trassi. Samas on avalikes huvides ka loodusliku mitmekesisuse kaitse

ning maavarade säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kaevandamisloa kehtivuse peatamine

lükkab Rail Balticu teenindamist vaid edasi. Huvi vältida keskkonnakahju kaalub üles loa

omaja majandusliku huvi kaevandamist kohe alustada.

5.4. Kaebusel on head eduväljavaated, arvestades loamenetluse puuduseid (loataotluse kohta

kohalikus ajalehes teate avaldamata jätmine, KMH algatamata jätmine, loa andmine hoolimata

keskkonnaohust).

6. Kohus palus 16. detsembri kohtunõudes KeA ja AS-i TREV-2 Grupi seisukohta EÕK

taotluse kohta. Kohus väljendas esialgset arvamust, et kaebajal ei pruugi olla kaebeõigust.

5(10)

Kohus andis kaebajale, KeA-le ja AS-ile TREV-2 Grupp võimaluse avaldada arvamust kaebaja

kaebeõiguse kohta.

7. AS TREV-2 Grupp esitas seisukoha.

7.1. Kaebajal pole ilmselgelt kaebeõigust. Kaebaja ei ole keskkonnaorganisatsioon. Kaebuses

pole esile toodud asjaolusid, mis kinnitaks, et kaevandamisluba on seotud kaebaja keskkonna-

kaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga (KeÜS § 30 lg 2).

Kaebaja põhitegevusalana on märgitud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning teatud elanike

grupi huvide kaitse. Kaebaja laiendab kaebuses oma tegevust põhjendamatult ka

keskkonnakaitse edendamisele, selgitamata seejuures täpsemalt selle tegevuse olemust, samuti

kaebaja seotust konkreetse piirkonna, sealsete elanike ja kogukonnaga. Kaebaja põhikirjalise

eesmärgina ei ole keskkonnaalast tegevust esile toodud.

7.2. EÕK kohaldamine eeldab seda, et vastasel juhul osutub kaebaja õiguste kaitse oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Kuna vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, tuleb kaebus

lugeda perspektiivituks. Kaebus on perspektiivitu ka kaebeõiguse küsimuse kõrvale jätmise

korral. Loamenetluses on tehtud kõik seadusega nõutavad toimingud. Korraldatud on avalik

arutelu. Menetluse käigus esitatud küsimustele on vastatud. KMH algatamata jätmist on

põhjendatud. KMH eelhinnangus leiti, et kaevandamise mõju on leevendatav nii kaevandamise

käigus rakendatavate tehnoloogiate toel kui ka maa korrastamisel. Eelhinnangus analüüsiti

põhjalikult karjääri tööga kaasnevaid võimalikke keskkonnahäiringuid. Eelhinnangu

lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel pole olulist keskkonnamõju. Kaevandamisloa

kõrvaltingimusteks seati kõik käsitletud keskkonnameetmed. Kaebaja arvamusel pole suuremat

kaalu kõigi kaasatud ekspertide ja asutuste omast, mis on kujundatud põhjaliku analüüsi

pinnalt. KeA on kaevandamisloas kõiki tähtsust omavaid nüansse põhjalikult käsitlenud ja

otsustusi sisukalt põhjendanud. Kaevandamisluba on õiguspärane.

8. KeA esitas seisukoha, milles palus kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).

8.1. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus ei ole piiramatu populaarkaebuse esitamise õigus.

Lisaks sellele, et vaidlustatud haldusakt peab olema seotud organisatsiooni

keskkonnakaitseliste eesmärkidega või tegevusvaldkonnaga, tuleneb KeÜS § 30 lg-st 2, et ka

kaebuse aluseks olevad argumendid peavad olema seotud keskkonnakaitse eesmärkidega.

Keskkonnaühendus ei saa kaitsta teiste isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. augusti

2018. a otsus asjas nr 3-16-1472, p-d 17 ja 18).

8.2. Kaebajal ei ole kaebeõigust. Kaebaja põhikirjas ei ole kasutatud „keskkonnakaitse“

mõistet. Kaebuse põhjendustest ei saa järeldada, et selle esitamise eesmärgiks oleks inimeste

elukeskkonna parandamine, kuigi kaebaja põhjendab keskkonna kaitsmise vajadust just läbi

inimese tervise ja heaolu. Kaebusega soovib kaebaja kaitsta elurikkust. EÕK taotluse järgi

soovib kaebaja kaitsta avalikku huvi tagada loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse ning

maapõue säästlik ja otstarbekas kasutamine. Sellised eesmärgid kaebaja põhikirjas ei kajastu.

Kaebuse põhjendustest ei nähtu ka, kuidas vaidlusalusel ala kaevandamine mõjutab inimeste

elukeskkonda. Müra-, valguse- ning tolmuhäiringu argument on esile toodud seoses

kaitsealuste liikide võimaliku mõjutamisega.

8.3. Keskkonnaorganisatsioon on ühing, kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset (KeÜS

§ 31 lg 1 p 1). Kaebusest ei selgu, kuidas kaebaja on edendanud ja edendab oma tegevusega

keskkonnakaitset. Kaebaja ei ole varem keskkonnalubade menetlustes osalenud. Ka ei osalenud

kaebaja vaidlustatud kaevandamisloa menetluses. Kaebaja on esitanud üksnes vaide.

8.4. EÕK taotluses rõhutab kaebaja, et MTÜ eesmärk on sh kaitsta inimeste tervist ja heaolu

ning elukeskkonna kvaliteeti. Ei EÕK taotlusest ega kaebusest nähtu aga, kuidas vaidlusalune

6(10)

tegevus inimeste elukeskkonda väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad kahjustab. Ei

selgu, milline on kaevandamisega kaasnev pöördumatu kahju inimeste tervisele ja heaolule

ning nende elukeskkonna kvaliteedile.

8.5. Kaevandamine ei too kaasa pöördumatut olulist keskkonnakahju või olulist mõju inimeste

tervisele ja heaolule, sh elukeskkonna kvaliteedile. Seda kinnitavad menetluses koostatud

eksperdihinnangud (hinnang põhjaveele ja põhjaveetasemele, hinnang kahepaiksete liikumisele

ja KMH eelhinnang). Mõistlik on rajada Rail Balticu teenindamiseks vajalik karjäär trassi-

koridori vahetusse lähedusse. Nii ei koormata kohalikke teid ja transpordist tekkiv CO2 heide

on väiksem. Kaevandamine (sh raadamine) võib mõjutada looduslikku mitmekesisust vahetult

mäeeraldisel ja selle teenindusmaal, aga see pole seotud kaebaja õigustega. Seega pole kaebajal

EÕK vajadust.

8.6. Kaebus on perspektiivitu juba kaebeõiguse puudumise tõttu. Lisaks on vaidlustatud otsus

õiguspärane. Amet jättis kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise kohta kohalikus ajalehes

teate avaldamata, kuna liivakarjääri rajamine on väikese mõju ja riskiga. Tegevuse vastu pole

piisavat avalikku huvi (KeÜS § 47 lg 2). Kaebaja seisukohad on paljasõnalised ja

põhjendamata. Tegevus ei mõjuta märkimisväärselt põhjavee režiimi, kuna kaevandamisel ei

toimu põhjavee alandamist karjäärist vee välja pumpamise teel. Karjääri ja Rail Balticu trassi

lähedusest tulenevalt on transpordi mõju vähene. Karjääri rajamisega ei kaasne piisavat

avalikku huvi ka seotuse tõttu Rail Balticuga. Rail Balticu rajamise ja kaevandamisloa

menetlus on eraldi menetlused.

8.7. Kohalikus ajalehes teate avaldamata jätmine ei mõjutanud taotluse lahendamist. Kohalikke

elanikke kaasati asjakohases ulatuses. On tavapärane, et avalik arutelu korraldatakse siis, kui

loa eelnõu on valmis, kuna arutelu tehakse pärast eelnõu avaldamist (vt KeÜS § 48 lg-d 1 ja 4

ning § 481 lg 1). See ei anna alust arvata, et kohalike elanike arvamust enam arvesse ei võeta.

8.8. KMH eelhinnangus on selgitatud keskkonnamõju olulisust seoses elurikkusega. Karjääri

mõju ei ulatu kaitsealuste liikideni. Künka IV liivakarjäär asub väljaspool üldplaneeringuga

määratletud rohevõrgustikku. Kohila Vallavalitsus nõustus keskkonnaloa väljastamisega,

selgitades muuhulgas, et taotletav karjäär jääb rohevõrgustiku piirialale. Keskkonnaloale on

lisatud rohekoridori ja suurulukite liikumisteedega seotud kõrvaltingimus.

8.9. Kui kohus leiab siiski, et EÕK kohaldamine on põhjendatud, palub amet piirduda selliste

tegevuste keelamisega, mis muudavat faktilist olukorda looduses. Kaevandamisloa kehtivuse

peatamine ei oleks eesmärgipärane ega proportsionaalne. EÕK taotluse eesmärk on hoida ära

kaevandamisest ja seda ettevalmistatavatest töödest tulenevaid tagajärgi keskkonnale, sh

looduslikule mitmekesisusele. Seega võiks olla alust kaaluda EÕK abinõud, millega keelata

teha mäeeraldisel ja selle teenindusmaal töid, mis muudavad olukorda looduses. See

võimaldaks loa omanikul teha ettevalmistavaid töid, mis võtavad samuti aega: näiteks sõlmida

maa kasutamise leping, tellida ja koostada kaevandamis- ning korrastamisprojekt. Neist

tegevustest ei tulene tagajärgi, mille puhul kaebuse eesmärk võiks jääda saavutamata. Sellisel

viisil ei riivaks EÕK kohaldamine ülemäära ka kolmanda isiku õigusi.

9. Kaebaja esitas seisukoha.

9.1. KeÜS kommenteeritud väljaande

järgi on olulisim kriteerium keskkonnaühenduse

määratlemisel keskkonnakaitse edendamine. See nõue tagab, et keskkonnaühendustena

tunnustatakse vaid selliseid ühendusi, mis tõepoolest soovivad ja suudavad keskkonnahuvide

eest seista. KeÜS ei sätesta nõuet, et keskkonnakaitse peaks olema organisatsiooni ainsaks ees-

märgiks. Siiski ei tohiks organisatsioonil olla keskkonnakaitsega konkureerivaid (eelkõige

majanduslikke) eesmärke, et vähendada võimalust keskkonnaorganisatsiooni staatusest

tulenevate õiguste kuritarvitamiseks.

7(10)

9.2. Keskkonnaühenduseks võib olla ka ühendus, mille põhikirjast ei tulene selgesõnaliselt

üksnes looduskaitselised eesmärgid. See, et kaebaja põhikirjas pole selgesõnaliselt nimetatud

looduskeskkonna kaitsmist, ei tähenda, et MTÜ-l poleks sellist eesmärki. Looduskaitseline ees-

märk on tuletatav põhiseadust ja kaebaja põhikirjalisi eesmärke kooskõlas tõlgendades.

9.3. KeÜS ei nõua, et keskkonnaühendus oleks seotud kohaliku kogukonnaga. Riigisisesed

kriteeriumid, mis EL keskkonnaalase kaebeõiguse sisutühjaks muudavad, pole lubatavad (vt nt

Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-263/08).

9.4. Põhiseaduse §-st 5 tulenevalt peab Eesti loodusvarade ja -ressursside kasutamine teenima

ennekõike Eesti riigi ja rahva huve. Kuna rahvuslik rikkus ei piirdu majandusliku aspektiga,

peab riigi keskkonnapoliitika juba §-st 5 tulenevalt tasakaalustatult arvestama erinevaid

avalikke (sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi) huve. Seejuures ei seisne keskkonna

väärtus inimese ja ühiskonna jaoks üksnes tema inimese poolt kasutamise võimaluses, vaid

juba pelgas olemasolus (nn eksisteerimisväärtus). Kaitset vajab ka see osa keskkonnast, millel

ei ole ühest majanduslikku tähtsust või selget kasutusväärtust. Loodusvarade ja -ressursside

kasutamine peab teenima rahva huve. Kaebaja on ühendus, kes koosneb inimestest kelle

eesmärk just ongi rahva põhiseaduslike huvide eest seismine.

9.5. Keskkond on omandiülene üldine õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides. Põhi-

kohustuse täitmist saab isikult nõuda üksnes riik ja teised avaliku võimu kandjad, mitte teised

üksikisikud. Samas võib teistel isikutel olla õigus nõuda riigilt niisuguste nõuete esitamist

kaitsepõhiõiguse alusel mõne oma teise põhiõiguse, nt eraelu puutumatuse (§ 26), õiguse

tervise kaitsele (§ 28) või omandipõhiõiguse (§ 32) kaitseks.

9.6. Kaebaja on MTÜ, kelle liikmetel on elukoht Kohila vallas, st rajatava karjääri juures.

Vaidlusaluse kaevandamisloaga kaasnevad muuhulgas nii müra- kui ka tolmuhäiringud. Need

häiringud mõjutavad otseselt kaebaja liikmete õigust eraelu puutumatusele (õigus elada

rahulikus ja häiringuteta keskkonnas) kui ka õigust tervisele (õigus elada keskkonnas millega ei

kaasne tervisehäiringud). Eelnevalt on selgitatud, et kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks on

liikmete põhiõiguste kaitse tagamine. Isik saab nõuda riigilt põhiseadusest tuleneva keskkonna

säästmise kohustuse täitmist, kui see kahjustab isikut ennast. Antud juhul kahjustab

kaevandamisloaga kaasnev tegevus muuhulgas kaebaja liikmeid. Seega nõuab kaebaja läbi riigi

(kohtu) keskkonnakohustuste täitmist kolmandalt isikult. Ka selliselt on kaebaja tegevus

otseselt seotud keskkonnakaitseliste eesmärkidega.

9.7. KeÜS kommenteeritud väljaandes on asutud seisukohale, et keskkonnakaitse edendamise

hindamisel tuleb arvestada ühenduse võimet oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia. Keskkonna-

organisatsiooniks võivad olla ka ühendused, kellel senine tegevus puudub. Sellisel juhul tuleb

ühenduse põhikirjaliste eesmärkide elluviimise võimet hinnates arvestada ühenduse

organisatsioonilist ülesehitust, liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi. Kaebaja

keskkonnakaitseliseks tegevuseks on praeguse kaebuse esitamine. Kaebajal on võimekus oma

põhikirjalisi eesmärke ellu viia. Ka seda kinnitab praeguse kaebuse esitamine selleks, et kaitsta

Kohila valla looduslikku mitmekesisust. Läbi kaebuse rahuldamise saavutatakse kaebaja põhi-

kirjalised eesmärgid, ehk põhiõiguste kaudu keskkonna kaitsmine.

9.8. Kaebaja on sotsiaalmeedia kaudu teavitanud ja kaasanud avalikkust vaidlusaluse teemaga

tegelema. Selle jaoks on kaebaja koostanud artikleid, teinud lühidokumentaale ning alustanud

petitsioone rajatava karjääri vastu. Kaebaja on võimeline panustama aega ja raha keskkonna

kaitsmisele.

9.9. KeA tunnustas vaideotsuses kaebajat keskkonnaorganisatsioonina. Halduskohtu seisukoht,

et kaebajal kaebeõigust pole, on seega üllatav ning vastuolus õigusaktide ja relevantsete

8(10)

asutuste seisukohtadega. Ka oleks kaebeõiguse tunnustamata jätmine selles olukorras vastuolus

õiguskindluse põhimõttega (põhiseaduse § 10).

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus kaasab kolmanda isikuna menetlusse vaidlustatud loa taotleja ja omaniku AS-i

TREV-2 Grupp. Kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle (HKMS §

20 lg 1).

11. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus KeA 7. oktoobri 2025. a korralduse

vaidlustamiseks.

12. Kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks ei ole keskkonnakaitse (KeÜS § 31 lg 1 p 2). Kaebaja

põhikirja (digitoimiku leht 151) p 1 sätestab: „Terve Eesti Koostöökoda MTÜ, asub Eestis [---],

eesmärgiga koondada sarnaselt mõtlevaid inimesi ehk inimesi, kes seisavad põhiõiguste ja

isikuvabaduste eest, tehes seda kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega“. Muid eesmärke

kaebaja põhikirjas nimetatud pole. Eesmärgist koondada inimesi, kes seisavad põhiõiguste ja

isikuvabaduste eest, saab tuletada eesmärgi kaitsta inimeste põhiõigusi ja isikuvabadusi. Sellest

ei ole aga võimalik tuletada eesmärki kaitsta muid põhiseadusega kaitstavaid väärtusi, sh maa-

põueressursse ja looduskeskkonda (vt põhiseaduse §-d 5 ja 53).

13. Riigikohus on selgitanud, et kuigi KeÜS § 30 lg-st 2 tuleneb keskkonnaorganisatsiooni

õigus kohtusse pöörduda, seab säte keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigusele ka piirangud.

Lisaks sellele, et vaidlustatud haldusakt või toiming peab olema seotud organisatsiooni

keskkonnakaitseliste eesmärkide või tegevusvaldkonnaga, peab ka keskkonnaorganisatsiooni

kaebuse alus (HKMS § 41 lg 2) eelnimetatutega seonduma (vt viidatud otsus asjas nr 3-16-

1472, p 17). Praegusel juhul see nii ei ole.

14. Kaebuse väited, mis puudutavad vaidlustatud otsuse materiaalset õiguspärasust, piirduvad

ulukite liikumisteede säilitamise, samuti nahkhiirte ja kahelehise käokeele kaitse tagamise

vajadusega. Nendel argumentidel ei ole seost inimeste põhiõiguste (nt õigus tervise kaitsele või

eraelu puutumatusele) kaitsega.

15. Vaidlustatud otsuse formaalne õigusvastasus tuleneb kaebaja hinnangul sellest, et

menetluse algatamise kohta jäeti avaldamata teade kohalikus ajalehes (vt KeÜS § 47 lg-d 1 ja

2). Ka leiab kaebaja, et KeA jättis ekslikult algatamata KMH. KMH tegemise ja teate

avaldamise vajadust põhjendab kaebaja põhjavee ja elurikkuse kaitse eesmärgil esitatud

argumentidega, mis ei seondu kaebaja põhikirjaliste eesmärkidega. KeA leiab õigesti, et väide,

et kaevandamisega seondub oluline avalik huvi, kuna kaevandus teenindab Rail Balticu

ehitamist, pole asjakohane. KeÜS § 47 lg 2 teise lause kontekstis tuleb hinnata avalikku huvi,

mis seondub kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnahäiringu või keskkonnariskiga.

Seoses kohalikus ajalehes kaevandamisloa menetluse kohta teate avaldamise vajadusega väidab

kaebaja paljasõnaliselt ka, et kaevandamine mõjutab kohalike elanike igapäevaelu. Ühtki seda

väidet põhjendavat argumenti pole esitatud. Kaebuse põhjendused piirduvad elurikkuse

kaitseks esitatutega.

Eeltoodu põhjal ei anna alust kaebeõigust tunnustada ka kaebuse argumendid, mis puudutavad

avalikkuse kaasamise võimalikku õigusvastasust.

16. Kaebaja väidab paljasõnaliselt, et tema liikmed elavad Kohila vallas. Isegi kui see nii on, ei

saa kaebaja kaitsta kolmandate isikute, sh oma liikmete subjektiivseid õigusi (vt HKMS § 44 lg

2). Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus on ette nähtud avalike huvide kaitseks. Kui

kaevandamisluba rikub kaebaja liikmete subjektiivseid õigusi, oli neil võimalik luba ise

vaidlustada. Liiati ei saaks ulukite liikumisteede ja kaitsealuste liikide kaitse abil kaitsta

konkreetsete piirkonnas elavate inimeste subjektiivseid õigusi. Kohtunõudele esitatud vastuses

9(10)

toodud väide, et kaevandamine mõjutab kaebaja liikmete põhiõigusi müra ja tolmu leviku tõttu,

on otsitud, paljasõnaline ning konkreetsete olude ja asjaoludega seostamata.

17. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi määrusele asjas nr 3-21-1360, kus Riigikohus

tunnustas linnaosaseltsi kaebeõigust keskkonnaorganisatsioonina. Riigikohus leidis: „KeÜS §

31 lg 2 kohaselt [peetakse] keskkonnakaitse edendamiseks ka keskkonnaelementide kaitset

inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil. Sellest tuleb järeldada, et KeÜS kohaselt ei loeta

keskkonnaorganisatsioonideks üksnes selliseid ühendusi, kes n-ö kaitsevad loodust tema enda

pärast, vaid ka ühendusi, kelle sihiks on inimeste elukeskkonna parandamine keskkonnakaitse

abil. Sellistel eesmärkidel võivad muu hulgas tegutseda kohaliku kogukonna huve esindavad

ühingud, kes soovivad parandada piirkonna elukvaliteeti“ (p 15).

18. Isegi kui tunnustada kaebaja põhikirjalise eesmärgina ka kohalike elanike põhiõiguste

kaitset, ei nähtu kaebusest põhjendusi, millest saaks järeldada, et kaevandamine praegusel juhul

selliseid õigusi rikuks. Seega ei anna Riigikohtu kõnealune seisukoht alust tunnustada

praegusel juhul kaebaja kaebeõigust. Kohus leiab siiski ka, et kaebaja põhikirjaline eesmärk on

liiga avaralt sõnastatud selleks, et tunnustada sarnaselt Riigikohtu lahendis nimetatud

linnaosaseltsiga kaebaja tegevuse eesmärgina konkreetse piirkonna kogukonna elukeskkonna

hoidmist.

19. On tõsi, et keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust puudutavaid õigusnorme ei tohi

tõlgendada kitsendavalt. See aga ei tähenda, et kaebaja kaebeõigust tuleks praegusel juhul

tunnustada. Kaebaja põhikirjalised eesmärgid ei vasta nõuetele, mida KeÜS § 31 kaebeõiguse

tunnustamiseks ette näeb, ega lange kokku kaebuse alusega.

20. See, et KeA tunnustas kaebaja õigust esitada korralduse peale vaie, ei piira kohtu õigust

hinnata kaebaja kaebeõigust kohtumenetluse raames. Kohus tuvastab haldusasja raames ise-

seisvalt ja lõplikult kõik selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, kui seadus ei sätesta

teisiti (HKMS § 4 lg 4).

21. Kohus kohaldab EÕK-d, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. EÕK määruse tegemisel arvestab kohus avalikku

huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).

22. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, on kaebus perspektiivitu (vt ka HKMS § 44

lg 1). EÕK taotlus tuleb seetõttu rahuldamata jätta.

23. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel. Kaebuse tagastamine ei võta

kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole

kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

10(10)