2-25-13131/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

23. detsember 2025

Tsiviilasi

(number ja menetluse e

nr 2-25-13131

B2 Impact OÜ hagi T.R. vastu tarbijakrediidilepingust

põhivõlgnevuse 1889,15 euro, intressi 111 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 154,23 euro,

sissenõudmiskulud 35 euro ning alates 13.08.2025 kuni

põhinõude (1889,15 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

2351,13 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood XXX)

Hageja lepinguline esindaja

Marie Tsine

Kostja

T.R. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista T.R.-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja tarbijakrediidilepingust tulenev

põhivõlgnevus 1889,15 eurot, intress 111 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 224,10

eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis põhinõudelt (1889,15 eurolt) alates 24.12.2025

kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ja välja mõista T.R.-ilt B2

Impact OÜ kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 350 eurot ning viivis

tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lg-s 1 sätestatud määras.

5. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv 280 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

2. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava

ja põhjendava osata. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 27.09.2025 isiklikult aadressil

XXX, XXX, Eesti. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt (13.10.2025) vastanud.

3. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu

otsus nr C-679/18, p-d 20-23).

4. Tartu Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi T.R. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja

palub välja mõista kostjalt 2189,38 eurot (sh põhivõlg 1889,15 eurot, intress 111 eurot, viivis

154,23 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot) ning edasiulatuv viivis põhinõudelt alates

13.08.2025 kuni täieliku tasumiseni.

5. Kohus tuvastas järgnevad asjaolud:

-

hageja nõue tugineb algselt Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja

vahel 19.06.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingule ning nõue on hiljem hagejale

loovutatud;

-

krediit on võetud tarbija poolt VÕS § 402 lg 1 alusel. Kostja esitas 19.06.2023

krediidiandja iseteeninduskeskkonnas laenutaotluse ning samal kuupäeval kinnitas

laenulimiidi lepingu, logides iseteenindusse isikukoodi ja saadetud PIN-koodi abil ning

sisestades kinnituskoodi, mistõttu loeti leping sõlmituks 19.06.2023. Kohus võtab arvesse

ka seda, et lepingu tingimuste kohaselt kinnitas kostja laenu kasutamist tavapärase

tarbimise eesmärgil, mistõttu on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Samuti tuvastas

kohus, et krediidiandja tegutses majandus- ja kutsetegevuses VÕS § 402 lg 1 tähenduses;

-

krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet VÕS § 403⁴ lg 1, lg 6 ja lg 7 kohaselt. Kohus tuvastas, et krediidiandja kogus

ja kontrollis kostja kohta krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet, sh tuvastas

kostja isikusamasuse Rahvastikuregistri andmete alusel ning kontrollis maksehäirete

registrit, millest nähtub, et lepingu sõlmimise ajal kostjal kehtivad maksehäired puudusid.

Kohus tuvastas, et kostja esitas krediidiandja iseteenindussüsteemis laenutaotluse, milles

märkis oma regulaarseks sissetulekuks 1300 eurot, ülalpeetavate puudumise ning andmed

igakuiste kulutuste kohta. Lisaks hindas krediidiandja kostja finantsolukorda ja

maksevõimet pangakonto väljavõtte analüüsi alusel, kasutades selleks vastavat

kontoväljavõtte analüüsiteenust. Kohus kontrollis hageja poolt kohtule esitatud

pangakonto väljavõtte analüüsi ning nõustub hagejaga, et esitatud väljavõttest ei nähtu

selliseid asjaolusid, millest tulenevalt oleks alust kahelda kostja maksevõimes

krediidilepingu sõlmimise ajal. Väljavõttest ei ilmne püsivaid makseraskusi, kohustuste

täitmata jätmist ega muid objektiivseid asjaolusid, mis viitaksid kostja ilmsele

krediidivõimetusele;

-

tarbijakrediidileping sõlmiti vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

lähtudes VÕS § 410 lg 1 ja TsÜS § 79 regulatsioonist. Krediidiandja edastas samal

päeval kostja e-posti aadressile lepingu üldtingimused ja eritingimused koos hinnakirja ja

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu

osa;

-

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal lubatud ülemmäära VÕS § 4062 alusel. Lepingus oli krediidikulukuse määraks

märgitud 45,93% aastas ning hageja on selgitanud, et ülemmäära hindamisel tuleb

lähtuda Eesti Panga viimati avaldatud näitajast ning et asjakohase perioodi puhul ei ületa

45,93% seaduses sätestatud kolmekordset piiri. Seetõttu ei ole leping tühine VÕS § 4062

lg 1 tähenduses;

-

tarbija sai krediidi kätte ja hakkas krediiti kasutama VÕS § 408 lg 1 ja 2 alusel, kuna

kostja kasutas laenulimiiti tegelikult kokku 2735 euro ulatuses (väljamaksed 20.06.2023-

20.12.2023). Kohus on tuvastanud ka, et lepingus on esitatud krediidikulukuse määra

arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused VÕS § 404 lg 21 alusel, sh eeldus limiidi

kohesest ja täielikust kasutuselevõtust ning tagasimaksest 12 võrdse maksena;

-

lepingus on toodud andmed intressimäära ning tarbija poolt tagasimaksmiseks tehtavate

maksete kogusumma kohta, arvestades VÕS §§ 404 ja 405 nõudeid. Lepingu

eritingimuste kohaselt oli intressimäär 38,40% aastas (0,1052000% päevas),

krediidikulukuse määr 45,93% aastas ning tagasimaksete kogusumma 2415,98 eurot;

-

lepingus ja selle lahutamatuks osaks olnud standardinfo teabelehes on esitatud andmed

tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, mis võivad kaasneda maksete

hilinemisega ja pärast lepingu lõppemist, mistõttu on muude kulude alus tuvastatav VÕS

§§ 404 ja 405 mõttes. Hageja on nõudnud sissenõudmiskulusid VÕS § 1132 lg 2 alusel 35

eurot (nõudekiri 25 eurot, pretensioon 5 eurot, hagihoiatus 5 eurot) ning on nende

kujunemist selgitanud ja tõendanud;

-

viivis on lepingus väljendatud nii aasta- kui päevamäärana. Lepingu kohaselt oli

viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o 38,40% aastas ehk 0,1052000% päevas. Samuti

tuvastas kohus, et nõude loovutamisest teavitati tarbijat VÕS § 412 lg 1 alusel, kuna

kostjale edastati 10.12.2024 kirjalik teade nõude loovutamise kohta uuele võlausaldajale;

-

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud VÕS § 416 lg 1 alusel. Kostja

oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega

(august 2024, september 2024, oktoober 2024 ning lisaks november 2024). Krediidiandja

andis kostjale täiendava tähtaja ja hoiatas lepingu ülesütlemise ning kogu võla

sissenõutavaks muutumise eest, edastades 03.11.2024 teavituse iseteeninduse kaudu.

Kohus arvestab, et ülesütlemisavaldus oli vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ning teate kättesaamist tuleb hinnata TsÜS § 69 lg 3 järgi. Esitatud asjaoludest

nähtub, et leping lõppes 24.11.2024, mille järel muutus kogu võlg sissenõutavaks.

6. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõuded on tõendatud ning õiguspärased. Kostja on

rikkunud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi, jätnud lepingujärgsed maksed tasumata ja

põhjustanud lepingu ülesütlemise. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja lepingust tuleneva

põhivõlgnevuse 1889,15 eurot, lepingujärgse intressi 111 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

224,10 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt (1889,15 eurolt) alates

24.12.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

7. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1).

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid

hageja menetluskuludeks riigilõiv (350 eurot), Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Sellest tulenevalt mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja 315 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4

tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni hagejalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik