2-25-7946/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-7946

Tsiviilasi

OÜ Aqva Sport avaldus Kastani Spordikeskus OÜ

pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlausaldaja OÜ Aqva Sport (registrikood

12978113; asukoht XXX, 44307, Lääne-Virumaa),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina Urb-

Semjonov, e-post XXX;

puudutatud isik/võlgnik Kastani Spordikeskus OÜ

(registrikood 16806700; asukoht XXX, 44307, Lääne-

Virumaa; e-post XXX), seaduslik esindaja N.C ;

ajutine pankrotihaldur W.O

(isikukood XXX;

Advokaadibüroo W.O&Partnerid OÜ; asukoht XXX,

11611 Tallinn; telefon 503 4471, e-post XXX).

Eelistungi toimumise aeg

08.07.2025

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Kastani Spordikeskus OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima Kastani Spordikeskus OÜ kahe kuu jooksul

määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada W.O Kastani Spordikeskus OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest

pärast Kastani Spordikeskus OÜ kustutamist äriregistrist.

4. Määrata Kastani Spordikeskus OÜ dokumentide hoidjaks N.C (isikukood XXX).

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri W.O tasuks 1860 eurot (sh käibemaks), mis maksta

välja OÜ-le Advokaadibüroo W.O&Partnerid (registrikood 10872882, arvelduskontole

nr EE231010220204462227), so büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tasust:

6.1. 1306,25 eurot (sh käibemaks) mõista välja Kastani Spordikeskus OÜ-lt:

6.2. 553,75 eurot maksta välja võlausaldaja aktsiaselts OÜ Aqva Sport poolt

03.06.2025 kohtu deposiiti kantud 2500 euro arvelt.

7. Kohustada AS-i SEB Pank kandma üle Kastani Spordikeskus OÜ arvelduskontolt nr

EE981010220299574227 ajutise halduri tasu katteks 1306,25 eurot olenemata

võimalikust arestidest ja kohtutäiturite nõuetest OÜ Advokaadibüroo W.O&Partnerid

arveldusarvele nr EE231010220204462227.

8. Rahuldada OÜ Aqva Sport avaldus ja määrata kindlaks OÜ Aqva Sport

menetluskulud. Mõista menetluskulu summas 820 eurot välja Kastani Spordikeskus

OÜ-lt.

9. Kastani Spordikeskus OÜ-lt tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Jätta rahuldamata võlausaldaja taotlus nõuda kohtule deposiidina tasutud summa

hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse

õigeaegselt esitamata.

11. Võlausaldajal on võimalik taotleda ülejäänud deposiidi 1946,25 euro tagastamist.

12. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

13. Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu

Maakohtu registriosakonnile ning resolutsiooni p 6.2. osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD

1. OÜ Aqva Sport (võlausaldaja) esitas 22.05.2025 kohtule avalduse Kastani Spordikeskus OÜ

(võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

2. Avalduse kohaselt sõlmisid OÜ Aqva Sport ja Kastani Spordikeskus OÜ 07.09 2023 Rakveres

asuva Aqva Spordikeskuse opereerimislepingu, millega võlausaldaja andis võlgnikule

Spordikeskuse opereerimisõiguse. Lepingu eritingimuste p-s 5 leppisid pooled kokku

opereerimisõiguse tasus Keskuse kasutamise eest 7000 eurot ühes kalendrikuus, millele lisandub

käibemaks. Lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt kohustus võlgnik tasuma tasu jooksva kuu eest

hiljemalt sama kuu 10. päevaks võlausaldaja poolt esitatud arve alusel. Võlgnik on jätnud tasumata

järgmised Võlausaldaja poolt vastavalt poolte vahel sõlmitud opereerimislepingu eritingimuste

punktile 5 väljastatud arved summas 25 620 eurot. 22.05.2025 seisuga lisanduv viivis kokku

1803,06 eurot.

25.04.2025 esitas võlausaldaja võlgnikule võla tasumise nõude. Pärast seda võlgnik ja võlausaldaja

kohtusid, kuid vaatamata lubadusele nõue tasuda, võlgnik seda ei teinud

06.05.2025 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik vastas pankrotihoiatusele

08.05.2025: „OÜ Kastani Spordikeskus on võlgnevusest teadlik ja antud võlgnevusest tulenevalt on

toimunud ka kohtumine Aqva Sport OÜ esindajatega. OÜ Kastani Spordikeskus on tegelemas uute

tegevussuundade leidmisega“. Võlgnik võlga tasunud ei ole.

3. Kohus võttis 27.05.2025 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, palus võlgnikul esitada

kirjalik vastus võlausaldaja pankrotiavalduse kohta ning kohust võlausaldajat tasuma ajutise halduri

tasu ja kulutuste katteks deposiidina 2500 eurot.

4. Võlausaldaja tasus 03.06.2025 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 2500 eurot.

5. Võlgnik esitas 05.06.2025 vastuväite pankrotiavaldusele.

6. Kohus pidas asja eelistungi 08.07.2025. Istungil avaldas võlgnik, et on nõus ajutise halduri

määramisega.

7. Kohus nimetas 09.07.2025 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks W.O (ajutine haldur), peatas

võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

8. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt võlgniku esitatud dokumentide kohaselt kassajääk puudub. AS-i SEB Pank

andmetele omab Kastani Spordikeskus OÜ 15.07.2025 seisuga AS-is SEB Pank arvelduskontot

number EE981010220299574227, mille saldo on 253,89 eurot ja arvelduskontot number

EE491010011960753227, mille saldo 15.07.2025 seisuga on 0,00 eurot. Arvelduskonto

analüüsimisel haldur ebaharilikke või pealtnäha põhjendamatuid ülekandeid ei tuvastanud. Kontolt

on tehtud väljamakseid järgmistele isikutele, enamikele neist regulaarselt, millega seoses küsis

haldur võlgniku juhatuselt täpsemaid selgitusi:

-

Neartech OÜ –jJuhatuse liige: ettevõte pakkus haldus- ja koristusteenust spordikeskuses

eelmisele operaatorile. Kui Kastani Spordikeskus OÜ alustas opereerimist, siis alguses võtsin

lepingud üle, et tagada katkematu spordikeskuse koristus ja haldus (majapidamistarvetega

varustamine, sise- ja välisväljakute seadmine võistluste jaoks, hooajaline ettevalmistus, laagrite

jms jaoks, välikoristus jne). Teenuse kvaliteet ja kiirus ei vastanud ootustele ning otsustasin

teenuste pakkujat vahetada.

-

M. L. (regulaarsed maksed) – isikliku sõiduauto kompensatsioon 1335 eurot (haldur: miks seda

tuli maksta ja milles seisnes üldse ettevõtte jaoks auto kasutamise vajadus?) – juhatuse liige:

lepinguline töötaja ettevõttes spordikeskuse juhataja/koordinaatori ametikohal. Töölepingus

kokkulepitud palk 1000 eurot ja isikliku sõiduauto kompensatsioon 335 eurot. Põhimõtteliselt

keskuse müügitöö, mille tarbeks kasutas ka isiklikku sõidukit.

-

N.C – töötasu ja auto kompensatsioon - 1835 eurot (haldur: milline sa sellest on töötasu ja

milline auto kompensatsioon?) – juhatuse liige: esimene palgamakse mulle endale novembri

lõpus. 1500 eurot töötasu ja 335 eurot autokompensatsioon. Mõne kuu möödudes muutsin

töötasu endale 1000 euro peale. Autokompensatsiooni asendas Circle K kütusekaart.

-

MK Kinnisvara consult OÜ– 1050 eurot – juhatuse liige: majasisene haldusteenus peale

Neartech OÜ-d. Kokkuleppehind 1000 eurot kuus. 50 eurot lisa on pisivahendid/materjalid

eritööde jaoks.

-

STELL EESTI AS (regulaarsed maksed) – 4954,80 eurot; 5037,38 eurot – juhatuse liige:

majasisene koristusteenus peale Neartech OÜ-d, kokkuleppehind 4129 eurot + KM (lõpphind

muutus KM muutusega (20%-->22%).

-

Codeink Digital OÜ – 1015 eurot – juhatuse liige: see ettevõte pakkus kodulehe haldust. Kuna

koduleht oli ajale jalgu jäänud, siis tellisime uue kodulehe tegemise. Kokkuleppehind 2030

eurot, millest pool (1015 eurot) oli vaja ette maksta. Kuna aga kodulehte päris lõpuni valmis ei

saanud, siis poolele summale tuli kreeditarve.

-

N-JAAP OÜ (regulaarsed) kojameheteenus, lumekoristus parkimisplatsidel, jpm erinevad

haljastustööd 1800 eurot – juhatuse liige: välihaldus, keskuse territooriumil. Arvestades

ettevõtte majanduslikku olukorda ja muid kulusid, siis osutus see ikkagi peale nelja kuud liiga

kulukaks. Viimased arved sai makstud hiljem tagantjärgi.

-

Circle-K (regulaarne kulu) – 434,32 eurot, 223 eurot; 343 eurot; 370,44 eurot – juhatuse liige:

kuna varustasin ise spordikeskust palju erinevate kuluvahendite ja muude abivahenditega töö

tegemiseks, siis oli mõistlik teha kütusekaart. Paljude tööde jaoks oli vaja abivahendid rentida ja

ise kohale tuua (nt laelampide vahetamiseks oli vaja rentida ehitustellingud lae alla ronimiseks

jne).

-

A&O HALDUS OSAÜHING – 1000 – juhatuse liige: see on MK Kinnisvara consult OÜ

haldusteenuse eest esitatud arve teise ettevõtte alt.

-

Intsverks OÜ (regulaarsed maksed erinevates summades) – juhatuse liige: spordikeskuse

sisekoristusteenust pakkuv ettevõte peale Stell Eesti OÜ-d. Kokkuleppehind 2600 eurot. 2025

aasta märtsis muutus see ettevõte KM-kohustuslaseks ning hinnale lisandus KM. Eraldi oli

tellitud ka paar eritööd eri aegadel jõusaali ja tenniseväljakute märgpesu näol. Paar väiksemat

arvet on ka erivahendite ja ainete kohta, mis ei sisaldunud teenuse lepingus.

Ettevõttel registervara puudub. Maksu-ja Tolliameti andmetel on võlgniku 815,74 euro suurune

ettemaks maksuametile. Võlgniku 09.07.2025 bilansi kohaselt on võlgnikul ka summas 4619,31

eurot nõudeid erinevate ostjate vastu. Võlgniku juhatuse selgituse kohaselt on tegemist enamjaolt

maksmata spordiklubi liikmemaksudega ning need on kõik ebatõenäoliselt laekuvad. Spordiklubi

on suletud. Haldur arvestab nõuetest võlgniku vara hulka seega ainult maksuameti ettemaksu

summas 815,74 eurot.

Võlgniku väitel kuuluvad talle spinningmasinad ja muu spordiinventar, mille ta üürileandjalt OÜ

Aqva Sport 20 400 euro (sisaldab km) eest ostis, kuid mille eest on ainult 10 030 euro ulatuses

makstud. Varad asuvad hetkel üüripinnal, mis on üürileandjale tagastatud, seega ka varade valdus

on üürileandjal. Vara omandi osas on üürileandjaga vaidlus, viimane leiab, et varad kuuluvad talle.

Seadmete omandiõiguse küsimus endiselt lahtine ning see kuuluks väljaselgitamisele võlgniku

edaspidises pankrotimenetluses. Samas märgib ajutine haldur, et võlausaldajal OÜ Aqva Sport on

võlgniku vastu üürilepingust tulenev nõue summas 25 620 eurot + viivis, mis tähendab ka seda, et

tal on üürileandja pandiõigus vastavalt VÕS § 307 üüripinnal asuvate võlgniku varade suhtes. AÕS

§ 281 lg 1 järgi on tal seega seaduslik alus võlgnikule kuuluva vara valdamiseks ja juhul kui need

vara kuuluvad veel võlgnikule, siis teostada nende suhtes üürileandja pandiõigust. Praktikas on

kohtud sellises olukorras andnud üürileandjale õiguse mitte anda pankrotivara haldurile üle, kuna

üürileandja valdus on saadud seaduslikul alusel ja võlausaldajal on endal õigus need

enampakkumisel oma nõude katteks võõrandada. Eeltoodust tulenevalt ei pea haldur antud hetkel

võimalikuks arvestada kõnealused spinningseadmeid võlgniku vara hulka.

Halduri esialgsel hinnangul kuulub võlgnikule vara kokku summas 1069,63 eurot (MTA ettemaks

815,74 samas pole teada, kas EMTA selle tagastaks võlgniku taotluse alusel) + kontojääk 253,89),

täpne vara koosseis selgub edaspidise menetluse jooksul eeldusel, et kohus otsustab võlgniku

pankroti välja kuulutada. Hetkel olemasolevast varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks.

Kindlasti on varaks pangakonto jääk 253,89 eurot.

Võlgnikul on kohustus üürileandja OÜ Aqva Sport ees vähemalt 25 620 eurot + viivis vähemalt

1803,06 eurot. Üürileping on tänaseks õpetatud, võlgnik on üüripinna üürileandjale tagastanud.

Võlg võib olla väiksem olenevalt sellest, kas võlausaldaja on arestinud ja võõrandanud võlgniku

varasid oma üürinõude katteks. Haldurile teadaolevalt võib võlausaldaja valduses olla võlgniku

varasid kuni 8500 euro väärtuses. Võlgnikul on laenuvõlg osaniku N.C ees summas 6300 eurot ja

osanikule kuuluva ühingu Kastani Sport MT ees summas 395 eurot. Lisaks on võlgniku juhatuse

liikme sõnul tasumata tema saamata jäänud töötasu summas 1000 eurot. Summas 954,29 eurot on

spordiklubi liikmed teinud võlgnikule liikmemaksu ettemakseid, mis tuleks samuti neile tagastada

kuna nad pole teenust saanud. Eeltoodust tulenevalt võib ajutisele haldurile esitatud esialgsetel

andmetel olla võlgnikul kohustusi kuni 36 073,36 euro ulatuses. Täpne võlasumma selgub

edaspidise menetluse jooksul.

Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes leiab haldur, et hetkel pole

võimalik anda hinnangut vara tagasivõitmise võimalusele. Selleks tuleb halduril eelnevalt tutvuda

võlgniku raamatupidamisega ning tuvastada võimalik tagasivõidetav vara. Haldur märgib, et

EDMA OÜ (registriood 16145918) andis võlgnikule seisuga 26.03.2024 laenu summas 10 000

eurot mis on võlgniku poolt järk-järgult täies ulatuses tagasi makstud. Antud tehingu puhul võivad

potentsiaalselt esineda rahaliste kohustuste tagasivõitmise võimalused vastavalt PankrS §-le 113,

kui tehingud on kahjustanud teiste võlausaldajate huve. Rahaliste kohustuste tagasivõitmist tuleb

aga eraldiseisvalt analüüsida peale võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooniga tutvumist, kuna

sellise hagi rahuldamise perspektiivid sõltuvad väga mitmetest asjaoludest. Neid asjaolusid ei ole

aga ajutisel halduril olnud võimalik tänase seisuga kuigi selgelt tuvastada.

Võttes arvesse asjaolu, et võlgniku sõnade kohaselt puudub majandustegevus ning jooksvate

kohustuste (sh pankrotimenetluse kulude) täitmiseks puuduvad piisavad käibevahendid, asub haldur

seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Võlausaldajate

nõuete ning võlgniku vara suurus selgub täpsemalt edaspidise menetluse jooksul.

Halduri hinnangul võis võlgniku püsiv maksejõuetus tekkida 2024. mais, kui üürileandja nõudis

kogu võla korraga tasumist. Võlgnikul ei olnud võimalik kogu tekkinud võlg korraga ära maksta,

pidi üüripinna vabastama ning seadmed üürileandjale jätma, milles tulenevalt tekkis püsiv

maksejõuetus. Halduri hinnangul oleks võlgnik pidanud peale üürileandjaga peetud läbirääkimiste

nurjumist ise esitama pankrotiavalduse. 2025. a mai alguses teadis võlgnik, et läbirääkimised ei

õnnestu ning ettevõttel ei olnud võimalik võlga koheselt tasuda, üürileandja esitas pankrotiavalduse

seisuga 22.05.2025. Seega on võlgniku juhtkond rikkunud äriseadustiku § 180 lg 5¹-e.

Olemasolevate andmete põhjal leiab haldur, et ettevõtte maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige

ebaõnnestunud äriplaan. Ilmselt tehti algselt spordikeskuse avamisel liiga kulukaid otsuseid, mis

ennast ära ei tasunud. Ettevõtte haldus-ja hoolduskulud olid ebamõistlikult kõrged, seda küll

prooviti hiljem odavama teenuse tellimisega parandada. Tõenäoliselt oli ka üürileandjaga sõlmitud

kokkulepe spinningmasinate soetamiseks võlgnikule üle jõu käiv. Täpsemad maksejõuetuse

põhjuseid selguvad aga edaspidise pankrotimenetluse jooksul, kui kohus peaks otsustama pankroti

välja kuulutada. Ajutisel pankrotihalduril ei ole võimalik anda hinnangut, kas võlgniku juhatuse

liikme tegevuses võivad esineda KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud

raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine Võlgniku juhatuse liikme poolt. See selgub

edaspidise pankrotimenetluse jooksul. Ajutisel pankrotihalduril ei ole hetkel võimalik anda

hinnangut, kas võlgniku juhatuse liikme tegevuses võivad esineda KarS § 384 lg 1 sätestatud teo

tunnuseid, s.o. juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse teadlik põhjustamine. See selgub

edaspidise pankrotimenetluse jooksul.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2480,80 eurot, millele lisandub käibemaks.

9. Maakohus määras 14.08.2025 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot ning avaldas 14.08.2025

määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summat tähtaegselt ei maksnud.

10. Maksejõuetuse teenistus ei esita 07.10.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

11. 20.10.2025 palus kohus menetlusosalistelt seisukohta ajutise halduri aruande ja tasu taotluse

osas ning palus võlausaldajal esitada oma menetluskulude nimekiri.

12. Võlgnik esitas 25.10.2025 seisukoha, milles selgitas, et spinningrataste väljaostmine oli

opereerimislepingu sõlmimise eelduseks. Opereerimislepingu sõlmimisel OÜ Aqva Sport poolt

antud informatsiooni alusel tekkinud teadmise kohaselt poleks olnud spinningrataste soetamine

liigselt koormav. Kahjuks erinesid OÜ-lt Aqva Sport saadud informatsioon ja reaalsus oluliselt.

Samuti ei nõustunud võlgnik väitega, et rikutud on ÄS § 180 lg 5¹-e. Läbirääkimised käisid OÜ-

ga Aqva Sport veel 2025.a. mai esimestel päevadel. Selleks ajaks oli Kastani Spordikeskus OÜ

lõpetanud opereerimislepingu, et vältida täiendavate kulude tekkimist ja keskenduda uute

tegevussuundade otsimisele. Halduri aruandes on ekslikult märgitud, et opereerimislepingu

lõpetas OÜ Aqva Sport. Seega, kui oleks kuidagi võimalik objektiivselt tuvastada maksejõuetuse

tekkimise aeg, ei saa antud juhul väita, et rikutud oleks ÄS § 180 lg 5¹-e.

Võlgnik täiendas 27.10.2025 oma seisukohta, mille kohaselt nõustus, et aruandes välja toodud

halduri tasu hüvitatakse Kastani Spordikeskus OÜ pangaarvel olevatest vahenditest. 12.11.2025

saatis võlgnik kohtule konto väljavõtte, mille kohaselt on võlgniku pangakonto jääk 1306,63

eurot.

13. Võlausaldaja esitas 27.10.2025 oma seisukoha, milles märkis, et ajutise halduri aruandest

nähtuvalt on võlgnikul nõudeid erinevate ostjate vastu kokku summas 4619,31 eurot. Aruandest

ei selgu, miks on need kõik ebatõenäoliselt laekuvad, arvestades, et pole teada, et üldse oleks

tehtud midagi nende nõuete sissenõudmiseks (nt esitatud kohtuväline kiri vms). Samuti nähtub

aruandest, et Edma OÜ osas esineb võimalus rahaliste kohustuste tagasivõitmiseks (summaks on

10 000 eurot), mille osas haldur ei ole märkinud, et tegemist oleks perspektiivitu nõudega.

Haldur on jätnud tähelepanuta, et M. L. ´le on makstud igakuiselt sõiduauto kompensatsiooni

335 eurot (kokku pangakontolt nähtuvalt 19 makset), kuid tegelikkuses ei ole võlgnik selgitanud

ega tõendanud, et sellises summas sõiduauto kompensatsioon oleks kuidagi põhjendatud või

üldse seotud spordikeskuse tööga. Sama kehtib juhatuse liikmele makstud sõiduauto

kompensatsiooni kohta. Tegemist võib olla täielikult alusetute maksetega. Arusaamatuks jääb ka

see, milleks üldse on spordikeskusel vaja eraldi juhatajat, kui samu ülesandeid on täitnud

juhatuse liige, kes on samuti olnud tasustatud. Vastavaid asjaolusid ei ole haldur välja selgitanud.

Ülaltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et PankrS § 29 lg 1 eeldused menetluse

lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata ei ole käesoleval juhul täidetud ning võlgniku pankrot

tuleb välja kuulutada. Võlausaldaja palub ka kohtul PankrS § 23 lg-st 1 tulenevalt kontrollida

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ning kinnitada üksnes vajalike

ja põhjendatud kulutuste suuruse.

Võlausaldaja menetluskuludeks on olnud riigilõiv 420 eurot, õigusabikulud 1,5 tundi

tunnihinnaga 200 eurot, s.o 300 eurot (ilma km summa) ja õigusabikulud seoses kohtuistungil

osalemisega (0,5 tundi), s.o 100 eurot (ilma km summa). Kõik kulud kokku 820 eurot, mille

palub jätta võlgniku kanda.

Võlausaldaja palub menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Võlausaldaja esitas ka taotluse välja mõista OÜ Aqva Sport kasuks võlgniku juhatuse liikmelt

N.C-lt kohtule deposiidina tasutud 2500 eurot. Ajutise halduri aruandes on leitud, et võlgniku

juhtkond on rikkunud äriseadustiku § 180 lg-t 51, s.o kohustust esitada pankrotiavaldus, kuivõrd

juhatus oleks ise pidanud esitama pankrotiavalduse. PankrS § 11 lg-st 12 tulenevalt on

võlausaldajal õigus esitada avaldus kohtule ja nõuda kohtule deposiidina tasutud summa

hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt

esitamata. Kusjuures kehtib eeldus, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja (nagu

käesoleval juhul), siis ei ole isik, kelle vastu nõue esitati, oma kohustusi õigeaegselt täitnud.

14. 07.11.2025 edastas kohus ajutisele haldurile vastamiseks võlausaldaja 27.10.2025 seisukoha

punkt 3 osas.

15. Ajutine pankrotihaldur esitas 12.11.2025 taotluse kohustada AS-i SEB Pank kandma üle

summa 1306,25 eurot ajutise halduri tasu katteks olenemata võimalikest arestidest ja

kohtutäiturite nõuetest OÜ Advokaadibüroo W.O&Partnerid arveldusarvele nr

EE231010220204462227, kuivõrd praktikas esineb viimasel ajal palju juhtumeid, kus pank

konto jääki ajutise halduri taotlusel tasu katteks üle ei kanna.

16. 07.12.2025 esitas ajutine haldur aruande täienduse vastates võlausaldaja seisukoha p-le 3.

Ajutine haldur on selgitanud järgnevat:

1) Nõuded erinevate ostjate vastu summas 4619,31 eurot. Nimetatud summa koosneb

spordiklubi endiste liikmete tasumata liikmemaksudest. Võlgniku sõnul saadeti liikmetele

meeldetuletused tasumata arvete kohta. Kuna summa koosneb väikestest nõuetest suure

hulga erinevate isikute vastu, on nende sissenõudmine kulukas ja aeganõudev, ning ajutisel

halduril puudub hetkel täielik ülevaade võimalikest vastuväidetest või muust, mis võiks

sissenõudmise edukust mõjutada. Sellest tulenevalt on haldur märkinud need nõuded ajutises

menetluses ebatõenäoliselt laekuvaks. Haldur ei saa nende summade laekumist eeltoodud

asjaoludel tõenäoliseks arvestada. Ajutise menetluse eesmärk on hinnata võlgniku vara ja

menetluse jätkamise perspektiivi. Kuna võlgniku pankrotipesas puuduvad hetkel vahendid

(sissetulekud ja realiseeritav vara), ei ole ajutisel halduril võimalik asuda tasuma kulukaid ja

potentsiaalselt edutuid sissenõudmiskulusid. Need nõuded ei ole piisavalt realiseeritav vara

PankrS § 29 lg 1 eelduste hindamiseks. Arvestades hetke rahalist seisu, peab ajutine haldur

rakendama konservatiivset lähenemist varade väärtuse hindamisel. Ebakindlad ja kulukad

sissenõudmist vajavad debitoorsed nõuded tuleb raugemise kontekstis hinnata madala

laekumistõenäosusega. Menetluse kulusid ei saa katta hüpoteetiliste nõuete arvelt.

2) Edma OÜ-le tagasimakstud laen summas 10 000 eurot. Ajutine menetlus on oma olemuselt

piiratud ja ei anna haldurile piisavat aega ega rahalisi vahendeid põhjaliku raamatupidamise

auditi läbiviimiseks. Tagasivõitmise hagi esitamine on kulukas ja riskantne protsess. Isegi kui

tagasivõitmise hagi oleks perspektiivikas, vajab selle esitamine ja menetlemine kohest

rahastamist finantside arvel, mis pankrotipesas praegu puuduvad. Hagi edukus sõltub

paljudest asjaoludest, sh laenu tagasimakse vajadusest/kiireloomulisusest, laenu tingimustest

ja võlgniku maksevõimest tagasimakse hetkel. Hetkel puudub piisav info veendumaks hagi

perspektiivis. Ei ole välistatud, et nõue on perspektiivitu. Eeldatavat tagasivõidetavat vara ei

saa lugeda võlgniku olemasolevaks varaks jooksvate menetluskulude katmiseks.

3) M. L. makstud sõidukikompensatsioon. Sõidukikompensatsiooni põhjendatuse (sh seos

spordikeskuse tööga, juhatuse liikme töö dubleerimine) täpsem hindamine eeldab põhjalikku

uurimist edaspidises pankrotimenetluses. Sõidukikompensatsioon ei ole võlgniku vara –

tegemist on varem tehtud tehingutega. Kahtluse korral on see potentsiaalne tagasivõitmise

nõue või kahjunõue (juhtorgani liikme vastu). Nende nõuetega edasiliikumine nõuab

haldurilt aega ja kulusid (nt õigusabikulud, raamatupidamise analüüs), mille katmiseks

praegu puudub pankrotipesas reaalne vara. Kahjunõuete esitamine juhatuse liikme vastu on

samuti aeganõudev ja vajab eraldi finantseerimist.

Ajutine haldur kordab ja rõhutab oma seisukohti: PankrS § 29 lg 1 kohaldamisel on oluline

vahet teha olemasoleval, realiseeritaval varal (pangakontodel olev raha, registreeritud ja

kiirelt müüdav vara) ning potentsiaalsel, ebakindlal varal (tagasivõitmise nõuded, kulukat

sissenõudmist vajavad debitoorsed nõuded, kahjunõuded). Jooksvate menetluskulude katteks

sobib ainult reaalne, olemasolev likviidne vara (näiteks raha). Haldur ei saa võtta

pankrotipesa nimel kohustusi (nt hagi esitamise kulud), mille katmiseks puuduvad kindlad

vahendid. See oleks vastuolus hoolsuskohustusega ja seaks ohtu ka halduri enda tasu

laekumise. Pankrotimenetlust ei saa alustada lootuses, et ehk õnnestub tulevikus hagi

esitamise abil raha saada, kui menetluskulude katteks pole esialgu sentigi. Kui võlausaldajad

peavad neid nõudeid perspektiivikaks, tuleb neil finantseerida menetluse jätkamist vastavalt

PankrS § 29 lg 3. Ka pankrotihalduril on õigus saada oma töö eest tasu. Võlgniku

pankrotipesas puuduvad praegu piisavad vahendid edaspidiste menetluskulude kandmiseks

(PankrS § 29 lg 1 esimene eeldus). Arvestades nõuete ebakindlat laekumist ja tagasivõitmise

hagide ebakindlat perspektiivi ning suurt kulu, ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi

nõuda viisil, mis kataks menetluskulud (PankrS § 29 lg 1 teine eeldus). Ajutine haldur jääb

seisukohale, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata (raugemise

tõttu), välja arvatud juhul, kui võlausaldajad finantseerivad menetluse jätkamist ning siis saab

vastava summa kanda kohtu deposiiti.

17. 16.11.2025 esitas võlgnik seisukoha võlausaldaja menetluskulude osas, milles märgib, et

puudub vaidlus selle üle, et OÜ Aqva Sport on tasunud riigilõivu summas 420 eurot. Ülejäänud

kulude osas leiab võlgnik, et need on põhjendamata. Samuti leiab, et alusetu on OÜ Aqva Sport

poolt esitanud avaldus deposiidina tasutud 2500 euro väljamõistmiseks võlgniku juhatuse

liikmelt, kuivõrd selle eeldused pole täidetud ja põhinevad üksnes OÜ Aqva Sport

subjektiivsetele oletustele. Eeltoodust lähtuvalt peaksid jääma kulud selle kanda, kes need teinud

on ehk antud juhul OÜ Aqva Sport enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT

18. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

19. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise

võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või

tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu

PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Kohus nõustub ajutise halduri seisukoha ja järeldusega, et ettevõttel puudub vara, mille arvelt läbi

viia pankrotimenetlus ning ettevõtte reaalseks kindlaks varaks saab lugeda pangakontol olevat raha,

mis hilisemas menetluses selgus on 1306,25 eurot, mitte 253,89 eurot nagu on märgitud ajutise

halduri aruandes. Kuid ka see summa ei ole piisav, et katta pankrotimenetluse kulud ning selle

arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine pankrotihaldur on põhjalikult selgitanud, et PankrS

§ 29 lg 1 kohaldamisel on oluline vahet teha olemasoleval, realiseeritaval varal (pangakontodel olev

raha, registreeritud ja kiirelt müüdav vara) ning potentsiaalsel, ebakindlal varal (tagasivõitmise

nõuded, kulukat sissenõudmist vajavad debitoorsed nõuded, kahjunõuded). Jooksvate

menetluskulude katteks sobib ainult reaalne, olemasolev likviidne vara (näiteks raha). Samuti ei saa

haldur võtta pankrotipesa nimel kohustusi (nt hagi esitamise kulud), mille katmiseks puuduvad

kindlad vahendid. See oleks vastuolus hoolsuskohustusega. Pankrotimenetlust ei saa alustada

lootuses, et ehk õnnestub tulevikus hagi esitamise abil raha saada, kui menetluskulude katteks pole

esialgu sentigi. Kui võlausaldajad peavad neid nõudeid perspektiivikaks, tuleb neil finantseerida

menetluse jätkamist vastavalt PankrS § 29 lg 3. Võlgniku pankrotipesas puuduvad praegu piisavad

vahendid edaspidiste menetluskulude kandmiseks (PankrS § 29 lg 1 esimene eeldus). Arvestades

nõuete ebakindlat laekumist ja tagasivõitmise hagide ebakindlat perspektiivi ning suurt kulu, ei ole

võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda viisil, mis kataks menetluskulud (PankrS § 29 lg 1 teine

eeldus).

Kohus tegi võlausaldaja(te)le ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina 5000 eurot. Ükski võlausaldaja, sh avaldaja, ega kolmas isik ei ole antud

summat tasunud.

20. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja. Kohus tegi 08.09.2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita

07.10.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest.

21. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul

mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse

resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel

saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

22. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 39 lg 1).

Ajutise halduri tasu

23. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise

halduri tasu, võlgniku kanda.

24. Ajutine haldur esitas 08.08.2025 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse

määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

aastal 2025 on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

25. Ajutine haldur palub määrata tasu määraga 177,20 eurot tunnis 14 tunni eest summas 2480,80

eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras. Ajutine haldur palub tasu summas

1306,25 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgnikult Kastani Spordikeskus OÜ ja hüvitada ajutise

halduri tasu puudujäävas osas võlausaldaja poolt selleks otstarbeks kohtu deposiitkontole tasutud

summa 2500 euro arvelt, kuna võlgnikul puuduvad piisavad vahendid, mille arvelt oleks võimalik

ajutise pankrotimenetluse kulusid kanda.

26. Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu 14 tundi ei ole põhjendatud.

Antud menetluse puhul hindab kohus põhjendatud ajakuluks 12 tundi. Dokumentide ja

võlausaldajate maht antud menetluses on minimaalne.

Kohus selgitab, et pankrotiseaduses on sätestatud tunnitasu ülemmäär, kuid kohtupraktikas peetakse

ülemmääras tasu maksmist põhjendatuks menetluses, kus on suur nõuete maht, palju võlausaldajaid

ja menetluses on haldur teinud keerulisi õigustoiminguid. Kohus hindab võlausaldaja

pankrotiavalduse senise menetlemise olevat vähese keerukusega. Ka võlgnik ise on nõustunud

püsiva makseraskuse olukorraga. Antud menetlusetapis ei ole vaja hinnata nõuete põhjendatust ega

esitada neile vastuväiteid. Menetluse maht on tavapärane, midagi eripärast antud menetluses

toimunud ei ole. Kohus märgib, et ajutise pankrotihalduri töö on suures osas standardiseeritav, s.t.

et menetlusest menetlusse korduvad samad menetlusdokumentide vormid. Kohus võtab arvesse ka

koostatud aruande sisu ja ammendavust, mistõttu ei ole kohtu hinnangul 177,20 euro suurune

tunnitasu põhjendatud. Samuti ületab see tasu, mida üldjuhul pankrotihaldurid samaväärse töö eest

taotlevad. Neist asjaoludest lähtuvalt loeb kohus põhjendatuks ajutise halduri tunnitasu 125 eurot

tund, s.t. 71% maksimaalsest võimalikust.

Kohus määrab W.O tasu suuruseks 125 eurot tunnis, mis teeb 12 tunni töö eest 1500 eurot. Tasule

lisandub käibemaks 360 eurot, tasu koos käibemaksuga on 1860 eurot.

27. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul,

kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (OÜ Advokaadibüroo W.O &

Partnerid, registrikood 10872882), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on OÜ

Advokaadibüroo W.O&Partnerid käibemaksukohustuslane (KMKR EE100768145). Seega lisandub

tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 24% (KMS § 15 lg 1).

28. Tasu summas 1306,25 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgnikult ja tasu summas 553,75

eurot maksta välja võlausaldaja aktsiaselts OÜ Aqva Sport poolt 03.06.2025 kohtu deposiiti kantud

2500 euro arvelt.

29. TsMS § 150 lg 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja

läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette

tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva

paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus kulude

ettemakse, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes kulud deposiiti tasus. Deposiit

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Arvestades, et võlausaldaja tasus kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks 2500 eurot, millest

kohus maksab ajutisele pankrotihaldurile tasu summas 553,75 eurot, siis on võlausaldajal õigus

tagasi taotleda 1946,25 eurot.

Selleks tuleb võlausaldajal esitada vastav taotlus. Tagastamise nõue lõppeb kahe aasta möödumisel

(TsMS § 150 lg 6).

Menetluskulud

30. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse

raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 4 alusel jätab kohus avaldaja menetluskulud võlgniku kanda.

31. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised

kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).

32. 27.10.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on OÜ Aqva Sport menetluskulude

suurus kokku 820 eurot (käibemaksuta), sh riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 400 eurot. Esindaja

on teinud toiminguid 2 tundi tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta).

Võlgnik nõustub menetluskuludega summas 420 eurot, s.o. riigilõiv ja on esitanud vastuväite

ülejäänud menetluskuludele, leides, et need peaksid jääma võlausaldaja enda kanda.

Kohus rahuldab OÜ Aqva Sport menetluskulude kindlaksmääramise taotluse.

Tasutud riigilõiv 420 eurot tuleb hüvitada tervikuna kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest

(riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis

on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Samuti leiab kohus, et

õigusabikulud 2h ulatuses on põhjendatud ja keskmisest väiksem ajakulu õigusabi osutamisele, 200

eurot/h on mõistlik tunnitasu. Õigusabikulud on kantud käesoleva menetluse tõttu. Õigusabikulud

mõistab kohus välja 400 euro ulatuses.

Kastani Spordikeskus

OÜ-lt tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

33. Võlausaldaja on taotlenud PankrS § 11 lg12 alusel nõuda kohtule deposiidina tasutud summa

hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata.

Käesoleval juhul on selleks isikuks võlgniku juhatuse liige N.C (isikukood XXX).

Ajutise halduri aruande kohaselt võis võlgniku püsiv maksejõuetus tekkida 2024. mais, kui

üürileandja nõudis kogu võla korraga tasumist. Halduri hinnangul oleks võlgnik pidanud peale

üürileandjaga peetud läbirääkimiste nurjumist ise esitama pankrotiavalduse. 2025.a mai alguses

teadis võlgnik, et läbirääkimised ei õnnestu ning ettevõttel ei olnud võimalik võlga koheselt tasuda,

üürileandja esitas pankrotiavalduse seisuga 22.05.2025. Seega on võlgniku juhtkond rikkunud ÄS §

180 lg 5¹-e.

Esitatud avalduse, ajutise halduri aruande ja tõendite pinnalt nähtub, et püsiva maksejõuetuse

tekkimise aega mai 2024 on ekslik. Ajutine haldur on oma aruandes samuti märkinud, et võlgnikul

oli kogunenud 2024.a sept-nov eest tasumata üürivõlg, kasumiaruannete kohaselt pöördus ettevõtte

tegevus alates 2024.a novembrist kasumisse ja püsis kasumis kuni aprillini 2025. Seega

teoreetiliselt oleks ettevõte võinud maksetähtaegade pikendamise korral ka makseraskused ületada.

Võlgnik tegutses spordikeskuse operaatorina kuni 2025.a mai kuuni, kui üürileandja lõpuks

pankrotihoiatuse esitas. 2024. aasta majandusaasta aruandes on kirjas, et ettevõtte majandustegevus

on peatatud alates 01.05.2025 ja ettevõte tegeleb uute ärisuundade otsimisega. Avaldusest nähtuvalt

on võlausaldaja nõude võlgnevuse tasumiseks esitanud võlgnikule 25.04.2025, võlgnik vastas

pankrotihoiatusele 08.05.2025, teatades, et „OÜ Kastani Spordikeskus on võlgnevusest teadlik ja

antud võlgnevusest tulenevalt on toimunud ka kohtumine Aqva Sport OÜ esindajatega. OÜ Kastani

Spordikeskus on tegelemas uute tegevussuundade leidmisega.“. Võlgnik oli mai alguses veel oma

parimate teadmistega läbirääkimistes võlausaldajaga ning püüdis maksejõuetust ületada.

ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine

tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma

likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks,

sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus

ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem

kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.

Kohtule esitatud seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt on võlgnik 08.05.2025 seisuga avaldanud, et

on tegelemas uute tegevussuundade leidmisega, millest nähtub, et juhatus on astunud samme

leidmaks lahendusi makserasuste ületamiseks. Ajutise halduri aruandest ei ole võimalik tuvastada

täpset maksejõuetuse tekkimise aega kuupäevaliselt, et väita, et on rikutud ÄS § 180 lg 51 kohustust.

Arvestades aruandes toodud asjaolusid ja võlgniku selgitusi, ei pea kohus põhjendatuks mõista

deposiidina tasutud summat välja võlgniku juhatuse liikmelt.

Kohus jätab rahuldamata võlausaldaja taotluse nõuda kohtule deposiidina tasutud summa

hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata.

34. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik