2-24-144718/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-144718

Tsiviilasi

A.Q hagi K.P vastu põhinõude 2090,26 euro ja viiviste

nõudes

Tsiviilasja hind

2903,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A.Q, isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja Margo Põbo, e-post XXX

Kostja K.P, isikukood XXX

Kostja lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner, e-post

Info.imvconsult@gmail.com

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.Q hagi K.P vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Rahuldada kostja menetluskulude taotlus osaliselt ja välja mõista hagejalt kostja

kasuks menetluskulud summas 670 eurot.

4. Menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

2-24-144718

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE, KOSTJA VASTUVÄITED

1. A.Q esitas 05.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

2893,27 euro saamiseks. Kohus tegi 06.12.2024 võlgnikule makseettepaneku ja võlgnik K.P

esitas 09.12.2024 nõudele vastuväite. 19.12.2024 määrusega lõpetati A.Q maksekäsu

kiirmenetlus K.P vastu 2893,27 euro nõudes ja edastati asi menetlemiseks esimese astme

kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule.

2. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid A.Q ja K.P 15.10.2020 suulise laenulepingu, millega

hageja andis kostjale laenu summas 3500,00 eurot intressimääraga 18% aastas. Kostjale laenu

andmiseks võttis hageja kostja palvel Swedbankist laenu tähtajaga 5 aastat ja intressimääraga

17,9% aastas. Intressimäära kokkulepe poolte vahel tulenes Swedbankiga sõlmitud

laenulepingu intressimäärast. Kostja kinnitas, et maksab laenu tagasi täies ulatuses hiljemalt

31.12.2022. Hageja kandis raha 2000 eurot üle kostja arvelduskontole ning 1500 eurot andis

kostjale sularahas. Kostja tegi laenutähtaja jooksul makseid summas 1344 eurot (2021 aastal

546 ja 2022 aastal 798 eurot). Hagejal oli õigus arvestada nimetatud summadega tasutuks

intressimaksed 2021 ja 2022 aasta eest. (2021 aasta intress 630 eurot ja 2022 aasta intress

summas 630 eurot). Kuid hageja sai aru, et kostjal on raskused laenu tasumisega ning hageja

tuli kostjale vastu ning vähendas ja arvestas intressimakset vabatahtlikult 10% - ni aastas

aastate 2021 ja 2022 eest ning luges laenu põhiosana hageja poolt tagastatuks 644,00 eurot

(1344-700). Laenu põhiosa jääk seisuga 31.12.2022 oli 2856,00 eurot. Tagasimaksetähtaja

lõppemisel on kostja tasunud hagejale veel 2023 aastal 1051 eurot. Hagejal oli õigus arvestada

nimetatud summadega tasutuks intressimaksed 2023 aasta eest. (2023 aasta intress 18%

laenujäägilt oli summas 514,08 eurot). Kuna kostja suhtles hagejaga normaalselt ja viisakalt

ning lubas, et lähiajal tasub ära kogu laenujäägi, siis taaskord hageja tuli kostjale vastu ning

vähendas ja arvestas taaskord intressimakset vabatahtlikult 10% - ni aastas 2023 aasta eest,

ning luges laenu põhiosana hageja poolt tagastatuks 765,40 eurot (1051-285,60) ning laenu

põhiosa jääk seisuga 31.12.2022 oli 2090,26 eurot. 2024 aastal tasus hageja veel 564,00 eurot

millest hageja arvestas maha aastase intressimakse 18% summas 376,25 eurot. Kuna kostja oli

muutunud hageja suhtes äärmiselt ebaviisakaks ning raha küsimuse peale ainult sõimas hagejat

ning oli selge, et ta ei plaanigi raha tagastada, siis ei näinud ka hageja enam võimalust intressi

vähendad ja kostjale vastu tulla. Laenu põhiosana ei tagastanud hageja laenujäägil seega mitte

midagi ning laenu põhiosa jääk seisuga 31.12.2024 on 2090,26 eurot. Kostja ei tagastanud

kogu laenu tähtaegselt. Kostja tegi viimase ülekande septembris 2024. Pärast viidatud makset

rohkem laenumakseid tasutud ei ole. Hageja on saatnud kostjale tasumata laenu kohta korduvad

meeldetuletused ning kostja on korduvalt nõuet tunnistanud ja lubanud võlgnevused tasuda,

kuid tasumist ei järgnenud. Hoolimata hageja korduvatest meeldetuletustest ja kostja

lubadustest ning nõude tunnustamisest, ei ole kostja hagi esitamise hetkeks laenulepinguga

võetud kohustusi täitnud ning laenu tagastanud. Kostja on asunud otsima erinevaid põhjendusi,

miks laenu mitte tagasi maksta. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg

summas 2090,26 eurot ja viivised summas 589,75 eurot ning välja mõista viivis põhinõudelt

summas 2090,26 eurot VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 teise lause kohases määras alates

16.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et

laenuleping on tasutud täies ulatuses ja hageja nõue on ebaselge ja tõendamata. Kostja ei nõustu

2-24-144718

hageja väidetega, sularahas raha andmine ei ole kostja poolt tõendatud, samuti ei ole kostja

esitanud selgitusi selle kohta millal toimus sularaha üleandmine ning kus kohas. Kostja ei

vaidle vastu asjaolule, et pooltel olid lepingulised suhted. Hageja on väljastanud kostja

isiklikule kontole kokku 2880 eurot, ehk 26.09.2020 on hageja kandnud kostja Swedbank

kontole 2000 eurot ning LHV pank kontole on hageja kandnud järgmised summad: 01.12.2021

kandis 30 eurot, 15.02.2022 kandis 200 eurot, 07.05.2022 kandis 50 eurot, 10.05.2022 kandis

250 eurot, 10.05.2022 kandis 250 eurot, 21.05.2022 kandis 100 eurot. Pooled olid sõbralikus

sutes ning pooltel oli kokkuleppe, et saadud summad tagastab kostja hagejale 2 aasta jooksul,

kokkuleppe intresside ning muude kulude osas pooltel puudus. Hagiavaldusest ei nähtu, kas

laenulepingud olid üles öeldud või lõppesid tähtaja saabumisega. Samuti on arusaamatu hageja

intressinõue 2023 aastal, kui hagiavalduses on hageja kinnitanud, et laenu tagasimakse tähtpäev

saabus 31.12.2022. Hageja on ajavahemikul 26.09.2020 - 21.05.2022 väljastanud kostjale laenu

summas kokku 2880 eurot. Kostja on ajavahemikul 19.08.2021 – 11.05.2024 tasunud hagejale

kokku 5018 eurot. Kostja leiab, et ta on nõude täitnud. Hageja pole esitanud intresside arvutusi.

Samuti on ebaselge kuidas on hageja arvestanud kostja laekumisi lepingu lõppemise

kuupäevast alates.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele teatas hageja, et hageja ja kostja sõlmisid 15.10.2020.a.

suulise laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu summas 3500,00 eurot intressimääraga

18% aastas. See konkreetne leping on hagiavalduse aluseks ning asjaolu, et hilisemalt

(ennekõike aastal 2022) oli poolte vahel veel rahalisi suhteid, ei ole need muutunud

vaidlusaluse kokkuleppe osaks. Kostja kinnitas, et maksab laenu tagasi täies ulatuses hiljemalt

31.12.2022.a. Seega oli tagasimakse esialgne tähtpäev 31.12.2022.a. Kuna kostja ei suutnud

neid kohustusi täita, siis leppisid pooled kokku, et kostja jätkab rahasummade tasumist veel

maksimaalselt 2 aasta jooksul, minimaalselt 91 eurot kuus. Poolte kokkuleppel jätkus ka

intressi arvestus, kuna laenusumma, mille hageja kostjale laenas tulenes laenulepingust, mille

hageja oli sõlminud kostja palvel pangaga. Pooled on kokku lepitud, et intressi arvestatakse

kuni põhiosa täieliku tasumiseni, võib hageja seda ka peale lepingu lõppemist edasi nõuda,

seni, kuni võlgnevus täielikult on kustutatud. Käesoleva hagi esemeks on 2020 aastal kostjaga

sõlmitud laenuleping ning kostjale 2020 aastal antud rahasumma. Kõik hilisemad rahade

andmised hagejalt kostjale ja nende tagastamised kostja poolt ei ole seostatavad vaidlusaluse

laenulepinguga ning on seeläbi kohut eksitavad. Kostja tegi laenutähtaja jooksul makseid

summas 1344 eurot (2021 aastal 546 ja 2022 aastal 798 eurot). Kostja on tasunud hagejale

veel 2023 aastal 1051 eurot. Hagejal oli õigus arvestada nimetatud summadega tasutuks

intressimaksed 2023 aasta eest. (2023 aasta intress 18% laenujäägilt oli summas 514,08 eurot).

Vastab tõele, et hageja on andnud kostjale 2021 ja 2022 aasta jooksul lühiajalisi laene, kuid

need on kostja poolt tagasi makstud ning nende tagasimakseid ei ole võimalik käsitleda

vaidlusaluse laenu tagastusena.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud

kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa

täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus lahendab antud asja

lihtsustatud põhjendava osaga juhindudes TsMS § 444 lg 2.

6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis,

leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

2-24-144718

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

7. Kohus kvalifitseeris poolte vahelise suhte 21.07.2025 määruses laenulepingulise võla

nõudena ja selgitas kohalduvat õigust ning tõendamiskoormust. Hageja palub kostjalt välja

mõista põhivõlgnevuse 2090,26 eurot. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud

suulisest laenulepingust.

8. Laenuleping on VÕS § 396 lg 1 järgi selline leping, millega üks isik (laenuandja) kohustub

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub sama rahasumma

tagasi maksma. Igasugune leping sõlmitakse VÕS § 9 lg 1 järgi üldjuhul pakkumuse esitamise

ja sellele nõustumuse andmisega. Pakkumus on VÕS § 16 lg 1 järgi lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud, ning nõustumus on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Lisaks pakkumusele ja

nõustumisele võib aga leping olla VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitud ka muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. Seejuures on oluline, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe vastava lepinguliigi

olulistes küsimustes. Laenulepingu puhul saab lugeda lepingu VÕS § 396 lg 1 järgi sõlmituks,

kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe selles, et üks pool kohustub andma

teisele rahasumma ning teine pool kohustub selle rahasumma tagasi maksma. Seega on lepingu

jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud

siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingule ei ole seaduses ette nähtud kirjalikku

vorminõuet ja laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke

lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Kuna laenulepingule ei ole sätestatud

seaduses kohustuslikku vormi, võivad pooled sõlmida selle VÕS § 11 lg 1 järgi ka suuliselt.

9. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 15.10.2020 aastal suulise laenulepingu.

Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas hageja andis kostjale laenu 3500 eurot või 2000 eurot.

Samuti on pooltel vaidlus selle üle, kas suulise laenulepinguga lepiti kokku ka kostja kohustuses

tasuda hagejale intressi.

10. Hageja esitatud konto väljavõttest nähtub, et hageja on kandnud kostjale 26.09.2020 aastal

2000 eurot (dtl 32). Kohus leiab, et hageja ja AS Swedbank vaheline laenuleping tähtajaga 5

aastat ja intressimääraga 17,9% aastas tõendab üksnes hageja ja panga vahelise laenulepingu

olemasolu ning hageja kohustusi panga ees, kuid ei tõenda, et vastavast lepingust tuleneksid ka

kohustused kostjale (dtl 66-67). Hageja väidab, et lisaks ülekandele andis ta kostjale laenu ka

sularahas, mida hageja hinnangul tõendab pangakonto väljavõttelt nähtav sularaha väljavõtmine

(dtl 32). Kostja vaidleb hageja väitele vastu. Kohus leiab, et pangakonto väljavõttelt nähtuv

25.09.2020 teostatud sularaha väljamaksed ei tõenda, et hageja oleks kostjale veel lisaks

ülekandele osaliselt laenu andnud sularahas kokku summas 1500 eurot. Esmalt märgib kohus, et

hageja enda väitel, millega kostja on nõustunud, sõlmiti laenuleping alles 15.10.2020, kuid

sularaha on hageja kontolt välja võetud 25.09.2020 kokku summas 1000 eurot, mitte 1500 eurot,

nagu märgib hageja. Hageja ei selgitanud, mis põhjusel ta pidi sularaha laenu andmiseks

kostjale välja võtma, kuigi järgmisel päeval on ta kostjale ülekandega laenu andnud, mille üle

pooled ei vaidle. Muid tõendeid hageja sularahas laenu andmise kohta kohtule esitanud ei ole.

11. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud eelpoolnimetatud tõenditega on kohtus leidnud

tõendamist laenusuhte olemasolu poolte vahel ning et pooled sõlmisid laenulepingu VÕS § 396

lg 1 tähenduses, millega hageja andis kostjale laenu kokku summas 2000 eurot. Sularahas laenu

2-24-144718

andmine kostjale ei ole tõendamist leidnud. Suulise laenulepingu puhul saab eeldada tähtajatut

laenulepingut ning seega peab laenusaaja sellise laenulepingu korral tõendama, et laenuleping

oli tähtajaline ja milline oli laenu tagastamise tähtaeg. Kui esialgselt märkis hageja

hagiavalduses, et lepingu tähtaeg oli 31.12.2022, siis hilisemas menetluses on hageja asunud

teisele seisukohale ja leidis, et lepingut pikendati 2 aasta võrra. Kohus leiab, et hageja ei ole

lepingu tähtaja pikendamise osas enda väiteid tõendanud. Kuivõrd kostja on enda vastuses

hagile märkinud, et ta ei vaidle vastu, et ta pidi 2 aasta jooksul laenu tagasi maksma, loeb kohus

tuvastatuks, et tegemist oli tähtajalise laenulepinguga ja see lõppes 31.12.2022.

12. Kostja on küll märkinud, et kostja kontole on hageja veel kandnud erinevaid summasid

2022 aastal, kuid kohus jätab need väited tähelepanuta, kuivõrd hageja ei vaidlusta, et hilisemalt

sõlmiti veel erinevaid väiksemaid laenulepinguid, kuid nõue on esitatud kostja vastu siiski

15.10.2020 sõlmitud suulise lepingu alusel. Kohus selgitas kostjale 21.07.2025 määruses, et

kostjal tuleb esile tuua ning tõenditele viidates näidata ära see, et pooled on laenulepingus

kokku leppinud selliselt, et hageja võib kostjale teha väljamakseid teatud kuupäevadel või kostja

sellekohasel nõudmisel. Kui eelnimetatud kokkulepet (laenu väljastamise viisi) sõlmituks

pidada ei saa, siis tuleks erinevatel aegadel tehtud maksekorralduste pinnalt lugeda, et pooled

võivad olla sõlminud mitu eraldiseisvat laenulepingut. Eeltoodu tõttu kohus nõustub hagejaga

selles, et ülejäänud tagasimaksed, mis kostja tegi 2022 hagejale ei ole seostatavad vaidlusaluse

lepinguga.

13. Pooled ei vaidle sellegi üle, et kostja tegi laenutähtaja jooksul makseid summas 1344 eurot

(2021 aastal 546 ja 2022 aastal 798 eurot). Tagasimaksetähtaja lõppemisel on kostja tasunud

hagejale veel 2023 aastal 1051 eurot. Hageja on arvestanud nimetatud maksetega kaetuks

enamasti intressi nõuded. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult

tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on

kokku lepitud. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole tõendanud intressi tasumise

kokkulepet. Hageja ja panga vaheline laenuleping vastavat kokkulepet hageja ja kostja vahel ei

tõenda. Hageja ei ole vätnud ja seda ei nähtu ka kohtule esitatud tõenditest, et hageja oleks laenu

kostjale andnud majandus- või kutsetegevuses. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kokkulepet

intressi maksmise kohustuse osas, saab kohus üksnes järeldada, et laen anti kostjale intressita, st

kostjal ei ole intressi maksmise kohustust. Eeltoodut kinnitab ka poolte edasine käitumine, kus

hageja andis korduvalt veel kostjale väiksemates summades laenu, kuid kostja tagasimaksetest

nähtuvalt ei ole pooled ka teiste laenulepingute puhul sõlminud kokkulepet intresside tasumise

kohta. Intressi tasumise kokkulepet ei tulene ka hageja esitatud poolte kirjavahetusest (dtl 86-96,

97-99). Poolte kirjavahetus puudutab perioodi 21.12.2023-01.10.2024, mitte aga laenulepingu

sõlmimise perioodi 2020 aastal. Poolte kirjavahetusest on üksnes nähtav see, et kostjal ilmselt

puudus täpsem ülevaade sellest kui palju ta veel hagejale võlgneb. Siinkohal märgib kohus

sedagi, et poolte kirjavahetus ei saa puudutada 2020 sõlmitud laenulepingut, kuivõrd hageja

nõuab kirjavahetuses võlgnevuse tasumist kord summas 1352 eurot, siis 1066 eurot ja 1080 euro

tasumist, kuid hagiavalduses on esitatud nõue kostja vastu summas 2090,26 eurot.

14. Eeltoodu tõttu, kuivõrd intressi tasumise kokkulepet ei ole võimalik tuvastada, tuleb kostja

tasutud maksed arvestada laenu põhiosa katteks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tegi

laenutähtaja jooksul makseid summas 1344 eurot (2021 aastal 546 ja 2022 aastal 798 eurot).

Tagasimaksetähtaja lõppemisel on kostja tasunud hagejale veel 2023 aastal 1051 eurot. Hageja

suutis kohtumenetluses tõendada laenulepingu sõlmimist summas 2000 eurot, kostja on hagejale

tagastanud perioodil 2021-2023 kokku 2395 eurot. Seega on kostja enda laenulepingust tuleneva

kohustuse täitnud.

15. Hageja on kostja vastu esitanud ka viivise nõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on samuti põhjendamatu.

2-24-144718

16. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et laenulepingu kehtivuse ajal 2021 ja 2022 aastal tegi

kostja tagasimakseid kokku summas 1344 eurot. Seega jäi kostjal laenulepingu lõppemisel

tähtaegselt tasumata laenu põhiosa 656 eurot. Hageja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et

2023 tasus kostja hagejale kokku 1051 eurot (dtl 33). 16.01.2023 tasus 141 eurot, veebruar-mai

2023 tasus iga kuu 91 eurot ning 10.07.2023 tasus 182 eurot. Seega viivitas kostja enda

kohustuse täitmisega kuni 10. juulini 2023 ning viiviste suuruseks on 19,08 eurot (vt

viivisekalkulaator). Kuivõrd aga 10.07.2023 aastal tasus kostja põhivõlgnevust 31 euro võrra

suuremas ulatuses, on kostja poolt ka hageja viivise nõue täidetud juba 10.07.2023.

17. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses, kuivõrd kostja on

enda kohustused hageja ees täitnud.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda, sest kohus on hagi jätnud

rahuldamata. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

19. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on

kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

20. Kostja palub menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja mõista kostja õigusabikulu

1200 eurot. Riigikohus on lahendis 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige

õigusabile kulunud aega ja keerukust.

21. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 12 tundi (1 tund = 100 eurot) ja summas 1200 eurot ei ole

selles asjas põhjendatud ega vajalik.

22. Kostja palub hagejalt välja mõista 09.12.2024 maksekäsu kiirmenetluses teostatud

toimingute eest 150 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud

kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud

maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus

osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS §

172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi

lõppkokkuvõttes lahendatakse. Kuivõrd hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma

maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses

sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude

hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause), siis ei saa seda nõuda ka kostja. Kuivõrd kohus jättis

hagi rahuldamata, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel hagejalt kostja

kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

23. Kostjat esindas lepingulise esindajana Metsler-Verner Consult OÜ jurist. Menetluskulude

hüvitamist nõuab kostja lisaks maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest

kohtumenetluses. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

24. Kostja esindaja tasumäär oli maakohtus 100 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust

arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada

100 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas

mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti

õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

25. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

2-24-144718

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on kinnitanud ja kohus on

kontrollinud, et Metsler-Verner Consult OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab

kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.

26. Kostja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 10,5 tundi, s.o kostja vastuse

koostamine hagiavaldusele 5 tundi, kostja 09.06.2025 seisukoha koostamine 1,5 tundi, lõpliku

seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 4 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud,

et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada

tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud

varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja

hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha

menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja

vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista

lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva

esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt

vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

27. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kostja

on menetluses hilisemaltes menetlusdokumentides enamasti korranud vastuses hagiavaldusele

toodud seisukohti. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust

ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada

põhjendatud ajakuluks kokku 6,5 tundi (kostja vastuse koostamine hagiavaldusele 3 tundi,

kostja 09.06.2025 seisukoha koostamine 1 tund, lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja

koostamine 2,5 tundi). Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 650 eurot (6,5 x 100).

28. Kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 670

eurot (20+650). Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus

käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust.

29. Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

Kohtunik