Legislator Case Law & Legislation
2-25-105591/50 AI generated

2-25-105591/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-105591/50
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus

Legislator headnote

AI generated

2-25-105591/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-105591

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

PLACET GROUP OÜ hagi D.O vastu võlgnevuse nõudes

143,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910),

lepinguline esindaja Darina Koivunen

Kostja D.O (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi D.O vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista D.O-lt PLACET GROUP OÜ kasuks välja 22. juulil 2024 PLACET

GROUP OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 126,13 eurot ja

intressi 4 eurot.

3. Mõista D.O-lt PLACET GROUP OÜ kasuks välja viivis põhinõude tasumata

osalt (126,13 eurot) alates 3. aprillist 2025 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta PLACET GROUP OÜ menetluskulud D.O kanda.

5. Määrata PLACET GROUP OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 221 eurot.

6. Mõista D.O-lt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja

221 eurot.

7. Toimetada D.O-le tagaseljaotsus kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda

riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099

(Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või

EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 25. veebruaril 2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.O-lt (kostja) 300,34 euro saamiseks. 14. märtsi 2025

määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 3. aprillil 2025 hagiavalduse (täpsustatud 30. mail 2025), mille kohaselt

sõlmisid hageja ja kostja 22. juulil 2024 laenulepingu nr xxxx. Hageja võimaldas kostjale

laenu 300 eurot ning teostas 22. juulil 2024 kostjale väljamakse 285 eurot (kinni on peetud

lepingutasu 15 eurot). Laen koos intressiga tuli tagastada maksegraafiku järgi kolme

osamaksena. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hageja

ütles 25. veebruaril 2025 lepingu üles, kuna kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva

omamaksega – november ja detsember 2024, jaanuar ja veebruar 2025 ning ei tasunud

võlgnevust ka ülesütlemise hoiatuses antud täiendava tähtaja jooksul. Kokku teostas kostja

tagasimakseid 158,87 eurot. Lepingu kohaselt on intressimääraks 1,23% aastas ning krediidi

kulukuse määraks 47,97%. 16. augustil 2024 sõlmisid pooled laenulepingu tingimuste

muutmise kokkuleppe, mille järgi kohustus kostja tagastama laenu 10 osamaksena, krediidi

kulukuse määr jäi samaks, uueks intressimääraks oli 39,27%.

Hageja palub mõista kostjalt välja 22. juulil 2024 hageja ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõla 162,87 eurot, intressi 19,60 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 1,17 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. juulil 2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse, mille kohaselt nõuab hageja kostjalt

põhivõlgnevuse 126,13 eurot, seadusjärgse intressi 4 eurot ja edasiulatuva viivise

põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumist. Muus osas soovis

hageja hagist loobuda, mille kohus võttis vastu 19. septembri 2025 määrusega ja lõpetas

osaliselt asja menetluse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt

hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 121 eurot.

3. Kohus võttis hagi 2. juuni 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest.

Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle

kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada

muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud

selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku

kättetoimetamise eeldused on täidetud.1

Kohus on 2. juunil 2025 edastanud menetlusdokumendid kostjale e-posti aadressile, millelt on

samal päeval kohtule saadetud kiri (dtl 120). Kohtu hinnangul ei saa sellist kirja lugeda

kättesaamiskinnituseks TsMS § 3111 lg 5 mõistes, kuna sellelt ei ole tuvastatav saatja ega

asjaolu, kas kostja on menetlusdokumendid kätte saanud. Kohus palus 22. juulil 2025 kostjal

kinnitada selgesõnaliselt, et ta on menetlusdokumendid kätte saanud (dtl 144). Samuti edastas

kohus 3. septembril 2025 veelkord kostjale menetlusdokumendid ning palus kinnitada nende

kättesaamist (dtl 145). Kostja kohtule kättesaamist ei ole kinnitanud. Kohtul ei ole õnnestunud

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka muul viisil. Kohus on edastanud dokumendid

kostja tööandjale, kes teatas, et kostja seal alates 2025. aasta augustist ei tööta (dtl 151, 227).

Samuti ei ole kohtul õnnestunud edastada kostjale dokumente rahvastikuregistrisse märgitud

aadressile (dtl 248). Kohus helistas ka teadaolevatele telefoninumbritele, kuid kostjaga

ühendust ei saanud (dtl 232, 240). Kohus tegi 1. oktoobril 2025 päringud pankadesse,

asutustesse ja kostja tööandjale TsMS § 306 lg 4 alusel (dtl 153, 234), kuid täiendavaid

andmeid ei saanud. Kohus on kontrollinud, et kostja kinnipidamisasutuses ei viibi ning

kohtule ei ole teada muid kontakte, kuidas kostjaga ühendust saada.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1

kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui

menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil

ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa

kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes TsMS § 317 lg-test 1 ja 3

toimetas kohus menetlusdokumendid, sh hagiavalduse kostjale kätte avalikult (dtl 242).

Teadaanne avaldati 11. novembril 2025 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel

kättetoimetatuks 27. novembril 2025. Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 18.

detsembril 2025, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku

vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1 Riigikohtu 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.

Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi

selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.

5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 221 eurot, so riigilõiv

100 eurot ja õigusabikulud 121 eurot (dtl 244-247).

Kohtu hinnangul on õigusabikulud olnud käesolevas menetluses põhjendatud ja vajalikud

ning õigusabile kulunud aeg on mõistlik (sh esindaja tunnitasu). Hagiavalduselt tasutud

riigilõiv 100 eurot on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Tegemist on põhjendatud

menetluskuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud

221 eurot.

Kohtu selgitused

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse

esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses

kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei

saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik