2-25-20340/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-20340

Tsiviilasi

B.B kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale

täiteasjades nr 084/2024/3920, 084/2024/3919 ja

084/2024/3921

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. detsembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): B.B

(isikukood

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 2. detsembri 2025 määrus ja saata asi maakohtule uueks

lahendamiseks.

2. Rahuldada B.B menetlusabi taotlus ja vabastada ta määruskaebuse esitamisel

tasumisele kuulunud riigilõivu 15 euro tasumisest.

3. Rahuldada B.B määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 ja § 477 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.B (avaldaja) esitas 26. novembril 2025 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei

tegevuse peale täiteasjades nr 084/2024/3920, 084/2024/3919 ja 084/2024/3921.

Kaebuse kohaselt saatis avaldaja 19. novembril 2025 kohtutäiturile e-kirja, mis oli pealkirjastatud

kaebusena. Kaebuse kohaselt ei jäta kohtutäitur talle igakuisest sissetulekust kätte poolt alampalgast

ehk 445 eurot, nagu seadus ette näeb.

Kohtutäitur vastas 24. novembril 2025 avaldaja kaebusele e-kirjaga, milles selgitas, et kohtutäituri

tegevus avaldaja sissetuleku arestimisel on olnud seadusega kooskõlas. Avaldaja suhtes on täitmisel

kolm elatise nõuet ja alaealise lapse elatise nõude täitmisel võib täitemenetluse seadustiku (TMS) §

132 lg 11 kohaselt arestida kuni ühe kolmandiku sissetulekust, mis ei ületa palga alammäära.

Avaldaja esitas koos kaebusega ka menetlusabi taotluse riigilõivu maksmiseks ja esindaja

määramiseks.

2. Tartu Maakohus keeldus 2. detsembri 2025 määrusega avaldaja avalduse menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse perspektiivituse tõttu

Maakohus leidis, et kuivõrd kohtutäituri tegevus avaldaja sissetuleku arestimisel on olnud

õiguspärane ja esitatud avaldusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada (kohtutäituri

tegevuse ebaseaduslikkuse tuvastamine), tuleb keelduda selle menetlusse võtmisest.

Avaldaja suhtes on täitmisel kolm elatise nõuet. TMS § 132 lg 11 kohaselt kui sissenõude

pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude

täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulekust. Kui

lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole

TMS § 132 lg-s 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

Maakohus tuvastas, et avaldaja sissetulekuks novembris 2025 oli 585,25 eurot (netopalk). Kuna

nimetatud sissetulek jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, võib sellest

arestida 1/3 ehk käesoleval juhul 195,08 eurot. Vastava summa on kohtutäitur laste elatise nõude

täitmiseks ka arestinud.

Maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja menetlusabi taotluse, kuna kohus keeldus avalduse

menetlusse võtmisest avalduse perspektiivituse tõttu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Avaldaja esitas 3. detsembril 2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määrus tühistada.

Avaldaja peab igakuiselt tasuma üüri 350 eurot, kohtutäitur ei jäta talle piisavalt raha, et ära elada.

4. Maakohus leidis, et avaldaja määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna maakohtule alust

määruskaebust rahuldada ja edastas 3. detsembril 2025 määruskaebuse koos menetlusabi ja riigi

õigusabi taotlustega TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 2. detsembri 2025 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel

tühistada ja saata tsiviilasi uueks lahendamiseks maakohtule. Avaldaja määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

6. TsMS § 663 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib maakohus pärast määruskaebuse saamist, kas

määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega

ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 10 kohaselt

tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. RLS § 59 lg 15 kohaselt

tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui

tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Ringkonnakohtu

hinnangul on asja lahendav määrus RLS § 59 lg 15 tähenduses ka maakohtu määrus, millega kohus

keeldub avaldust menetlusse võtmast, mistõttu kuulub avaldaja määruskaebuselt tasumisele riigilõiv

15 eurot.

7. Praeguses asjas ei ole avaldaja määruskaebuselt riigilõivu tasunud. Maakohus ei nõudnud

avaldajalt riigilõivu tasumist ega andnud avaldajale riigilõivu tasumiseks ka menetlusabi, vaid

edastas määruskaebuse koos menetlusabi taotlusega ringkonnakohtule. TsMS § 664 lg 1 kohaselt

kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse

õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata. Avaldaja on taotlenud menetlusabi muu hulgas riigilõivu tasumiseks. TsMS § 181 lg 1

kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku

seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või

osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuivõrd

avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mille tulemusena tema mittearestitav

sissetulek ühes kuus oli 390,17 eurot (585,25-195,08), siis ei kontrolli ringkonnakohus täiendavalt

menetlusabi andmise tingimuste täidetust ja vabastab avaldaja määruskaebuselt riigilõivu 15 euro

tasumisest.

8. TsMS § 3 lg 3 kohaselt peab seaduses ettenähtud juhul isik olema enne kohtusse pöördumist

läbinud kohtueelse menetluse, sellise menetluse mitteläbimisel ei võta kohus avaldust menetlusse

TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel. Seaduse kohaselt tuleb kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale

kõigepealt esitada kohtutäiturile endale ja alles seejärel on võimalik esitada kaebus kohtule (TMS

§-d 217 ja 218). Seega peab maakohus kohtutäituri tegevuse peale kaebuse saamisel kõigepealt

kontrollima, kas on läbitud kohustuslik kohtueelne kaebemenetlus kohtutäituri juures. Seda asjaolu

on maakohus ka kontrollinud, jättes avaldaja kaebuse 26. novembri 2025 määrusega käiguta ja

selgitades TMS § 218 lg 1 tähendust.

9. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt ei sõltu TMS §-s 217 sätestatud kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimine sellest, kas kohtutäitur käsitleb talle esitatud kaebust kaebusena või kas ta

sellele üldse vastab. Kaebuse esitamisega kohtutäiturile on kaebuse esitaja teinud endast oleneva, et

läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt RKTKm 12.03.2018, 2-16-12972/57, p 19 ja seal

viidatud kohtupraktika).

10. Praeguses asjas on avaldaja 19. novembril 2025 saatnud kohtutäiturile e-kirja pealkirjaga

„Kaebus“, milles on väljendanud arvamust, et kohtutäitur peaks avaldaja sissetulekust avaldajale

jätma vähemalt pool alampalgast ehk 445 eurot (dtl 27). Kohtutäitur on avaldajale vastanud 24.

novembril 2025 e-kirjaga, milles on selgitanud sissetuleku arestimise tingimusi (dtl 26).

Kohtutäituri vastusest ei nähtu, et kohtutäitur oleks käsitlenud avaldaja pöördumist kaebusena TMS

§ 217 lg 1 tähenduses. Asjas esitatud materjalidest ei nähtu ka muude TMS §-s 217 sätestatud

nõuete täitmist, eelkõige kaebuse läbivaatamist menetlusosaliste osavõtul (TMS § 217 lg 3).

11. Maakohus jättis 2. detsembri 2025 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale

menetlusse võtmata kaebuse perspektiivituse tõttu TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mitte TsMS § 371 lg

1 p 3 alusel ehk kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Seega asus maakohus, hoolimata

sellekohase põhjenduse puudumisest määruses, sisuliselt seisukohale, et avaldaja on kohustusliku

kohtueelse menetluse läbinud. Selles osas oli maakohtu määrus ka seaduslik, sest avaldaja oli

kaebuse kohtutäiturile esitanud ja sellega vastava tingimuse täitnud.

12. Kui avaldaja on esitanud kohtutäiturile TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kaebuse, kuid kohtutäitur ei

ole seda kaebusena käsitlenud, siis on selge, et kohtutäitur on oluliselt rikkunud kaebuse

menetlemisele kehtivaid norme. Samas ei too ainuüksi see asjaolu Riigikohtu praktika kohaselt

kaasa kohtutäituri otsuse tühistamist kohtu poolt, vaid kohus peab kaebuse sisuliselt läbi vaatama

(vt RKTKm 12.03.2018, 2-16-12972/57, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika).

13. Maakohus pidas kohtutäituri tegevust õiguspäraseks (määruse p 10) ja jättis avaldaja kaebuse

kohtutäituri otsuse peale menetlusse võtmata kaebuse perspektiivituse tõttu TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata

tõendeid (RKTKm 13.02.2018, 2-17-8939/20, p 9; RKTKm 01.11.2017, 2-16-8446/32, p 10). Seega

ilma asja algatamata (TsMS § 476) ja ilma tõendeid hindamata ei olnud maakohtul võimalik anda

hinnangut kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on nii kohtutäitur kui ka maakohus asunud seisukohale, et avaldaja

kaebus on perspektiivitu, sest kohtutäituril puudus õiguse kohaldamisel kaalutlusõigus. Selline

seisukoht on ekslik.

15. Üldjuhul ei arestita täitemenetluses TMS § 132 lg 1 järgi võlgniku sissetulekut, kui see ei ületa

ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

Kui aga sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse

elatisenõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 11 esimese lause järgi arestida kuni poole

võlgniku mittearestitavast sissetulekust. TMS § 132 lg 11 teise lause järgi, kui lapse elatisenõude

täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole võlgniku mittearestitavast

sissetulekust, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

16. Seega näevad nii TMS § 132 lg 11 esimene kui ka teine lause ette, et võlgniku sissetuleku võib

arestida „kuni“ seaduses ette nähtud määrani ehk kohtutäituril on nende normide kohaldamisel

kaalutlusõigus. TMS § 132 lg 11 seadusesse lisamisel selgitati vastava eelnõu seletuskirjas, et

muudatus aitab tagada lapsele võrdse olukorra tema vanemaga, kes varem kehtinud seaduse

kohaselt vabaneks väikse sissetuleku puhul ülalpidamiskohustuse täitmisest üldse (täitemenetluse

seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 763 SE XI Riigikogu koosseisus). Seega on

seadusandja TMS § 132 lg 11 kehtestamisel soovinud tagada, et vanem osaleks lapse ülalpidamises

ka väikese sissetuleku korral, kuid see säte ei välista kohtutäituri kaalutlusõigust selle kohustuse

täitmise ulatuse üle otsustamisel. Võlgniku sissetuleku arestimise ulatuse määramisel peab

kohtutäitur kaaluma nii sissenõudja huve kui ka võlgniku õigusi.

17. Ringkonnakohus märgib ka, et TMS § 132 lg 11 teistsugune tõlgendus, st kohtutäituril

kaalutlusõiguse puudumine, võib olla põhiseaduse vastane (vt näiteks RKPJKo 21.06.2019, 5-19-

28/10). Riigikohus on rõhutanud ka seda, et sätte mitme tõlgendamisvõimaluse puhul tuleb eelistada

põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole,

et tagada põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse (RKÜKo 22.02.2005, 3-2-1-73-04, p 36).

18. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus kohtutäituril on kaalutlusõigus, peab kohtutäitur oma

kaalutlusi ka põhjendama ning kaalutluste puudumine kohtutäituri otsuses on iseseisev otsuse

tühistamise alus (RKTKm 05.06.2019, 2-18-4480/22, p 19.3). Ringkonnakohtu hinnangul on see

seisukoht kohaldatav ka juhul, kui täitmisel on alaealise lapse elatise nõue.

19. Asja uuel lahendamisel maakohtus tuleb lahendada ka avaldaja menetlusabi taotlus riigi

õigusabi saamiseks. Seejuures tuleb arvestada, et kaebus kohtutäituri otsuse peale lahendatakse

hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 15, TMS § 218 lg 2), milles kehtib uurimispõhimõte (TsMS §

5 lg 3 esimene lause, § 477 lg 5), mistõttu võib eeldada, et avaldaja saab oma õiguste kaitsmisega

kohtus ise hakkama.

(allkirjastatud digitaalselt)