1-25-5779/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-25-5779

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-5779

Kohtunik

Pavel Gontšarov

Kriminaalasi

Roman Hartšenko süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. novembri 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Roman Hartšenko (ik 39003110289,

kodakondsus määratlemata, viibib vahi all Tallinna

Vanglas, elukoht vabaduses: XXX, emakeel vene keel,

XXX, varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu

18.01.2021 otsusega KarS § 349 järgi rahalise

karistusega 600 eurot; on kahtlustatavana kinni peetud

09.07.2025, vahistatud Harju Maakohtu 11.07.2025

määrusega), apellatsioon

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta Roman Hartšenko kaebus Harju Maakohtu 14. novembri 2025. a

kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada

või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 14.11.2025 otsusega tunnistati Roman Hartšenko süüdi KarS § 184 lg 1

järgi ja põhikaristuseks mõista 2 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati

liitkaristus Pärnu Maakohtu 18.01.2021 otsusega 1-20-9476 mõistetud rahalise karistuse

ärakandmata osaga ja KarS § 64 lg 2 alusel määrati viia rahaline karistus 60 päevamäära, s.o

600 eurot täide iseseisvalt. Määrati, et KarS § 74 lg 2 alusel koheselt tuleb Roman Hartšenkol

ära kanda 5 kuud vangistust ja ülejäänud vangistust (2 aastat ja 4 kuud) ei pöörata täitmisele,

kui Roman Hartšenko ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

elukohajärgse kriminaalhooldaja järelevalve all katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud

kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2¹ alusel kohustati Roman Hartšenkot käitumiskontrolli ajal

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud vastava

vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel

1(4)

1-25-5779

määratud kogustes ja regulaarsusega. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati Roman Hartšenkot

käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära

kandmisele kuuluva vangistusest vabastamiseni, arvates KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus

karistusaja hulka, on koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse (5 kuud) kandmise alguseks

09.07.2025.a.KarS § 78 p 1 kohaselt määrati katseaja alguseks on 14.11.2025.a.

KarS § 83 lg 1, § 84 alusel mõisteti kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise

asendamiseks Roman Hartšenkolt välja 4000 eurot, mis tuleb kanda 2 aasta jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK

EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK

EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585.

KrMS § 175 lg 1 p 3,9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti Roman Hartšenkolt välja riigieelarve

tuludesse menetluskulud – ekspertiisikulud 1702 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha 2215 eurot. Määrati, et menetluskulud kogusummas 3917 eurot tuleb asuda ositi 12

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

2. 21.11.2025 laekus Tallinna Ringkonnakohtule R. Hartšenko kaebus, milles palutakse

maakohtu otsus R. Hartšenkolt väljamõistetud summade osas tühistada, vähendada

väljamõistetavat summat, kuna see on ebaproportsionaalselt suur.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et R. Hartšenko esitatud kaebus

tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

4. Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas käsilolevat kriminaalasja

kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. Riigikohtu

kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015

jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava

poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja

jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka

kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus

menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel,

s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb

kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse

kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

5. Kuna süüdistatava poolt väljamõistetavad summad – konfiskeerimise asendamisele kuuluv

summa ja menetluskulud kuuluvad kokkuleppe esemesse, kohalduvad nimetatud summade

vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb

maakohtul juhinduda väljamõistetavate summade hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu

kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1.

Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6

mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine

süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja

tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.

Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses.

2(4)

1-25-5779

Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud

apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4

sätestatud edasikaebepiirang ka väljamõistetavate summade otsustuse vaidlustamisele.

Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud väljamõistetavate nõuete hüvitamise

otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9.

peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse

puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi

vaatamata. (mutatis mutandis RKKK 3-1-1-7-16).

6. Kriminaalasjas on R. Hartšenko, tema kaitsja A. Liskmann ja prokuröri vahel 21.10.2025

sõlmitud kokkulepe (I köide tl 215-218), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele

kuuluvad menetluskulud ja konfiskeerimise asendamisele kuuluv summa. Kokkuleppes on ära

toodud süüdistatavalt väljamõistetavate summade koosseis ja suurus. Samuti on kokku lepitud

tekkinud summade hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg

3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul ning konfiskeerimise asendamisele

kuuluv summa 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistiski nimetatud

summad välja vastavalt kokkuleppele. R. Hartšenko kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi

sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga.

7. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 14.11.2025 kohtuistungil, kus süüdistatav R.

Hartšenko kinnitas, et kokkulepe sisu on talle arusaadav, et ta sõlmis kokkuleppe

vabatahtlikult ning jääb selle juurde (vt. kohtuistungi helisalvestis, KIS kanne nr 7). Seega on

kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega ja isiku poolt avaldatuga. Asjaolu, et

süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet

vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4

loetletud rikkumisteks. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi

vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud

isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi

kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb

apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada

apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu

kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.

8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1

jätab ringkonnakohus R. Hartšenko kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(4)