Legislator Case Law & Legislation
2-24-19646/20 AI generated

2-24-19646/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-19646/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista M. K.’elt Bondora AS-i kasuks välja põhinõue 2275,93 eurot ning sellelt VÕS § Mõista M. K.’elt Bondora AS-i kasuks välja põhinõue 2611,24 eurot ning sellelt VÕS §

Legislator headnote

AI generated

2-24-19646/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista M. K.’elt Bondora AS-i kasuks välja põhinõue 2275,93 eurot ning sellelt VÕS § Mõista M. K.’elt Bondora AS-i kasuks välja põhinõue 2611,24 eurot ning sellelt VÕS §

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helvia Räägel

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19646

Tsiviilasi

Bondora AS hagi M. K. vastu võla nõudes

Menetlusosalised

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post XXX)

Kostja: M. K. (isikukood XXX)

Hagihind

10 172,84 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista M. K.’elt Bondora AS-i kasuks välja põhinõue 2275,93 eurot ning sellelt VÕS §

113 lg 1 lauses 2 määras arvutatud viivis 28.11.2025 seisuga summas 568,14 eurot ja

alates 29.11.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

2275,93 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni.

3. Mõista M. K.’elt Bondora AS-i kasuks välja põhinõue 2611,24 eurot ning sellelt VÕS §

113 lg 1 lauses 2 määras arvutatud viivis 28.11.2025 seisuga summas 651,84 eurot ja

alates 29.11.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

2611,24 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni.

4. Rahuldada Bondora AS-i 28.11.2025 taotlus riigilõivu tagastamiseks osaliselt.

Tagastada 105 eurot Bondora AS-i arvelduskontole nr XXX, selgitusega „riigilõivu

osaline tagastamine, asi nr 2-25-19646“.

5. Menetluskulud jätta M. K.’e kanda.

6. Mõista M. K.’elt Bondora AS-i kasuks välja menetluskulud summas 1272 eurot

(riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 642 eurot). M. K.’el tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda Bondora AS-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

7. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile ja

tõendid.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS).

Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number.

Menetlusabi taotlemise kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 17.03.2025

kättetoimetamisportaali kaudu. Hagile vastamise tähtpäev oli 07.04.2025. Hagiavalduse täienduse

(28.11.2025) ning hageja menetluskulude nimekirja toimetas kohus kostjale kätte 05.12.2025. Kuna

kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi.

Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja nõue

tuleneb hageja ja kostja vahel 20.07.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX ja 20.10.2022

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX.

Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingute puhul on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida

tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19

p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kohtul tuleb kontrollida, kas poolte

vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal võlaõigusseaduse

(VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud määra ning kas hageja on laenu andmisel järginud VÕS §-s 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidikulukuse määr kostjaga sõlmitud lepingus nr XXX on hagiavalduse kohaselt 32,97%, mis ei

ületa lepingu sõlmimise ajal alates 01.07.2022 kehtinud VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra 48,90%.

Krediidikulukuse määra arvutamise aluseks olevad andmed on hageja esitanud.

Krediidikulukuse määr kostjaga sõlmitud lepingus nr XXX on hagiavalduse kohaselt 33%, mis ei

ületa lepingu sõlmimise ajal alates 01.07.2022 kehtinud VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra 48,90%.

Krediidikulukuse määra arvutamise aluseks olevad andmed on hageja esitanud.

28.11.2025 hagiavalduse terviktekstis on hageja esitanud nõude viisil, kus on lugenud kõik senised

maksed tehtuks lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni

väljastatud krediidilt intressi, ka mitte VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest)

ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulusid ja haldustasu). Ühtlasi on hageja

loobunud oma nõuetest, mis tulenevad 31.12.2024 hagiavalduses kirjeldatud lisateenuse lepingutest

BSecure, BOnTrack ja BSecure+. Kuivõrd hageja on nõude esitanud eeltoodud viisil, siis puudub

kohtul täiendavalt vajadus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034 )

järgimist. Kohus rahuldab hagiavalduse.

Vastuväite lahendamine

Hageja on 28.11.2025 hagiavalduse täienduses esitanud vastuväite kohtu tegevuse peale (TsMS §

333) osas, millega kohus nõuab hagejalt menetluskulude nimekirja esitamist koos tõenditega. Kohus

jätab hageja vastuväite kohtu tegevuse peale rahuldamata. Kohus ei ole hagejalt nõudnud

menetluskulude nimekirja esitamist koos tõenditega, mistõttu on vastuväide asjakohatu. Lisaks

märgib kohus, et kohtul on TsMS § 176 lg-st 6 tulenevalt õigus kohustada menetlusosalist esitama

menetluskulusid tõendavaid dokumente.

Riigilõivu tagastamine

Hageja on 28.11.2025 hagiavalduse täienduses märkinud, et kuna hageja kitsendas oma nõuet, siis

taotleb enammakstud riigilõivu tagastamist. Arvestades, et hageja loobus oma nõudest 139,90 euro

ulatuses (s.o lisateenuste lepingutest tulenevate võlgnevuste osas) ja hageja kitsendas oma nõuet

tulenevalt tarbijakrediidilepingutest XXX ja XXX, on hagi hind 6603,20 eurot, millelt tuleb tasuda

riigilõivu summas 630 eurot. Hageja on aga tasunud riigilõivu summas 840 eurot (ehk hageja on

tasunud 210 eurot enam). Hageja taotleb enammakstud summa 210 eurot tagastamist (dtl 181).

Kohus nõustub, et arvestades 28.11.2025 hagiavalduse täiendust on hagi hind 6603,20 eurot

(2275,93 + 568,14 + 231,01 + 2611,24 + 651,84 + 265,04), millelt kuulub tasumisele riigilõiv

summas 630 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tasutakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub

hagist. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli,

üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Käesoleval juhul on hageja oma nõudest osaliselt loobunud, mistõttu saab hagejale tagastada

riigilõivu summas 105 eurot ((840 – 630) / 2). Riigilõiv tuleb tagastada vastavalt taotlusele Bondora

AS-i arvelduskontole.

Menetluskulud

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on

kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

28.11.2025 hagiavalduse täienduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 840 eurot

ja õigusabikuludest summas 692 eurot (492 + 200). Hagejat esindas varem EFTA Legal OÜ, kelle

poolt osutatud õigusteenuste eest on hageja hagiavalduse täienduse kohaselt tasunud 200 eurot (dtl

182). Seejuures nähtub 31.12.2024 hagiavaldusest, et EFTA Legal OÜ tunnitasu on 120 eurot/h

ning hagiavalduse ja selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ja riigilõivu tasumine on

aega võtnud 1,5 tundi ehk hagiavalduse esitamise seisuga olid lepingulise esindaja õigusabikulud

180 eurot. Lisaks palus hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot

kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses (dtl 9). Hageja

menetluskulude nimekiri sisaldus hagiavalduses ja hagiavalduse täienduses ning need on kostjale

kätte toimetatud.

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 840 eurot. Tulenevalt 28.11.2025

hagiavalduse täiendusest on hageja oma nõudest osaliselt loobunud ning uuele hagi hinnale vastav

riigilõiv on 630 eurot (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus), mille kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja.

Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ei ole põhjendanud, sest

käesoleval juhul ei ole Harju Maakohtu menetlusele eelnenud menetlust maksekäsu kiirmenetluses.

Kohus jätab maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot välja mõistmata.

Kohtu hinnangul on hageja esindajate toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise

esindaja Elari Arjakas’e õigusabikulud on seotud hagiavalduse ning selle lisade

komplekteerimisega, dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega, mis on võtnud aega 1,5

tundi (dtl 9). Lepingulise esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg’i õigusabikulud on tekkinud

järgnevatest toimingutest: e-toimiku ja materjalidega tutvumine (21 minutit tunnitasuga 90 eurot/h

ehk 31,50 eurot + 3 minutit tunnitasuga 90 eurot/h ehk 4,5 eurot); kohtukutsega tutvumine, e-

kirjavahetus kohtuga (9 minutit tunnitasuga 90 eurot/h ehk 13,50 eurot); istungiks valmistumine (39

minutit tunnitasuga 90 eurot/h ehk 58,50 eurot); kohtuistungiks valmistumine, kohtuistungil

osalemine (31 minutit tunnitasuga 90 eurot/h ehk 46,50 eurot); hagiavalduse tervikteksti

koostamine, sh uuesti määratud maksed (3 tundi ja 25 minutit tunnitasuga 90 eurot/h ehk 307,50

eurot); menetluskulude nimekirja koostamine (20 minutit tunnitasuga 90 eurot/h ehk 30 eurot).

Maakohus vähendab hageja lepingulise esindaja Elari Arjakas´e (EFTA Legal OÜ) tunnitasu.

Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele

vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-15592, p 60).

Arvestades, et käesoleval juhul ei esindanud menetluse alguses hagejat advokaat ja asi ei olnud

keerukas, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100 eurot. Kohus mõistab

TsMS § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 1,5 * 100 = 150 eurot.

Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg’i tunnitasu 90 eurot ei ole ülemäärane.

Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulu summas 642 eurot (150 + 492).

Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 1272 eurot, millest 630 eurot on riigilõiv ja

642 eurot hageja lepingulise esindaja kulu.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik