4-25-3597/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsembril 2025 Jõhvis

Väärteoasja number

4-25-3597 (244025004939)

Kohtunik

Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses)

Väärteoasi

Vladislav Kichenkovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Ida prefektuuri 29.09.2025 otsusele väärteoasjas nr

244025004939, millega Vladislav Kichenkov tunnistati

süüdi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja karistati

rahatrahviga 110 trahviühikut summas 880 eurot

Menetlusalune isik

Vladislav Kichenkov, isikukood 38510132222, xxx

kodakondsusega, elukoht xxx, xxx, e-post xxx

RESOLUTSIOON

VTMS § 120, § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus

OTSUSTAS:

Rahuldada Vladislav Kichenkovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 29.09.2025

otsusele väärteoasjas nr 244025004939 osaliselt.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 29.09.2025 otsus väärteoasjas nr

244025004939 osaliselt, s.o Vladislav Kichenkovile liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi mõistetud

karistuse määra osas ning teha selles osas uus otsus.

Mõista Vladislav Kichenkovile liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut

summas 400 eurot.

Rahatrahv summas 400 eurot tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvelduskontole:

Swedbank AS – EE932200221023778606,

SEB Pank AS – EE891010220034796011,

Luminor Pank AS – EE701700017001577198,

LHV Pank AS - EE777700771003813400.

Kohustuslik on märkida viitenumber 10220255070723.

1 / 8

Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies

ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusaluse isiku kaitsja on otsuse peale

tähtaegselt kaebuse esitanud.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk

hiljemalt 29.12.2025

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või

tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 22.12.2025

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel

(ehk 22.01.2026) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik N. I. koostas

30.08.2025 väärteoprotokolli AB 1643544 väärteoasjas nr 244025004939, mille kohaselt 30.08.2025

kell 08.58 Ida-Viru maakonnas Jõhvi linnas Muru tn 1, liikudes Jaama tn 49 suunas, Vladislav

Kichenkov juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

mitte väiksem kui 0,26 mg/l. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Vladislav Kichenkov oma

tegevusega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg-s 3 sätestatut ning väärtegu on kvalifitseeritud LS §

224 lg 2 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi

eriasjade uurija A.M. tegi 29.09.2025 otsuse, millega määras Vladislav Kichenkovile LS § 224 lg 2

järgi karistuseks rahatrahvi 110 trahviühiku ulatuses, s.o 880 eurot. Otsusest nähtuvalt

menetlusalune isik ega tema kaitsja vastulauset või muid tõendeid ei esitanud. Kohtuväline

menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on pannud toime temale inkrimineeritud väärteo,

väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad

(VTMS §-de 29 ja 30 mõistes). Väärteo toimepanemine on tõendatud sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsuse, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tunnistaja Vadim Baikov ütluste

(ülekuulamise protokoll 30.08.2025), tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki ja menetlusaluse

isiku ütlustega (ülekuulamise protokoll 30.08.2025). Kohtuväline menetleja leidis, et karistust

raskendavad asjaolud puuduvad, kuid arvestas karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist.

Kohtuväline menetleja toob otsuses välja, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis

on tahtlikult toime pandud väärtegu. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli menetlusalusel isikul

2 / 8

suur. Menetlusalune isik on oma ütlustes märkinud, et soovib osaleda sotsiaalprogrammis „Korralik

juht“ ehk „KOJU“, kuid kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole menetlusalune isik

sotsiaalprogrammi „KOJU“ kandidaat, kuna menetlusalust isikut karistati 09.05.2025 KarS § 262 lg

1 järgi rahatrahviga (rahatrahv on tasutud). Seega kohtuvälisel menetlejal puudub kindel

veendumus, et menetlusalune isik ei pane sotsiaalprogrammi läbimise või kohustuse täitmise ajal uut

süütegu, mis on üks kohustuslikest tingimustest programmi edukaks läbimiseks. Kohtuväline

menetleja peab vajalikuks määrata sellise rikkumise eest karistuseks rahatrahvi. Kohtuväline

menetleja selgitab menetlusalusele isikule, et menetlusalusele isikule säilitatakse mootorsõiduki

juhtimisõigus, kuid kui isik edaspidiselt jätkab liiklusrikkumiste toimepanemisega, siis kohaldatakse

tema suhtes rangemat karistuse liiki (juhtimisõiguse äravõtmine/arest).

Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 02.10.2025 Viru Maakohtule kaebuse menetlusalune isik

Vladislav Kichenkov, kes palub kohtul kõik väärteoasjaga seonduvad materjalid üle vaadata ning

vahetada temale määratud karistuse liiki ja määra. Menetlusalune isik palub üle vaadata

karistusregistri väljavõte, millest selgub, et tal ei ole juhtimisõiguse omamise ajal (5-aastat) olnud

seoses mootorsõiduki juhtimisega ühtegi rikkumist. 09.05.2025 otsusega määratud rahatrahv on tal

tasutud ning antud rikkumise põhjuseks oli alkoholi tarvitamine avalikus kohas, mis ei olnud

menetlusaluse isiku hinnangul tõendatud (võttis süü omaks). Rahatrahvi maksmine on

menetlusalusele isikule kahe lapse ja alimentide maksmise tõttu kahjuks võimatu ning kahjuks

puudub tal ka antud momendil ametlik töö, mistõttu puuduvad võimalused rahatrahvi tasumiseks.

03.11.2025 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on

nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Väärteo toimepanemine on tõendatud

väärteoasja raames kogutud tõenditega, menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud

väärteo LS § 224 lg 2 järgi ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud (VTMS § 29

mõistes) ning selles osas puudub ka vaidlus. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd väärteo

toimepanemises üldmenetluse raames antud ütlustes. Vaidlus käib üksnes karistuse määramise osas,

mille osas annab kohtuväline menetleja oma seisukoha. Kohtuvälise menetleja seisukohast

menetlusaluse isiku kaebus leebema karistuse määramise (karistuse vähendamise) osas

rahuldamisele ei kuulu. Kohtuväline menetleja jääb oma otsuses esitatud argumentide juurde ning

palub kohtul neid arvestada kohtuotsuse tegemisel. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks lisada

järgmist. Kohtuväline menetleja toob lisaks välja, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud

rikkumine suurendas ohtu ka sel põhjusel, et rikkumine oli toime pandud linnas hommikusel ajal,

kui liiklustihedus on aktiivne, liikumas on vähekaitstud liiklejad - jalakäijad. Vastavalt riigikohtu

lahendile nr 3-1-1-26-03 p 5 olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis

kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset

reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh

eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate

õigusrikkumistega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et üldohtlike väärtegude, milleks on muu

hulgas sõiduki juhtimine alkoholipiirmära ületavas seisundis, kaitstavaks õigushüveks on eelkõige

inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste

karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt

käituma. Otsuse vastuvõtmisel kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 alusel arvestati, et

menetlusalune isik tunnistab oma süüd. Kohtuvälise menetleja seisukohast väärteomenetluse käigus

karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõistes tuvastatud ei ole. Menetlusalusele isikule on

kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvi 110 trahviühikut, s.o 880 eurot, s.o

tunduvalt vähem, kui sanktsiooni keskmine määr (mis on 150 trahviühikut või 1200 eurot). Antud

3 / 8

karistuse määr on vastavuses nii karistuse määramise põhimõtetega, kui ka teo raskusega ning isiku

süüga, määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvidega.

Menetlusaluse isiku väide selle kohta, et tal puudub võimalus rahatrahvi tasumiseks (tal on kaks last

ja ta maksab elatist), on kohtuvälise menetleja hinnangul asjakohatu. Menetlusalusel isikul on

sõiduki juhtimisõigus, mistõttu on ta teadlik liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Eeltoodust

tulenevalt on tal võimalik ette näha, millised negatiivsed tagajärjed tema õigusvastase käitumisega

kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta

(säilitades sellega rahalised vahendid). Kõikidest kaebuses loetletud negatiivsetest asjaoludest oli

isik enne väärteo toimepanemist teadlik. Lähtudes eeltoodust jääb kohtuväline menetleja oma otsuse

juurde ning juhindudes VTMS § 120 lg-st 1 ja § 132 p-st 1 palub kohtul jätta menetlusaluse isiku

kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides,

kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on

kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile saatnud kaebuse koopia,

selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad

kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Vladislav Kichenkovile ette seda, et ta juhtis

30.08.2025 kella 08.58 paiku Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi linnas Muru tn 1

mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga nr xxx isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg/l.

LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10

milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse teo eest isiku poolt, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust.

Vladislav Kichenkovi poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist juhile

keelatud seisundis kinnitavad järgmised tõendid:

-

Vladislav Kichenkovi alkoholijoobe suurust tõendab tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest

9510 EE seeria nr ARKB-0021 mõõtetulemus, millest nähtuvalt 30.08.2025 kell 09.10-09.14

teostati Vladislav Kichenkovil mõõtmine ning mõõtevahendi mõõtetulemus oli 0,26 mg/l

väljahingatavas õhus (lõplik lugem 0,31 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l).

4 / 8

-

Menetlusalune isik Vladislav Kichenkov tunnistas rikkumise toime panemist, andes väärteo kohta

ütlusi, et jõi 29.08.2025 umbes kell 21.30 sõbra juures alkoholi (viina 150 ml) ning istus kell

08.30 rooli ja sõitis Sillamäe suunas. Patrull peatas ta umbes kell 08.58 Muru tn 1, Jõhvi linn

ning mõõtis alkoholisisaldust väljahingatavas õhus. Selgus, et ta oli purjus. Avaldab lisaks, et

soovib programmi „KOJU“, sest tal ei ole alkoholiga seotud rikkumisi.

-

Rikkumise toimepanemist menetlusaluse isiku poolt otsuses märgitud asjaoludel tõendab lisaks

tunnistaja V. B., kes selgitas ülekuulamisel, et 30.08.2025 patrullteenistuses olles peatati sõiduk

Mercedes-Benz registreerimismärgiga nr xxx, sest sõidukijuht kasutas sõidu ajal mobiiltelefoni.

Juhile tehti indikaatorvahendiga AlcoQuant nr A433057 test kell 08.58, mille tulemiks tuli 0,39

mg/l kohta. Juhiks osutus Vladislav Kichenkov ning juht toimetati Jõhvi jaoskonda. Juhil

kontrolliti tõendusliku alkomeetriga autojuhi alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus (kell 09.10

tehti tõendusliku alkomeetri test ning lõppnäiduks tuli 0,31 mg/l kohtalaiendmääramatust

arvestamata).

Kõike eelnevat arvesse võttes on tuvastatav, et menetlusalune isik Vladislav Kichenkov juhtis

30.08.2025 kella 08.58 paiku mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kui tema

ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg/l. Sellise tegevusega

rikkus Vladislav Kichenkov LS § 69 lg 3 nõudeid ning täitis LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo objektiivsed tunnused.

Kohus leiab, et subjektiivses mõttes on menetlusalune isik Vladislav Kichenkov antud väärteo toime

pannud kaudse tahtlusega. Ta tarvitas enda sõnul eelmise päeva õhtul kella 21.30 paiku 150 ml viina

ning rooli istus juba hommikul kell 08.30. Seega pidas Vladislav Kichenkov kohe hommikul

sõidukit juhtima asudes võimalikuks, et tema organismis on alkoholi. Isik möönis

süüteokoosseisule asjaolu saabumist ehk soostus sellega, et ta juhib mootorsõidukit juhile keelatud

seisundis, mil isiku organismis on alkoholi. Sellele osutab isiku vaba otsustus alustada sõitmist

mootorsõidukiga, vaatamata õhtusele alkoholi tarvitamiseke. Isiku tahtlusega ei pea olema hõivatud

alkoholisisalduse määr organismis.

Eeltoodud põhjustel on täidetud ka LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus seoses selle rikkumisega tuvastanud.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et Vladislav Kichenkovi poolt

toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on

selle toimepanemises süüdi.

Aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks kohtu arvates ei esine.

KARISTUS

Kaebusest nähtuvalt ei ole menetlusalune isik nõus temale määratud karistusega ning palub kohtul

muuta karistuse liiki või karistuse määra. Täpsemalt nähtub väärteoasja materjalidest, et Vladislav

Kichenkov on palunud kohtuvälises menetluses, et kohtuväline menetleja võimaldaks tal hoopiski

läbida programmi „KOJU“.

KarS § 56 lg 1 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

5 / 8

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel

arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt lähemalt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 1-19-4150, p 26). Tulevaste süütegude

vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom,

raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Menetlejale on

seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva

karistuse leidmiseks (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 4-24-2633,

p 7).

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohaldada

LS §-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust

kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Seega loetleb LS § 224 lg 2 kolm karistusliiki, millest kohtuväline menetleja on otsustanud määrata

menetlusalusele isikule karistuseks kõige leebema, s.o rahatrahvi.

Kohtuväline menetleja on Vladislav Kichenkovile määranud LS § 224 lg 2 alusel karistuseks

rahatrahvi 110 trahviühiku ulatuses, s.o 880 eurot. Kuna KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi

miinimummäär 1 trahviühik, on LS § 224 lg-s 2 sätestatud rahatrahvi keskmine määr 150

trahviühikut. Seega määras kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse, mis on väiksem

kui sanktsiooni keskmine määr.

Esmalt mõjutab Vladislav Kichenkovi süü suurust alkoholijoobe määr. Kohtuväline menetleja on

lahendis karistuse määramise all märkinud, et alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli

menetlusalusel isikul suur. Kohus selgitab, et alkoholijoobe määra osas on seadusandja arvestanud

juba sanktsiooni vahemike kehtestamisel (alkoholisisalduse 0,10–0,24 mg/l puhul näeb LS § 224 lg

1 ette tunduvalt leebema karistuse kui nt LS § 224 lg 2 alkoholisisalduse 0,25–0,74 mg/l puhul),

mistõttu karistust kohaldav menetleja ei peaks seda enam omakorda rõhutama, eriti kui arvesse

võtta, et tegelikult jääb tema joove LS § 224 lg 2 sätte minimaalse alkoholijoobe lähedale. LS § 224

lg 2 kohaselt on karistatav kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74

milligrammi ning menetlusalusel isikul tuvastati alkoholijoove 0,26 mg/l. Seega jääb tema joove

nimetatud sätte minimaalse alkoholijoobe lähedale (0,25 mg/l), mis viitab isiku väiksemale süüle.

Samas arvestab kohus, et Vladislav Kichenkov pani väärteo toime kaudse tahtlusega.

Tegemist on üheepisoodilise väärteoga, mis on oma iseloomult ohudelikt ehk teoga ei ole kellelegi

tekitatud kahju. See vähendab isiku süü suurust.

Sellises seisundis mootorsõiduki juht suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ning teada on

seegi, et alkoholi sellises ulatuses tarbinud inimene ei ole liikluses sõidukijuhina käituma

6 / 8

adekvaatne kujutades ohtu nii endale kui teistele liiklejatele. Seega asudes mootorsõidukit juhtima

alkoholi piirmäära ületavas seisundis asetas juht ohtu nii enda kui ka temaga samal teelõigul

liikuvate teiste inimeste tervise ja elu, samuti vara.

Kõike eelkirjeldatut kokkuvõtlikult hinnates, saab isiku süüd pidada kindlasti keskmisest

väiksemaks, aga mitte väga väikseks.

Menetlusaluse isiku karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning kergendavaks

asjaoluks arvestab kohus süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt.

Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki.

Üldpreventiivse poole pealt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et sõiduki juhtimise

alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tõsine väärtegu.

Kohtuväline menetleja on sealjuures osundanud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-26-03 p 5 märgitule, et

„olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu

inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid

õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega“.

Küll aga tasub siinkohal silmas pidada, et karistus peab vastama süü suurusele, isikule ja arvestada

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti vastama KarS § 56 näidatud karistamise

eesmärkidele. Kohus märgib, et individualiseeritud karistus kinnitab inimeste usku normide

kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Ühtki karistust ei mõista kohus poliitilistel motiividel

( kuigi tsiteeritud lahendi kontekstis võib karistuspoliitika põhimõtetest nii aru saada). Isegi kui

mootorsõiduki alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimine on tõsine väärtegu ning muutunud

Eesti õigusruumis sageli toimepandavaks väärteoks, ei pea kohus siiski antud juhul

üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes

sellega, mis vastab tema süü suurusele ja isikule, ega suuremas määras võrreldes sellega, milline

karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

Kohtule esitatud kaebuses märgib menetlusalune isik, et juhtimisõigust on ta omanud juba viis aastat

ning sel perioodil ei ole teda liiklusalaste süütegude eest karistatud. Kohus tuvastas, et

karistusregistri andmetel on menetlusalust isikut vaid ühel korral väärteokorras karistatud –

Vladislav Kichenkovi karistati 09.05.2025 väärteokorras KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemise eest (09.05.2025 avaliku korra rikkumine) rahatrahviga ning rahatrahv tasuti

01.07.2025. Seega kinnitab 11.09.2025 koostatud karistusregistri väljatrükk kohtule, et Vladislav

Kichenkovi ei ole varasemalt samalaadsete ehk liiklusalaste süütegude eest karistatud. Viimane

võimaldab kohtul omakorda jõuda järeldusele, et kuni käesoleva rikkumiseni on isiku käitumine

liikluses olnud korrektne.

Hinnates menetlusaluse isiku teo raskust LS § 224 lg 2 järgi (keskmisest määrast väiksem süü),

arvestades lisaks karistust kergendava asjaolu esinemist (tunnistab süüd) ja raskendavate asjaolude

puudumist ning isiku varasema eeskujuliku käitumise tõttu liikluses on aga kohtu hinnangul

menetlusalust isikut võimalik mõjutada tunduvalt väiksema karistusega kui seda on pidanud

vajalikuks kohtuväline menetleja. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus karistuse

määra osas tühistada ja teha selles osas uus otsus. Kohtu hinnangul on põhjendatud karistada

menetlusalust isikut rahatrahviga tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, s.o rahatrahviga 50

trahviühikut summas 400 eurot. Kohus leiab, et ka keskmisest määrast tunduvalt väiksem rahatrahv

7 / 8

on menetlusalusele isikule piisavalt mõjuv karistus ning antud karistus on ühtlasi proportsionaalne

isiku süü suurusega ning arvestab sealhulgas eri- ja üldpreventiiseid kaalutlusi.

Seonduvalt kaebuse esitaja sooviga osaleda sotsiaalprogrammis „Korralik juht“ ehk „KOJU“ märgib

kohus järgmist. VTMS § 30 lg 1 p 3 näeb tõesti ette võimaluse väärteomenetlus lõpetada, kui

menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Küll aga tuleb kohtul nõustuda

kohtuvälise menetlejaga, et käesolevalt ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku rikkumisele

reageerida üksnes sotsiaalprogrammi läbimisega. Tõepoolest, menetlusalusel isikul puuduvad

varasemad liiklusalased rikkumised, kuid käesolevalt omab ta siiski kehtivat karistust 09.05.2025

KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Menetlusalune isik ise on

kaebuses selgitanud, et 09.05.2025 rikkumise põhjuseks alkoholi tarvitamine avalikus kohas.

Kusjuures menetlusalune isik juhib kohtule esitatud kaebuses tähelepanu, et 09.05.2025 rikkumine

ei olnud tema hinnangul tõendatud ja ta lihtsalt võttis süü omaks – kohus märgib et jõustunud otsust,

mis ei olud edasi kaevatud, kohus siin ei redigeeri ega anna hinnangu isiku väitele, et ta ei olnud teo

toimepanija.

Ka käesoleva kohtu asja esemeks olev süütegu on seotud alkoholi tarvitamisega. See annab

kohtule aluse arvata, et isiku seadusekuulekale käitumisele võib ka edaspidigi mõjutada alkohol.

Eeltoodu põhjal on võimalik teha ühtlasi järeldus, et täiesti eeskujulik menetlusalune isik siiski

normidest kinni pidamisel olnud ei ole ning küsitavusi võib just sel põhjusel tekitada

sotsiaalprogrammi edukas läbimine. Iseenesest varasema karistamine muu rikkumise ees kuidagi eo

peaks välistama sotsiaalprogrammile suunamist. Kohtul on kahtlust isiku motivatsioonis

sotsiaalprogrammi läbimiseks. Pigem isik soovib vältida karistust ja näeb sotsiaalprogrammis

omamoodi asendusmeedet.

Neid asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et antud juhul puuduvad alused väärteomenetluse

lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 3 alusel.

Võttes arvesse menetlusaluse isiku selgitusi tema majandusliku olukorra kohta (kaks last, maksab

elatist, puudub ametlik töökoht), siis võib ka isegi 400 euro suuruse rahatrahvi ühekorraga tasumine

olla menetlusalusele isikule keeruline. Seega peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks KarS §

66 lg 2 ja 3 alusel põhjendatuks ajatada rahatrahvi tasumine kolmele kuule.

KOHTU MEETMED

Vladislav Kichenkovi kaebus Politsei- ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 29.09.2025

otsusele väärteoasjas nr 244025004939 tuleb osaliselt rahuldada ning nimetatud otsus tuleb osaliselt

tühistada, s.o Vladislav Kichenkovile liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi mõistetud karistuse määra osas

ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus mõistab Vladislav

Kichenkovile LS § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut summas 400 eurot ning

määrab, et rahatrahv summas 400 eurot tuleb tasuda 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

Kohtunik

8 / 8