2-24-124742/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-24-124742

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Kohtujurist

Triin Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2025.a, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-124742

Tsiviilasi, hageja nõue

B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) hagi H.K

vastu 2970,37 euro võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2970,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ),

registrikood 11542046, aadress: XXX

Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine, e-post:

XXX, tel: XXX

Kostja:

H.K

,

isikukood

XXX,

Rahvastikuregistrijärgne elukoht: XXX, e-post: XXX

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) hagi H.K vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt H.K hageja B2 Impact OÜ kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 1656,92 eurot;

2.2. sissenõutavaks muutunud viivis (periood 17.01.2025 – 22.12.2025) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras 164,15 eurot;

2.3. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 566,60 eurot (2223,58 –

1656,92), intressinõude summas 277,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

nõude summas 269,78 eurot (433,93 – 164,15) ning sissenõudmiskulude hüvitise

summas 35 eurot.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud 67,25% ulatuses

kostja kanda ja 32,75% ulatuses hageja kanda.

5. Määrata hageja B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

385 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot.

6. Välja mõista kostjalt H.K-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude hüvitis

summas 258,91 eurot.

7. Välja mõista kostjalt H.K-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt 258,91 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1 / 8

2-24-124742

EDASIKAEBAMISE KORD

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc, algne krediidiandja) ning kostja sõlmisid

23.03.2023 veebikeskkonnas (krediidandja iseteendindusportaalis) tähtajatu laenulimiidi

lepingu, millega krediidiandja võimaldas kostjale krediiti esialgse limiidiga kuni 2500

eurot. Kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi 38,4% aastas. Kostja

kohustus krediidiandjale tasuma minimaalseid kuumakseid, mis kujunesid vastavalt sellele,

kui palju laenulimiiti kostja kasutas. Kostja võttis perioodil 23.03.2023 – 05.06.2023

laenulimiiti kasutusse 2656 eurot laenulimiiti, kokku nelja väljamaksega. Kostja ei täitnud

oma kohustust tasuda kokkuleppelised tagasimaksed igakuiste maksetena (ei tasunud

detsembri 2023, jaanuari 2024 ja veebruari 2024 arveid). Lepingu kehtivuse ajal tasus

kostja tagasi kokku 999,08 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 432,42 eurot,

kulude katteks 20,59 eurot ja intressi katteks 546,07 eurot. Kostja viimane tagasimakse oli

25.11.2023.

2. Krediidiandja saatis kostjale 07.03.2024 meeldetuletuse lepingu lõpetamisest, milles mh oli

märge, et kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning see

lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kostja ei

tasunud minimaalset tagasimakset tähtaegselt, leping lõppes 22.03.2024. Krediidiandja

loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale, mille kohta saadeti kostjale 03.04.2024

teavitus.

3. Kostjal on tasumata põhivõlg 2223,58 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

tasumata intress 277,86 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu

35 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 2223,58 eurolt perioodi eest alates

2 / 8

2-24-124742

23.03.2024 kuni 24.09.2024 määraga 38,40% aastas kokku summas 433,93 eurot. Hageja

palub kostjalt hageja kasuks välja mõista eelnimetatud summad. Hageja on esitanud

alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning sel juhul palub välja mõista põhivõlgnevuse

1656,92 eurot ja viivise perioodi eest 23.03.2024 – 24.09.2024 summas 104,28 eurot.

4. Krediidiandja järgis laenulimiidi lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu andmisel

kostja poolt esitatud andmetest, Rahvastikuregistrist tuvastatud andmetest,

maksehäireregistrite andmetest ning küsitud pangakontol kajastuvatest andmetest. Kostja

majanduslikku seisundit kontrolliti piisavalt. See oli piisav laenulimiidi lepingu

teenindamiseks, tulud ületasid kohustusi.

KOSTJA SEISUKOHT

5. Pärnu Maakohus võttis hagi menetlusse 14.10.2024 ning kohustas kostjat esitama vastuse

hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kohus edastas kostjale nii

hagiavalduse kui ka hagi menetlusse võtmise määruse tähtsaadetisena ning see toimetati

kostjale kätte 16.11.2024 isiklikult TsMS § 312 lg 1 ja § 313 lg 1 alusel. Hagiavaldusele

vastamise tähtaeg oli 02.12.2024. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole

esitanud. Kohus on kostjat hagi menetlusse võtmise määruses hoiatanud, et kui kostja jätab

tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (TsMS § 407).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2, märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

7. Kohus tuvastas, et Multitude Bank p.l.c (Ferratum) ja kostja sõlmisid tähtajatu laenulimiidi

lepingu, millega krediidiandja võimaldas kostjal kasutada laenu limiidiga kuni 2656 eurot

intressiga 38,40% aastas. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 45,93% aastas.

Kostja kohustus kasutatud laenulimiidi tagastama igakuiste minimaalsete maksetena, kuid

mitte vähem 5% võlgnetavast summast (Laen koos teenustasudega) või 20 eurot, sõltuvalt

sellest, kumb on suurem. Lepingu kohaselt oli kostja poolt kasutusse võetav esialgne

krediidi summa 2500 eurot. Krediidiandja tegi kostjale neli väljamakset ajavahemikul

23.03.2023 – 05.06.2023, kokku summas 2656 eurot (dtl 50 – 53).

8. Vastavalt Multitude Bank p.l.c (Ferratum) laenulimiidi lepingu üldtingimuste p 3.2 sai

lepingu sõlmida elektrooniliselt veebilehel või salvestatud telefonikõne vahendusel.

Üldtingimuste p 6.4 – 6.6 kohaselt toimub kliendi laenulimiidi suurendamine või

vähendamine vastavalt üldtingimustes toodud valemile sõltuvalt sellest, kas klient tasub

arveid nõuetekohaselt või tal on võlgnevusi, tagasimakstud krediiti saab uuesti kasutusse

võtta (eritingimused dtl 37 – 38, üldtingimused dtl 39 – 46, tarbijakrediidi teabeleht dtl 47

- 49). Kohtule esitatud nõudekirjast nähtuvalt on krediidiandja loovutanud eespool

nimetatud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 03.04.2024 (dtl 60).

9. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu.

3 / 8

2-24-124742

10. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS

§ 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei

tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus omal

algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. VÕS § 406² lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 23.03.2023

lepingu sõlmimise ajal 15,31%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr

45,93% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 406² lg 1-järgset piirmäära ei

ületanud.

11. VÕS § 403⁴ lg 1 p 1-2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS §

403⁴ lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

12. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17).

Sama lahendi p 18 järgi peab krediidiandja teabe saamise kohustuse täitmiseks tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

13. KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -

vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele

ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4

järgi krediidiandja või - vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis ta peab tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RK

24.11.2023 määrus nr 2-21-13098, p 18).

4 / 8

2-24-124742

14. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate

sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on

selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid,

mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline

pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda

tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja

küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

15. Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel 23.03.2023 hinnati kostja krediidivõimekust,

kasutades kostja esitatud andmeid, Rahvastikuregistrist saadud andmeid, pangakonto

väljavõtet ning maksehäirete päringuid (dtl 65 – 85, 86 – 88). Maksehäireregistri päringu

vastuse kohaselt kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Hageja selgituse kohaselt

sisaldab arvelduskonto väljavõte andmeid ajavahemikul 24.12.2022 – 22.03.2023 tehtud

tehingutest ning krediidiandja on tuvastanud kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu

keskmiselt 600 eurot kuus.

16. Kohtu hinnangul on hageja esitatust ilmne, et krediidiandja ei teostanud sisulist kontrolli

enne 23.03.2023 lepingu sõlmimist. Kohtule esitatu ei võimalda tuvastada, et

krediidiandja oleks välja selgitanud kostja igakuiste kulude ja võimalike

finantskohustuste suuruse. Kohus rõhutab, et maksehäirete puudumine iseenesest ei

tõenda võimalike muude finantskohustuste olemasolu. Hageja viitas, et kuludeks

(„monthly expenses“) arvestati 184 eurot. Kas tegemist on igakuiste vältimatute

püsikulutustega toidule, eluasemele, transpordile jne, asja materjalidest ei selgu. Kohtule

esitatud laenutaotluse väljavõttest nähtub, et kostja on märkinud lahtrisse „loan amount“

(laenu suurus) 2303 eurot (dtl 31). Millise laenu või krediidikohustusega on tegu või kas

krediidiandja on sellega arvestanud, esitatud materjalidest ei nähtu. Hageja on viidanud

vaid üldsõnaliselt, et pärast krediidikohustuse tasumist jäi kostja kasutada tema

sissetulekutest majapidamiskulude määr. Millisele majapidamiskulude määrale on hageja

viidanud, esitatud hagist ega tõenditest ei selgu. Kohtule esitatud pangakonto analüüsi

raportist nähtub, et hageja kontole on laekunud 10.01.2023, s.o kõigest paar kuud enne

käesoleva laenulepingu sõlmimist, 10 eurot CREDIT24 krediidikontolt (dtl 83). Ehkki

laekunud summa on väike, annab see põhjendatult alust arvata, et kostjal võib olla veel

teisigi täiendavaid finantskohustusi, mille suurusega oleks krediidiandja pidanud

arvestama. Kohus on seisukohal, et kostja konto väljavõtte küsimine ei ole pelgalt

formaalne toiming, vaid sellele peab järgnema sisuline kontroll. Täiendavalt märgib

kohus, et hageja esitatud materjalidest nähtub, et kostja laenulimiiti on suurendatud

(algselt 2500 eurot, hiljem 2656 eurot) ning vastavalt lepingu üldtingimustele saab seda

suurendada sõltuvalt sellest, kas ja kuidas on kostja kasutatud limiidi tagastanud.

Tegemist on VÕS § 4034 lg 9 järgi krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmisega.

Seega, ka sel juhul on vajalik tarbija krediidivõimelisuse uuesti hindamine. Eeltoodu

kohta ei ole hageja tõendeid esitanud.

17. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma

vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine

5 / 8

2-24-124742

eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks ei olnud piisav ning

krediidiandja rikkus 23.03.2023 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

18. Hageja on märkinud, et kostjaga sõlmitud leping lõppes ülesütlemisega 22.03.2024. VÕS

§ 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

19. VÕS § 403⁴ lg 7 järgi, kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Hageja on esitanud hagiavalduses alternatiivse nõude juhuks,

kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise.

20. Hageja 24.09.2024 menetlusdokumendis esitatud arvestuskäik, milles on viidatud

krediidikulukuse määra arvestamise aluseks olevatele eeldustele (et laenulimiidi summa

30 000 eurot võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus; Laenulimiidi summa on

antud üheks aastaks alates laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning

viimase maksega tasub klient kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui

neid on ning laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena), ei vasta lepingule.

Esmalt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et lepingu eritingimuste kohaselt on laenulimiit

2500 eurot (mitte menetlusdokumendis viidatud 30 000 eurot, dtl 37). Teiseks, hageja

selgituste kohaselt lepinguga määratakse kindlaks igakuise tagasimakse kuupäev

minimaalsele kuumaksega, kuid klient võib igal ajal laenulimiiti rohkem tagasi maksta.

Laenulimiit on korduvkasutatav, mis tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb

krediit, mida saab jälle uuesti kasutada. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama arve

alusel miinimumsumma, mis moodustab - 5% võlgnetavast summast (laen + teenustasu)

või 20 eurot sõltuvalt sellest, kumb on suurem (lepingu p 10.2, dtl 44).

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine muudab tühiseks üksnes lepingujärgse

intressikokkuleppe, ülejäänud osas on leping kehtiv. Ehkki hageja on esitanud

alternatiivse nõude koos viivisenõudega (krediidisumma jääk 1656,92 eurot, millest on

maha arvestatud kõik laekumised 999,08 eurot, dtl 54 ja 89), ei ole sellest kohtul

võimalik tuvastada, et 22.03.2024 seisuga oli kostja viivituses vähemalt kolme

järjestikuse maksega ehk et lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused olid

täidetud.

22. VÕS § 414¹ lg 2 kohaselt krediidiandja võib tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt

üles öelda, kui selline võimalus on lepinguga ette nähtud. Krediidiandja

ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tarbijale

6 / 8

2-24-124742

teatavaks tehtud vähemalt kaks kuud enne ülesütlemise jõustumist, kui lepingus ei ole

kokku lepitud pikemat etteteatamistähtaega. Vorminõuet rikkuv ülesütlemisavaldus on

tühine. VÕS § 414¹ lg 3 järgi kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust,

loetakse kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks

kokkulepitud tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest. Kui krediidiandjal

on õigus tarbijakrediidileping korraliselt üles öelda, kuid puudub kokkulepe ülesütlemise

tähtaja pikkuse kohta, loetakse pooled kokku leppinuks käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud tähtajas. Ülesütlemise tähtaja järgimata jätmine ei too kaasa ülesütlemise

tühisust. Lepingu p 13.14 järgi on Ferratumil õigus lõpetada leping viivitamata

kliendipoolse lepingujärgsete kohustuste olulise rikkumise korral. Samuti on laenuandjal

õigus lõpetada leping igal ajal, kui klient ei võlgne laenuandjale ühtegi summat lepingu

alusel, teatades lõpetamisest kliendile 5 kalendripäeva kirjalikult ette. Kohus on

seisukohal, et eelviidatud lepingu sätetes on kokku lepitud krediidiandja korralise

ülesütlemise õiguses. Kliendil on samuti õigus lõpetada leping igal ajal, saates selle kohta

allkirjastatud teate (lepingu p 13.13).

23. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 69 lg 1 järgi kindlale isikule (tahteavalduse

saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub

kehtivaks kättesaamisega. Eelnevast tuleneb, et lepingu ülesütlemise teade peab olema

kätte saadud.

24. Hageja on välja toonud, et krediidiandjal ehk esialgsel võlausaldajal ei ole võimalik

süsteemiprobleemide tõttu lepingu ülesütlemise teatist taasesitada. Hageja väite kohaselt

edastas krediidiandja kostjale 07.03.2024 meeldetuletuse lepingu lõpetamisest

(hagiavalduse lisa nr 13, dtl 59), mis on krediidiandja süsteemist kuvatõmmis saadetud

dokumentide kohta nii kostja e-postile kui ka kostja kaudu. Samuti tõi hageja välja, et

kuna kostja kogu võlgnevust ei tasunud, lõppes leping 22.03.2024, hageja viitas hagi

lisale nr 8 (dtl 54). Kohus märgib, et lisast nr 13 ei ole võimalik aru saada, millise sisuga

teade kostjale on edastatud. Hagi lisast nr 8 nähtub kohtule üksnes, et 22.03.2024

kuupäeva seisuga tuleks kostjal tasuda kokku (total) 2495,34 eurot, millest põhimakse

(capital) on 2223,58 eurot, kuid sellest ei järeldu kuidagi, et kostjaga sõlmitud leping

oleks sel kuupäeval lõppenud laenuandjapoolse lepingu ülesütlemisega. Hageja on

üldsõnaliselt viidanud lepingu punktile 12.1, mille kohaselt võib kliendile edastada kõik

asjakohased teated ja muu teave elektrooniliselt läbi konto ning et ka ülesütlemisteade

edastati iseteeninduskeskkonnas. Käesolevalt ei ole hageja tõendanud ülesütlemisteate

edastamist ega selle kostja poolt kättesaamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal,

et hageja poolt esitatu ei võimalda tuvastada, et kostja oleks saanud ülesütlemisavalduse

kätte varasemalt kui koos hagimaterjalidega. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte

16.11.2024. Võttes arvesse VÕS § 414¹ lg-st 2 tulenevat tähtaega, asub kohus

seisukohale, et leping on lõppenud korralise ülesütlemisega 16.01.2025 (so

kohtumenetluse ajal).

25. Kohus leiab, et seoses laenulimiidi lepingu lõppemisega on lõppenud kostja õigus

kasutada krediiti. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja

nõuda tagasi põhivõlga. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgne kostja muid tasusid.

Nähtuvalt hageja esitatust sai kostja enda kasutusse kokku 2656 eurot (maksekorraldused

summade kostja arvele maksmise kohta dtl 50 - 53). Hageja sõnutsi on ümberarvestatud

kostja põhivõlgnevuse suurus 1656,92 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid

põhivõlgnevuse katteks 999,08 eurot. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt

summas 1656,92 eurot.

7 / 8

2-24-124742

26. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist lepingujärgses määras

(38,40% aastas) perioodi 23.03.2024 – 24.09.2024 eest summas 433,93 eurot.

Arvestades, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kohaldada

üksnes seadusjärgset viivisemäära. Kohus leiab, et hageja põhinõue muutus

sissenõutavaks pärast lepingu lõppemist 16.01.2025. Seega rahuldab kohus hageja

sissenõutavaks muutunud viivisenõude osaliselt alates 17.01.2025 (s.t viivisenõue ei

olnud veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud) kuni 22.12.2025 (s.t

kohtuotsuse tegemiseni) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 164,15

eurot. Edasiulatuva viivise väljamõistmist hageja ei ole taotlenud.

27. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 566,60 eurot (2223,58 – 1656,92),

intressinõude summas 277,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas

269,78 eurot (433,93 – 164,15) ning sissenõudmiskulude hüvitise summas 35 eurot.

Sissenõudmiskulude rahuldamata jätmise osas märgib kohus, et hageja ei ole kulude

tekkimist tõendanud. Hageja on viidanud kolmele nõudekirjale/pretensioonile (lisad – 14

– 16, dtl 60 - 64), millel kõigil kajastub nõudekulude suurusena 50 eurot. Hageja ei ole

tõendanud, et sissenõudmiskulud kujunesid vastavalt esimene kiri 25 eurot, teine 5 eurot

ja kolmas 5 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

28. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas esialgselt hagi hinnaga

2970,37 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 1997,46

eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et kostja

kanda jääb 67,25% ning hageja kanda 32,75% menetluskuludest.

29. TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks kokku 385 eurot, mis koosneb

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning mis on vajalik ja põhjendatud. Kostjalt

tuleb välja mõista 258,91 eurot ning ülejäänud osa, s.o 130,09 eurot jääb hageja kanda.

30. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib määruses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

8 / 8

2-24-124742

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

9 / 8