2-25-12269/25 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Määruse tegemise aeg ja koht

22.12.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-12269

Tsiviilasi

Osaühing Laoproject maksejõuetusavaldus XX

pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, võlgniku kohustamine

vande andmiseks ja tähtpäeva määramine, sundtoomise

ja aresti hoiatus, pankrotihalduri määramine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlausaldaja): Osaühing Laoproject

(11308534), esindaja XX

Puudutatud isik (võlgnik): XX (XXX), esindaja XX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja XX (XXX) pankrot 22.12.2025 kell 12.00 ja algatada XX

kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada XX pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldur

Andrus Õnnik (xxx, xxx).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 21.01.2026 kell

10.00 Pärnu Maakohtus (Sauna 5, Rapla) või virtuaalselt.

4. Kohustada XX-i ilmuma võlgniku vande andmiseks ja võlausaldajate

esimesele üldkoosolekule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja (Sauna tn 5,

Rapla) 21.01.2026 algusega kell 10.00. XX ilmumata jäämisel võib kohus teda

trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks

kuuks.

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

hiljemalt 22.12.2026.

1 (7)

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja

halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete

esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. XX võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud

nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja

möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui võlausaldajate lõplik nimekiri on

esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole

vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole

ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse

pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata XX vara käsutamine ilma

pankrotihalduri nõusolekuta.

11. Lõpetada XX suhtes toimuvad täitemenetlused.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile XX

tuludeklaratsioonid.

14. Pankrotimäärus kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

15. Kohus selgitab, et pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa

pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

16. Jätta maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

menetluskulud võlgniku kanda.

17. Kinnitada XX usaldusisiku tasu suuruseks 1612,90 eurot, millele lisandub

käibemaks 24%, ehk 387,10 eurot, kokku 2000 eurot ja maksta see välja Osaühing

Laoproject poolt usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtudeposiiti tasutu arvelt.

Summa tuleb kanda OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole SEB Pank

xxx mille kaudu usaldusisik tegutseb.

18. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

FIMS § 18 lg 10 kohaselt maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale

võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.

FIMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada

määruskaebuse. FIMS § 54 lg 11 kohaselt usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja

esitada määruskaebuse.

Määruse peale võib avaldaja esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

2 (7)

Määruse peale võib isik, kelle õigust määrusega kitsendati, pankrotiavalduse tagamise osas

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja maksejõuetusavaldus

1. Osaühing Laoproject (avaldaja, võlausaldaja) esitas 30.07.2025 Pärnu Maakohtule

maksejõuetusavalduse XX (puudutatud isik, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Avaldaja täpsustas avaldust 25.08.2025.

2. Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja Aarde Grupp OÜ 21.06.2024 laenulepingu nr

4/2024 laenusummale 30 000 eurot, tagastamise tähtajaga 21.11.2024. Lepingu allkirjastas

põhivõlgniku juhatuse liige XX. Lepingu punkti 1.6.2. kohaselt andis XX lepingust

tulenevate nõuete tagamiseks isikliku käenduse, piirmääraga on 40 000 eurot. Laen kanti

põhivõlgnikule üle 21.06.2024. Võlgnik tegi kaks tagasimakset - 04.11.2024 - 3472,92

eurot ja 28.02.2025 - 3000 eurot. Võlausaldaja edastas võlgnikele võlateatise 11.06.2025.

Võlgnikud ei reageerinud nõudekirjale. 03.07.2025 edastas võlausaldaja võlgnikele hagi-

ja pankrotihoiatuse. Käendajast võlgnik ei ole võlgnevust tasunud rohkem kui 30 päeva

jooksul selle sissenõutavaks muutumisest. Käendajast võlgnik XX on raisanud

põhivõlgniku vara ja asus muutma äriühingut maksejõuetuks. Samuti on isik asunud

realiseerima endale kuuluvat kinnisvara, mille tagajärjel on ta tahtlikult põhjustatud oma

maksejõuetuse ning millest tulenevalt on raksendatud võlausaldaja nõude maksmapanek.

Samuti on XX eemaldanud end äriühingu osanike hulgast alates 24.03.2025 ning

tegelikest kasusaajate hulgast alates 13.02.2025. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks.

3. 27.08.2025 andis XX nõusoleku asuda XX-i usaldusisikuks.

4. Kohus võttis 27.08.2025 osaühingu Laoproject maksejõuetusavalduse menetlusse,

võimaldas võlgnikul esitada võlausaldaja maksejõuetusavaldusele vastuväite ja kohustas

osaühingut Laoproject tasuma tsiviilasjas nr 2-25-12269 usaldusisiku tasu ja kulutuste

katteks deposiidi 2000 eurot.

5. 19.09.2025 tasus võlausaldaja deposiidi 2000 eurot.

6. Kohus 10.11.2025 määrusega mh nimetas XX usaldusisikuks XX-i .

7. Usaldusisik esitas 09.12.2025 vara- ja võlanimekirja. Aruandest nähtub, et XX-i

teadaolevad kohustused on 18-ne võlausaldaja ees kokku kuni 175 682,63 eurot, millest

109 150,30 eurot on muutunud sissenõutavaks. Võlgnik ise ei tunnista äriühingu

kohustuste käendamisest tulenevaid nõudeid kokku 86 033,84 eurot ulatuses. Seega

võlgnik tunnistab nõudeid 89 648,79 euro ulatuses, millest 23 116,46 eurot on muutunud

sissenõutavaks. Võlgniku sissetulekuks on töötasu Keidlam OÜ, keskmiselt ca 250 eurot

kuus ja TVT ca 380 eurot kuus. Võlgnikul praegusel hetkel teadaolevalt igasugune

turuväärtust omav vara puudub. Äriühingute osaluste võõrandamise tehingute

tagasivõitmine on osaliselt perspektiivitu. Lirio OÜ osaluse võõrandamise tagasivõitmisel

võiks osa müügihind olla vahemikus 0-2500 eurot. Võlgniku enda sõnul on tema varaks

XXX müügitehingu alusel tekkinud nõudeõigus GRF Invest OÜ ja/või Cerca Trova OÜ

vastu (erinevatel andmetel kas siis 220 000 eurot või 250 000 eurot). Usaldusisik on

eelnevalt analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et GRF Invest OÜ ja/või Cerca Trova OÜ on

varatud ühingud, kellelt nimetatud summade sissenõudmine ei ole tõenäoline. XXX

müügi puhul võib olla tegemist näiliku tehinguga. Nimetatud alusel tehingu tühisuse

ja/või tagasivõitmise perspektiivsuse hindamiseks on vaja põhjalikumaid andmeid,

suuremaid volitusi, kui on usaldusisikul ning pikemat aega, kui usaldusisiku tööperiood

võimaldab. Kogutud andmete alusel tuleb järeldada, et käesoleval hetkel puuduvad

võlgnikul vara ja vahendid ka võlgniku poolt vaidlustamata sissenõutavate kohustuste,

kokku summas 23 116,46 eurot tasumiseks. Kui suured on võlgniku kohustused tegelikult,

saaks tuvastada pankrotimenetluses nõuete kaitsmise käigus. Usaldusisiku hinnangul on

3 (7)

võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud

kohustuste tasumiseks. XX ´e maksejõuetuse põhjuseks on tema peamiseks

sissetulekuallikaks olnud Aarde Grupp OÜ majandustegevuse ebaõnnestumine 2024-l

aastal, mille tõttu võlgnik kaotas oma sissetuleku ning muutusid sissenõutavaks tema

poolt äriühingu kohustuste käendamisest tulenevad nõuded. Esialgsetel andmetel muutus

võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2025 alguses, kui tekkisid võlgnevused isiklike laenude

tasumisel ning võlgnik võõrandas kogu oma registervara. Usaldusisik nõustub, et tuleb

välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

8. Võlgnik taotleb 09.12.2025 kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

Määruse põhjendused

9. Kohus, tutvunud avalduse ja usaldusisiku aruandega, on seisukohal, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja

kujunenud ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.

10. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Vastavalt usaldusisiku aruandele on võlgnikul rahalisi kohustusi vähemalt 18-ne

võlausaldaja ees kokku kuni 175 682,63 eurot, mis ületavad olulises määras tema vara ja

sissetulekuid.

11. Kohus kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule

(FIMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik

õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1

alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

12. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg

8). Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema

suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks

kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi

võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul,

kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja

võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande

andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.

13. Kohus nimetab pankrotihalduriks 27.08.2025 nõusoleku alusel XX-i , kes vastab PankrS

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.

14. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse

eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo,

kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist

või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt,

4 (7)

kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku

kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate

nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara

raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma

käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

15. Praegusel juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Eeltoodust

tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

16. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

17. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur XX on vajalike erialaste teadmiste ja

kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3

kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule

igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust

võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui

aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 22.12.2026.

Kohus selgitab:



PankrS § 36 lg 6 järgi võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS §-d 47

lg-d 1 ja 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest. (FIMS § 49 lg 9).

5 (7)



PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb

märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et

võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Menetluskulud

18. FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu

hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui

pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot,

samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse

kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 2 alusel

tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda.

19. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku

taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS

§ 54 lg 4). Vastavalt FIMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

20. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11

sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse,

välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana

ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri

tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot (ilma käibemaksuta). Usaldusisik

taotleb tasu kindlaksmääramist alla ülemmäära ehk 140 eurot tunnis.

21. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku

tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Usaldusisik on teinud tööd kokku 16,5

tundi. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summas 1612,90 eurot, millele

lisandub käibemaks 24%, ehk 387,10 eurot, kokku 2000 eurot. Kohus leiab, et

põhjendatud on usaldusisiku tasuks kinnitada 2000 eurot.

6 (7)

22. PankrS § 23 lg 5 kohaselt, kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi

vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks

ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt

määratud summa. Usaldusisiku tasu kuulub hüvitamisele võlausaldaja poolt kohtu

deposiiti tasutud summa arvelt, kuna võlgniku vara ja sissetulekuid selleks ei jätku.

(allkirjastatud digitaalselt)

Moonika Tähtväli

kohtunik

7 (7)