2-25-13524/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-13524

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ

hagi

A T

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1568,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Anzhela Ternikova

Kostja: A T (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi A T vastu osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista A T B2 Impact OÜ kasuks välja E AS-i ja A T vahel 11.01.2024 sõlmitud

krediidilepingust nr 140319923424 tulenev põhivõlg 862,62 eurot, viivis põhivõlalt

(862,62 eurot) 18.12.2024–05.09.2025 eest 67,81 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

3. Mõista A T B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (862,62 eurot) alates

06.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4. Jätta B2 Impact OÜ hagi A T vastu ülejäänud osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 67,12% ulatuses A T kanda ja 32,88% ulatuses B2

Impact OÜ kanda.

6. Mõista A T B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 211,43 eurot.

7. Mõista A T B2 Impact OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (211,43 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule 19.08.2025 A T (kostja) vastu hagi

(täpsustatud 05.09.2025), paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1215,67 eurot, intressi

perioodi 14.08.2024–17.12.2024 eest 89,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi

19.12.2024–19.08.2024 eest 89,41 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja haldustasu 15,60 eurot

ning alates 20.08.2025 viivise põhinõudelt kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E AS (krediidiandja) ja kostja 11.01.2024 krediidilepingu nr

140319923424, mille alusel kostja sai laenu 1535 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases

esialgses intressimääras 21,40% aastas. Lepingu periood on 24 kuud, igakuise osamaksega

95,80 eurot, sh viimane osamakse 95,87 eurot. Krediidi kulukuse määr on 51,48% aastas, mis

on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 21,40% aastas, igakuine haldustasu on 3,90 eurot ning

tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega.

Krediiditaotlusesse märkis kostja oma sissetulekuks 850 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on

lähtutud kostja Maksu- ja Tolliameti andmetest, mille kohaselt oli kostja sissetulek 808,20

eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja

majapidamiskulude kohta. Finantskohustused märkis kostja 270 eurot ja majapidamiskuludeks

0 eurot, krediidiandja kohaldas 234 eurot. Päringud tehti ka creditinfo.ee ja taust.ee

andmebaasidesse ning võeti AS-i C krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja

krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja

järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi

oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.

Kostja tegi tagasimakseid kokku 672,38 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 319,33 eurot,

intresside katteks 328,63 eurot ja haldustasude katteks 24,42 eurot. Kostja jäi võlgnevusse

kolme järjestikuse maksega alates 15.09.2024. 17.12.2024 seisuga oli kostja viivituses

01.09.2024, 01.10.2024, 01.11.2024 ja 01.12.2024 arvete maksmisega. Krediidiandja saatis

kostjale 02.12.2024 lepingu ülesütlemise teate, andes tähtaja kuni 16.12.2024 nõude

vabatahtlikuks täitmiseks. 16.12.2024 saatis krediidiandja kostjale lepingu lõpetamise teate,

leping loeti ülesöelduks alates 17.12.2024. 02.01.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale.

Kostjal on hageja ees põhivõlg 1215,67 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Samuti

jäi kostja võlgu intressi tasumisega ajavahemikul 14.08.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni

(17.12.2024) kokku 89,56 eurot. Hageja palub välja mõista ka haldustasud. Kostjal oli lepingu

järgi kohustus tasuda haldustasu 3,90 eurot kuus. Lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni

kogunes ja on kostja poolt tasumata haldustasud kokku 4 kuu eest, s.o 15,60 eurot. Lisaks palub

hageja mõista kostjalt välja viivise alates 18.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.08.2025

seadusjärgses määras, s.o 89,41 eurot. Hageja palub välja mõista ka edasiulatuva viivise

seadusjärgses määras. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid 35 eurot. Kostjale on

edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud kulusid: 02.01.2025 nõudekiri (25 eurot),

17.01.2025 kiri, (5 eurot), 03.02.2025 kiri (5 eurot).

2. Hageja esitas 05.09.2025 nõude ümberarvestuse (täpsustatud 17.11.2025), milles palub

lugeda kõik kostja tagasimaksed põhiosa katteks. Kostja sai laenu 1535 eurot, tegi

tagasimakseid kokku 672,38 eurot, seega tagastamata põhiosa on 862,62 eurot (1535-672,38);

VÕS § 94-järgne intress perioodi 12.01.2024–17.12.2024 eest laenusummalt 1353 eurot on

55,16 eurot; viivis perioodi 18.12.2024–05.09.2025 eest on 67,81 eurot. Ümberarvestuse puhul

on õigus nõuda sissenõudmiskulusid 30 eurot.

3. Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastust.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale 21.10.2025 isiklikult

allkirja vastu kätte toimetatud. Praeguseks ajaks on möödunud hagile vastamise tähtaeg, mis oli

04.11.2025. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata

jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada

tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles

on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata. Kohus käsitleb seda arvestades otsuses üksnes hagi osalist rahuldamata

jätmist ja menetluskuludega seonduvat.

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E AS ja kostja 11.01.2024 krediidilepingu nr

140319923424, mille järgi kostja sai laenu 1535 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude

hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

9. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1

mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

10. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku

teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.

11. Leping sõlmiti 11.01.2024. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi

kulukuse määr 17,36%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 51,48% on seega väiksem,

kui kolmekordne lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud krediidikulukuse määr ning

seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

12. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

13. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja selgituste kohaselt tuvastas krediidiandja, et kostja on

krediidivõimeline kokkuvõtlikult järgmiste andmete põhjal: kostja sissetulek 808,20 eurot

(Maksu- ja Tolliameti andmetel), kostja märgitud finantskohustused 270 eurot ja

majapidamiskuludena arvestas krediidiandja 234 eurot.

Hageja ei väida, et krediidiandja oleks küsinud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

pangakonto väljavõtet. Kohtule ei ole ka pangakonto väljavõtet esitatud.

Riigikohtu juhiste kohaselt tsiviilasjas nr 2-21-13098 tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50

lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtumenetluses tuleb

seda tõendada hagejal. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu

teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja on teavet küsinud

kostjalt ja teinud päringud krediidiinfo andmebaasidesse. Maksehäirete puudumine saab viidata

asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi (mis oleks kantud registrisse), kuid see ei

tähenda, et tal oli võimekus võtta täiendavaid kohustusi.

Pangakonto väljavõtte (või muu krediidiandja kogutud piisava teabe) kogumise eesmärk on

täita krediidiandja teabe saamise kohustust – krediidiandja peab omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbijavõimet krediit tagasi maksta. Teabe

kogumiseks ei piisa üksnes tarbija esitatud teabe tõeseks lugemisest. Krediidiandjal on kohustus

tarbija esitatud teavet kontrollida KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o teha selleks mõistlikke

pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause).

Praegusel juhul pangakonto väljavõtte küsimata jätmine või muu samaväärse sisuga teabe

kogumata jätmisel jättis krediidiandja täitmata kohustuse kontrollida tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute, kohustuste ja majapidamiskulude kohta. Maksehäirete puudumine ei võimalda

kontrollida sama teavet, mis nähtub pangakonto väljavõttelt – nt kui suured ja regulaarsed olid

kostja igakuised sissetulekud enne lepingu sõlmimist, kui suured majandamiskulud kostjal olid

ja kas kostjal oli muid finantskohustusi.

Seega ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja kogutud muu teave oli piisav kostja esitatud

teabe kontrollimiseks.

Samuti märgib kohus, et krediidiandja arvestas kostja majapidamiskulude suuruseks 234 eurot.

Arvestuslik elatusmiinimum oli Statistikaameti andmetel 2024. aastal 345,81 eurot. Kostja

tegelikku majapidamiskulude suurust saanuks hageja kontrollida kostja pangakonto väljavõttelt

nähtuvatelt andmetelt.

14. Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

jättes teabe kostja kohta kogumata ja kostja esitatud teabe kontrollimata. Selliselt on

krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet

(KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause).

15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid,

sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste

täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

16. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles öelnud ka

võla ümberarvestuse korral. Hageja esitas kohtule 05.09.2025 ümberarvestuse, mida täiendas

17.11.2025 tagasimaksete graafikuga. Ümberarvestuse graafikust nähtub, et kostja oli lepingu

ülesütlemise (17.12.2024) ajal viivituses kolme järjestikuse osamaksega, s.o kostja tasus

täielikult 2024 veebruari kuni augusti osamaksed, jäädes osaliselt võlgu alates 2024 septembri

osamaksest. Tasuda tuli iga kuu 15. kuupäevaks (dtl 14). Hageja andis kostjale 02.12.2024

täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatas, et tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu

üles. Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud (VÕS § 416 lg 1) ja

krediidiandjal oli õigus laenuleping 17.12.2024 üles öelda. Tagaseljaotsuse tegemisel loetakse

TsMS § 407 lg 1 järgi hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd

hageja on lepingu üles öelnud, on kõik osamaksed muutunud sissenõutavaks alates 18.12.2024.

17. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingust tulenev põhivõlg 862,62

eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, seadusjärgne viivis 18.12.2024–05.09.2025 eest 67,81 eurot

ja edasiulatuv viivis seadusjärgses ulatuses põhivõlalt (862,62 eurot) alates 06.09.2025 kuni

põhivõla tasumiseni.

18. Intressinõude osas jätab kohus hagi rahuldamata, kuna nõue on ebaselge. 05.09.2025

esitatud ümberarvestuse (dtl 57) kohaselt nõuab hageja perioodi 12.01.2024–17.12.2024 eest

intressi summalt 1353 eurot, kokku 55,16 eurot. Intressi arvestuse aluseks olev summa ei ole

vastavuses ei esialgse laenusumma (1535 eurot) ega ka ümberarvestuse järgi nõutava põhivõla

(862,62 eurot) summaga. 12.11.2025 kirjas juhtis kohus mh hageja tähelepanu asjaolule, et

tema esitatud ümberarvestus on ebaselge. Hageja esitas 17.11.2025 üksnes täiendava

maksegraafiku, milles on intressina märgitud jätkuvalt sama summa. Kuna hageja ei esitanud

korrektset ümberarvestust, on hageja intressinõue ebaselge ning kohus jätab selle rahuldamata.

19. Hagi jääb rahuldamata ka lepingu haldustasu 15,60 eurot nõude osas. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu kostja muid tasusid (sh lepingu haldustasu)

hagejale ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7 teine lause), seega ei ole hagejal õigust nõuda haldustasu.

20. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, §

108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

21. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

22. Kohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja nõudeks oli põhinõue 1215,67 eurot, intress 89,56 eurot, haldustasu 15,60 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 89,41 eurot, lisaks sissenõudmiskulud 35 eurot ning tulevikus

sissenõutavaks muutuv viivis vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, mis põhinõudelt 1215,67 eurot teeb

viiviseks ühe aasta eest 123,45 eurot, kõik kokku seega 1568,69 eurot. Kohus rahuldab hagi

1052,95 euro ulatuses (862,62+67,81+30+92,52, s.o aastane viivis põhinõudelt). Seega jätab

kohus menetluskulud 67,12% ulatuses kostja kanda (1052,95 ÷ 1568,69 × 100) ja 32,88%

ulatuses hageja kanda.

23. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 315 eurot. Kohus leiab, et

hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139 lg 2,

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Kohus mõistab kostjalt menetluskulude jaotust arvestades hageja kasuks välja menetluskulud

211,43 eurot (315 × 67,12%).

22. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

23. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)