2-25-13663/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-13663

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi D V vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4082,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Pille Martin

Kostja: D V (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi D V vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ja määrata, et rahaliselt hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 22.08.2025 Viru Maakohtule hagi D V (kostja) vastu

põhivõla 3496,81 eurot, intressi 22,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 209,63 eurot ja

2-25-13663

alates 23.08.2025 viivise põhinõudelt kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja I AS (krediidiandja) 25.07.2019

krediidikonto lepingu nr 4483345, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 1100 eurot.

Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 45,96% ja krediidi kulukuse määras 57,98%.

20.01.2023 saatis krediidiandja intressimäära ja seotud tasude muudatuse teate, mille kohaselt

on alates 20.01.2023 lepingule nr 4483345 kohalduv intressimäär 37,68% aastas.

Krediidiandja võttis laenulepingu sõlmimisel aluseks laenutaotluses märgitud andmed, mida

kontrollis Pensioniregistri andmete alusel. Laenutaotluses oli sissetulekuks märgitud 500

eurot (kinnitatud sissetulek Pensioniregistri andmetel 498,96 eurot), majapidamiskuludeks

100 eurot, finantskohustused 0 eurot. Ülalpeetavad puudusid. Maksehäireid ega Ametlikke

Teadaandeid kostja kohta polnud. Laenusumma väiksust arvates olid kogutud andmed

piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.

3.

24.11.2023 sõlmisid kostja ja krediidiandja krediidikonto lepingu muudatuse nr

5713077568, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 3500 eurot. Lepingus lepiti kokku

aastases intressimääras 40,44% ja krediidi kulukuse määras 49,67%.

Krediidiandja võttis lepingu sõlmimisel aluseks laenutaotluses märgitud andmed ja kostja

pangakonto väljavõtte. Laenutaotluses oli sissetulekuks märgitud 700 eurot, kuid pangakonto

väljavõtte andmetel oli sissetulek 689 eurot. Kostja märkis taotlusel majapidamiskuludeks

300 eurot, mida kinnitab ka pangakonto väljavõte. Kostja märkis finantskohustusteks 40

eurot, kuid pangakonto väljavõtte andmetel oli finantskohustusi 219 eurot. Ülalpeetavad

puudusid. Maksehäireid ega Ametlikke Teadaandeid kostja kohta polnud. Laenusumma

väiksust arvates olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit

kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.

4. Krediidiandja tegi perioodil 25.07.2019–31.05.2024 kostjale väljamakseid kokku

5169,24 eurot. Kostja kohustus kasutusse võetud limiidi tagastama 60 kuu jooksul vastavalt

personaalsele kuumaksele. Kostja tegi tagasimakseid kokku 3494,17 eurot. Sellest 1672,43

eurot arvestati põhiosa katteks, 1820,68 eurot intressi katteks ja 0,06 eurot viivise katteks.

Kostja jäi viivitusse novembri 2024, detsembri 2024 ja jaanuari 2025 maksetega.

Krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemise teate 13.01.2025 ja andis tähtaja võla

tasumiseks kuni 02.02.2025. Kuivõrd kostja selle aja jooksul võlga ei tasunud, loeti leping

üles öelduks alates 03.02.2025.

5. Kostjal on hageja ees põhivõlg 5169,24 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

Samuti jäi kostja võlgu intressi tasumisega ajavahemikul 30.11.2024 kuni lepingu

ülesütlemiseni (02.02.2025) kokku 22,95 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja

viivise alates 03.02.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 22.08.2025 seadusjärgses määras, s.o

209,63 eurot. Hageja palub välja mõista ka edasiulatuva viivise seadusjärgses määras.

6. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 17.10.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o

06.11.2025) oma vastust esitanud ei ole.

7. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega

kohtuistungit pidamata, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta.

2-25-13663

8. Kohus selgitas 13.11.2025 kirjas hagejale, et menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi

lihtsustatud korras (TsMS § 405 lg 1) ja määras hagejale tähtaja esitada täiendavad andmed ja

selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta. Samuti andis kohus hagejale

võimaluse ümberarvestuste esitamiseks. Hagejal tuli kohtunõue täita hiljemalt 01.12.2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult

põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6

tuginedes hagi rahuldamata.

10. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb

tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine

muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe

(VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta

kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu

praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on

rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa

Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

11. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu

tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

12. Krediidiandja ja kostja sõlmisid 25.07.2019 krediidikonto lepingu nr 4483345. Kostjal

tekkis õigus võtta kasutusse krediit 1100 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud

krediidi

kulukuse

määr

seisuga

31.05.2019

19,37%

(https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 58,11%.

Lepingus on krediidi kulukuse määraks 57,98% (dtl 106), st see ei ületanud Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

13. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse, et kogu

krediidisumma 1100 eurot võetakse kohe kasutusse, põhiosa makstakse tagasi 12 võrdse

tagasimaksena ja krediidiintressimäär on 45,96% aastas. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud

krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid. Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas

seadusega.

14. Krediidiandja ja kostja sõlmisid 24.11.2023 limiidi suurendamise lepingu

5713077568, mille alusel suurendati limiiti 3500 euroni. Limiidi suurendamise lepingu

sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 31.05.2023 seisuga 16,72%. Selle

kolmekordne määr on 50,16%. Limiidi suurendamise kokkuleppes on krediidi kulukuse

2-25-13663

määraks 49,67% (dtl 107), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

15. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse

krediidilimiiti 3500 eurot ja krediidiintressimäära 40,44% aastas. Hageja on nõuetekohaselt

selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid. Seega on krediidi kulukuse määr

kooskõlas seadusega.

16. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

17. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju.

18. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine

lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka

VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne

eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida

andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

19. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

20. Hageja märkis, et krediidiandja on 25.07.2019 lepingu sõlmimisel võtnud aluseks

kostja poolt laenutaotluses märgitud andmed, mida kontrollis Pensioniregistri andmete alusel.

Samuti tehti päring maksehäirete registrisse. Kohus määras 04.09.2025 puuduste

kõrvaldamise määruses hagejale tähtaja esitamaks täiendavad selgitused ja tõendid

krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja esitas

08.09.2025 kohtule üksnes krediidiandjale esitatud kategoriseeritud kujul kostja pangakonto

väljavõtte 23.11.2023 lepingule eelneva perioodi kohta. Hageja ei ole esitanud andmeid ega

tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet 25.07.2019

lepingule eelnenud perioodi kohta. Kohus juhtis eeltoodule tähelepanu ka 13.11.2025

kohtunõudes, selgitades täiendavalt, et hagejal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

2-25-13663

nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada. Hageja kohtu määratud ajal ega ka pärast seda

nõutavaid andmeid ei esitanud.

21. Kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes

nõuetekohaselt teabe kostja kohta kogumata ja kostja esitatud teabe kontrollimata. Kostja

laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning

maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses.

Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale teavet tarbija kohustuste

kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike,

et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega

kohustusi, mis aga kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, seega ei tohi sellisele tarbijale

väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu

hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses

veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

22. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab

eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga 25.07.2019

tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

23. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud ka 24.11.2023

krediidilimiidi suurendamise lepingu sõlmimisel. Hagiavalduses esitatud andmed ei ole

piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et

krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses.

24. Hageja märgib hagis, et krediidilimiidi suurendamise lepingu (nr 5713077568)

sõlmimisel 24.11.2023 võeti aluseks laenutaotluses märgitud andmed ja kostja pangakonto

väljavõte. Hageja esitas 08.09.2025 kohtule krediidiandjale esitatud kategoriseeritud kujul

kostja pangakonto väljavõtte perioodi 27.07.2023–22.11.2023 kohta (dtl 119–288). Kohus

selgitas hagejale 13.11.2025 kirjas, et hageja esitatud andmetest ei nähtu piisavalt, millise

teabe võttis krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamise aluseks. Hageja märgib

nimetatud lepingu kohta hagiavalduses, et kinnitatud majapidamiskulud pangakonto

väljavõtte andmetel on 300 eurot ja finantskohutused 219 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu,

mille alusel on krediidiandja tuvastanud kostja majandamiskulud suuruses 300 eurot ja

finantskohustused suuruses 219 eurot ning kas ja kuidas on neid summasid arvesse võetud

laenulepingu sõlmimisel. Kohus selgitas hagejale eeltoodut 13.11.2025 kirjas, paludes hagejal

täpsustada, kas krediidiandja tuvastas need summad kostja pangakonto väljavõtete alusel ning

selgitas, et hagejal tuleb välja tuua, millistest kostja pangakontolt nähtuvatest andmetest

tuvastas krediidiandja kostja igakuised majapidamiskulud ja finantskohustused. Seejuures

tuleb välja tuua kohustuste suurus ja võlausaldajad. Hageja täiendavaid selgitusi ei esitanud.

25. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

2-25-13663

26. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

27. Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise

põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue selge. Kohus andis hagejale nii 04.09.2025

määruses kui ka 13.11.2025 kohtunõudega võimaluse täpsustada nõuet ja esitada kohtule

teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7

sätestatuga. Hageja kohtu määratud tähtajaks ega ka käesoleva otsuse tegemise ajaks

kohtunõuet ei täitnud, s.o ei täpsustanud nõuet ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt

uuesti määratud tagasimaksete kohta.

28. Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud,

et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud

esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need

kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid

arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava

ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab

hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Kohus saab piisava teabe

puudumisel jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

29. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud ning hageja ei esitanud ka nõuete ümberarvestust (st hageja ei

ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas

lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult

põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata

jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

31. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud ja tal

seetõttu menetluskulud puuduvad, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

32. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

2-25-13663

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)