3-24-3389/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3389

Haldusasi

Estonian Ammunition Plant OÜ kaebus kaitseministri

15.11.2024 käskkirja nr 1-2/24/204 osaliseks tühistamiseks

ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Nitrotol OÜ

vahel sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Estonian Ammunition Plant OÜ, volitatud

esindajad vandeadvokaadid Kadri Matteus ja Mart

Parind

Vastustaja I – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, volitatud

esindaja Merle Vilu

Vastustaja II – Kaitseministeerium, volitatud esindaja

Natalja Rüütel

Kolmas isik – Nitrotol OÜ, lepinguline esindaja vande-

advokaat Jaanus Tehver

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Estonian Ammunition Plant OÜ kaebus rahuldamata.

2. Mõista Kaitseministeeriumilt Estonian Ammunition Plant OÜ kasuks välja

menetluskulu 5040 eurot.

3. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.01.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

3-24-3389

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseminister otsustas 15.08.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/151 (dtl 10–11) anda valik-

pakkumise teel kasutusse ca 8900 m2 suuruse platsi ja maksimaalselt seitse hoidlat, mis

asuvad kinnistul asukohaga Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ämari alevik, Ämari lennuväli

(registriosa 12552002, katastritunnus 86801:001:0375, sihtotstarve riigikaitsemaa 100%,

katastriüksuse pindala 8 989 519 m2, riigi kinnisvararegistri kood KV3948). Valikpakkumise

korraldajaks määrati Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK). Objekti kasutuseesmärk

peab olema laskemoona või lõhkeainet sisaldava lahingumoona valmistamine.

2. Riigivara enampakkumisteade ja valikpakkumise tingimused avaldati 19.08.2024

Ametlikes Teadaannetes1.

3. Tähtajaks 10.10.2024 esitasid oma pakkumise kolm ettevõtet – ESTDEFIN Production

OÜ, Estonian Ammunition Plant OÜ (kaebaja) ja Nitrotol OÜ (kolmas isik).

4. Kaitseminister kinnitas 15.11.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/204 (dtl 18–20) valikpakku-

mise võitjaks kolmanda isiku. Paremuselt teine oli kaebaja. RKIK-il tuli sõlmida hiljemalt

kahe kuu jooksul valikpakkumise võitjaga riigivara kasutusleping.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse kaitseministri 15.11.2024 käskkirja

osaliseks tühistamiseks ning RKIK-i ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu tühisuse

tuvastamiseks.

6. Halduskohus võttis 16.12.2024 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajateks

Kaitseministeeriumi ja RKIK-i ning kaasas kolmanda isikuna Nitrotol OÜ. Kohus kohaldas

esialgset õiguskaitset 30 päevaks, keelates RKIK-il sõlmida kolmanda isikuga kaitseministri

15.11.2024 käskkirja alusel lepingut.

7. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 06.01.2025 määrusega vastustajate määruskaebuse

halduskohtu 16.12.2024 määruse peale.

8. Halduskohus tühistas 14.01.2025 määrusega varem kohaldatud esialgse õiguskaitse ja

jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

9. RKIK ja kolmas isik sõlmisid 22.01.2025 lepingu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja seisukohad:

10.1.

Kaebaja vaidlustab käskkirja p 1.5 osas, mille järgi sai kolmas isik kõrgeimad hinde-

punktid nii kokkuvõttes kui ka tegevuskava lõikes, ja p 1.6 (kolmanda isiku valikpakkumise

võitjaks tunnistamine) tervikuna.

10.2.

Käskkiri on õigusvastane, sest seda ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Kaebaja seab

kahtluse alla kaebaja ja kolmanda isiku tegevuskavadele antud hindepunktid. Põhjendamine

on eriti oluline, sest tegemist oli kaalutlusõiguse alusel tehtud hindamisotsusega.

Valikpakkumine sisaldas 60% ulatuses subjektiivset hindamiskriteeriumit (tegevuskava), mis

andis hindamiskomisjonile väga laia diskretsiooniruumi. Tegevuskava hinnati mitme erineva

subjektiivseid hinnanguid nõudva alamkriteeriumi alusel ja mitme erineva komisjoniliikme

poolt laial skaalal. Käskkirjas puudub teave selle hindamise läbiviimise ja tulemi kohta.

Kaebajale ei ole tehtud kättesaadavaks mitte ühtegi täiendavaid põhjendusi sisaldavat

1 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2330272.

2(10)

3-24-3389

dokumenti. Põhjenduste esitamine alles kohtumenetluses ei muuda akti tagantjärele tõhusalt

kontrollitavaks. Käskkiri on läbipaistmatu ja kontrollimatu, mis annab aluse selle

tühistamiseks.

10.3.

Kaebaja leiab ka protokolliga tutvumise järel, et haldusakti ei ole põhjendatud.

Vastustajad asusid pakkumisi omavahel võrdlema, kuigi seda ei olnud hindamismetoodikas

ette nähtud. Tekib küsimus, kas komisjon kontrollis pakkumistes kõikide nõutud osade

olemasolu. Valikpakkumiste tingimuste p 4.3.1 kinnitab, et tegevuskava hindamine toimub

tingimuste p-s 2.2 nimetatud osiste alusel, kuid protokoll kajastab üksnes pakkumiste

omavahelist võrdlemist. Seega on pakkumiste hindamine valikpakkumise tingimustega

vastuolus.

10.4.

Valikpakkumise tingimuste p-s 2.2 puudutas vaid üks osa neljateistkümnest finants-

plaani, mistõttu ei saa üksnes puudused finantsplaanis olla aluseks punktide langetamisele

koguhindamisel olukorras, kus muudes küsimustes mistahes etteheited puuduvad. Protokoll ei

kajasta puudusi finantsplaanis ja sellele on viidatud alles kaebuse vastuses. Tegemist on eba-

proportsionaalselt madalate punktidega, kui ainus puudus oli seotud finantsplaaniga. Töötasu

saab olla summaliselt alla täiskoormusele seatud alampalga määra nt juhul, kui töötajad tööta-

vad osalise koormusega – see fakt ei saa olla eraldiseisvaks põhjuseks punkte langetada.

Käive ei puudutanud üldse hindamist, mistõttu selle märkimine vastustajate poolt on

asjakohatu.

10.5.

Komisjon on arvestanud hiljem laekunud teavet, kuid pole teada, milline see teave oli.

Protokollis on märgitud, et küsiti täpsustusi, kuid pole selge, mille kohta ja mida täpsemalt.

Valikpakkumise tingimuste p 2.1 sätestab, et pakkumise koosseisus peavad olema esitatud

kõik tingimuste p-s 2.2 nimetatud tegevuskava vastavad osised ja lisadokumendid. Ka

hindamisele kuulub see sama pakkumise koosseisus esitatud dokument.

10.6.

Käskkiri on haldusakt, mis peab olema haldusmenetluse seaduse § 56 lg-te 1 ja 2 järgi

põhjendatud ning viidatud peab olema õiguslikule ja faktilisele alusele. Ka juhul, kui

protokoll täiendab käskkirja, pidanuks selle protokolli tegema kaebajale teatavaks – seda tehti

alles kohtumenetluses. Kaebajal ei olnud võimalik sisuliselt tutvuda kogu otsusega nõutud

ulatuses. Kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, toob see kaasa menetluskulude vastustajate

kanda jätmise (HKMS § 108 lg 61).

10.7.

Kuna lepingu aluseks olev haldusakt on õigusvastane ja tuleb tühistada, langeb lepingu

sõlmimise õiguslik alus ära ja see toob kaasa lepingu tühisuse.

11. Kaitseministeerium ja RKIK palusid jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

11.1.

Valikpakkumise menetlus viidi läbi selleks, et võimalikult kiiresti ja tõhusalt

suurendada Eesti riigi kaitsevõimet ja parandada tootmise kaudu laske- või lahingumoona

kättesaadavust, kuna Ämaris on olemas selleks vastav julgeoleku- ja ohutusnõuetega taristu.

11.2.

Kaebajale olid valikpakkumise tingimused teada ja ta ei ole neid vaidlustanud. Pakkuja

kvalifikatsiooni kontrollimine ja pakkumiste hindamine on reguleeritud valikpakkumise tingi-

muste p-s 4. Pakkumisi hindas kuueliikmeline komisjon, millesse kuulusid erinevate teadmis-

tega spetsialistid. Tegemist on oma valdkonna ekspertidega, kes hindasid pakkumisi vastavalt

valikpakkumise tingimustes sätestatud hindamiskriteeriumitele. Valikpakkumise tingimuste

järgi pidi komisjon otsustama pakkumiste üle viie kriteeriumi alusel, arvestades nende osa-

tähtsust: 1) tegevuskava – 60%; 2) objekti kasutustasu – 1%; 3) käive – 20%; 4) Eesti

Kaitseväe vajadus toote järgi – 10%; 5) toote lepinguline kaetus – 9%. Tegevuskava osas

hindasid komisjoniliikmed vastavust tegevuskava kirjeldusele esitatud nõuetele, mis on

3(10)

3-24-3389

loetletud valikpakkumise tingimuste p 2.2 alapunktides 2.2.1–2.2.14. Valikpakkumise

tingimuste p 4.3.1 kohaselt oli pakkumises esitatud tegevuskava eest võimalik saada igalt

komisjoniliikmelt hinne skaalal 1–10. Komisjoniliikmed pidid hindama tegevuskava

iseseisvalt ja andma tegevuskavale kokkuvõtliku hinde, mille järel arvutati pakkumisele antud

komisjoniliikmete hinnete alusel pakkumise keskmine hinne. Kõrgeima keskmise hinde

saanud pakkumisele sai komisjon omistada 60 punkti.

11.3.

Komisjoni koosolek toimus 08.11.2024 ja seal käsitleti valikpakkumisele esitatud

pakkumisi ning nende vastavust tingimustele, samuti komisjoniliikmete hinnanguid pakku-

mistele ja nende antud hindeid. Komisjoniliikmete eraldiseisva hindamise tulemusel antud

kokkuvõtlikud hinded protokolliti ja need sisalduvad dokumendis „Riigivara kasutusse

andmine (Ämari Kaitseväe linnak) valikpakkumise teel pakkumiste protokoll“, mis vormistati

ja allkirjastati 13.11.2024 (dtl 88–90). Samuti on pakkumiste protokollis fikseeritud

komisjoniliikmete sõnaline kokkuvõtlik lühihinnang tegevuskavadele. Tegevuskavade

hindamisel võeti lisaks arvesse komisjoni esitatud täpsustavatele küsimustele esitatud

vastused (dtl 196–207). Seejuures esitati täiendavaid küsimusi kaebajale oluliselt rohkem kui

kolmandale isikule. Muid läbirääkimisi pakkujatega hindamise jooksul ei peetud.

11.4.

Kolmanda isiku tegevuskava sai kõigilt komisjoniliikmetelt kõige kõrgemad hinded ja

nende alusel ka kõrgeima keskmise hinde, mille tõttu anti talle 60 punkti. Kaebaja edestas

viimaseks jäänud pakkujat tegevuskava osas napilt ja talle omistati kindlaks määratud valemi

kohase arvutuse alusel proportsionaalselt 43,73 punkti. Pakkumise protokolli kohaselt eristus

kolmanda isiku pakkumine põhjalikkuse, läbimõelduse ja info läbipaistvuse poolest, seda läbi-

valt kõigi tegevuskava osiste osas. Samuti andsid vastused küsimustele veendumuse, et

kolmas isik on teinud piisava ettevalmistustöö, jõudmaks tulemusteni lubatud ajagraafikus.

Kolmanda isiku tegevuskava sisaldab kõigis nõutud punktides põhjalikku teavet, mis näitab

selgelt, et ta suudab oma projekti lubatud ajal ellu viia. Kaebaja tegevuskava ja küsimuste

vastused sellist veendumust ei loonud. Kolmas isik andis ka detailsed vastused kahele

müügimahtu ja tööjõukulu puudutavale küsimusele, mis kinnitas veelgi, et pakkumine oli

detseilselt läbi mõeldud. Nt kaebaja algses finantsplaanis (dokument nimetusega „Shared

Assembley Plant“) oli välja toodud aastane kulu töötaja kohta oluliselt alla pakkumise

esitamise hetkel kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära

kehtestamine“ §-s 1 kehtestatud alamäära 820 eurot kuus. Arvestades, et ettevõtja tasuvus- ja

finantsarvestus peab palgakuluna sisaldama ka tööjõumakse, siis planeeris kaebaja keskmise

brutopalgana töötaja kohta oluliselt alla kehtiva alammäära. Kehtiv õigus keelab alammäärast

madalamad töötasud (töölepingu seaduse § 29 lg 6). Kaebajalt paluti selles osas täpsustust (dtl

196–199). Kaebaja küll suurendas vastuses palgakulu, kuid ka see jäi alla kehtiva töötasu

alammäära. Kaebajal olid seega tegevuskava finantsplaani puhul tehtud tööjõukulu osas

ilmselgelt ebarealistlikud arvestused. Kolmanda isiku pakkumisega analoogseid probleeme ei

esinenud.

11.5.

Käibe osas võeti vastavalt valikpakkumise tingimuste p-dele 2.1.6 ja 4.3.3 pakkumise

hindamisel arvesse pakkuja ja pakkuja juriidilisest isikust osanike / aktsionäride, kelle osalus

pakkujas on 10 või enam protsenti, viimase lõppenud majandusaasta aruande netokäive, mis

on esitatud äriregistrile või äriregistriga sarnast funktsiooni täitvale välisriigi asutusele.

Pakkuja ja temas suuremat kui 10% osalust omavate juriidiliste isikute käive liideti ning seda

hinnati tervikuna. Suurima käibesummaga pakkumine sai maksimumarvu punkte. Ka

käibekriteeriumi eest sai kolmas isik kõige rohkem punkte (20), kuna tema käive oli kõige

suurem. Kaebaja sai sama kriteeriumi eest valikpakkumise tingimuste p-s 4.3.3 märgitu

valemi alusel arvutatuna 3,22 punkti. Seejuures ei esitanud kaebaja oma käibe kohta

pakkumises õigeid andmeid ning pärast täpsustuse küsimist selgus, et pakkumises esitatu

4(10)

3-24-3389

puhul polnud tegemist käibega, vaid viitega omakapitali suurusele, ja tegelik käibenumber on

äriregistri andmetel kordades väiksem.

11.6.

Seega nähtub hindamisprotokollist üheselt, et tegevuskava ja käibe osas (kõige

suurema osatähtsusega kriteeriumid) oli kolmanda isiku pakkumise paremus kaebaja

pakkumise ees üliveenev. Hindamiskomisjoni liikmed andsid nii kokkuvõtlikult üheskoos kui

igaüks eraldi kõige rohkem punkte just kolmandale isikule, mistõttu sai kolmas isik

lõppastmes kaebajaga võrreldes rohkem punkte (99,97 punkti vs. 66,95 punkti).

11.7.

Kaitseminister kinnitas pakkumiste protokollis fikseeritud tulemused 15.11.2025 käsk-

kirjaga. Valikpakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks (sh nurjunuks tunnistamiseks) ei

esinenud riigivaraseaduse (RVS) § 68 lg-tes 2 ja 3 nimetatud aluseid. Kuigi käskkirjas ei ole

üksikasjalikke põhjendusi pakkumiste järjestuse osas, on p-s 1.5 nimetatud info põhjal tuvas-

tatav, miks kolmanda isiku pakkumine oli parim. Kuna kolmas isik sai kahe enim osakaalu

omava kriteeriumite alusel maksimaalsed hinded, on matemaatiliselt vältimatu, et selle mõjul

on tema pakkumine parim, arvestades kõiki pakkumiste sarnasust kasutustasude osas ning

samu hindeid ülejäänud kriteeriumite eest. Käskkirjas viidati pakkumiste protokollile, kus olid

konkreetsed hinded ja tegevuskavade kokkuvõtlik lühihinnang. Käskkirjas endas olid vaid

põhiandmed ja napisõnalised motiivid. Hindamisprotsess on käskkirja ja valikpakkumiste

protokolli abil, arvestades ka eespool märgitud selgitusi, tervikuna jälgitav ja kontrollitav ning

läbi viidud kooskõlas asjakohaste õigusaktidega.

11.8.

Asjaolu, et pakkumiste protokoll ei olnud kaebajale koos käskkirjaga samaaegselt

kättesaadav, vaid see esitati talle hiljem (16.12.2024), on kahetsusväärne, kuid mitte määrav.

Käskkirjas sisalduvad nii faktiline kui ka õiguslik alus, samuti olulisemad kaalutlused. Kuna

pakkumiste protokoll üksnes täiendab põhjenduste osas käskkirja, siis oli kaebajal võimalik

asja konteksti arvestades mõista vastava otsuse sisu ka ilma protokollita. Asjaolu, et kaebaja ei

nõustu komisjoniliikmete professionaalsete hinnangutega ja peab subjektiivselt oma tegevus-

kava paremaks, ei muuda käskkirja õigusvastaseks. Samuti ei muuda käskkirja õiguspärasust

asjaolu, et kaebaja oleks eelistanud selle käskkirja põhjendusi näha teistsuguse sisu ja detail-

susega. Käskkirja andmisel ei ole rikutud menetlus- ega vorminõudeid ja käskkiri on

õiguspärane, mistõttu puudub alus selle üksikute punktide tühistamiseks.

11.9.

Vaatamata sellele, et vastustaja esitas kaebajale täpsemaid hindeid sisaldava

pakkumiste protokolli, ei ole kaebaja pidanud vajalikuks kaebuse põhjendusi täiendada ega

selgitada, milles seisneb diskretsiooniviga.

11.10. Kuigi Ämari lennuväljal asuval maa-alal on praegusel ajal olemas sobilikud

tingimused laske- või lahingumoona (sh lõhkeainet sisaldava) tootmise kiireks alustamiseks,

ei ole tegemist ainsa kohaga, kus lähitulevikus tekib ettevõtjatel võimalus toota.

Kaitseministeerium arendab kaitsetööstusparki, mille eriplaneering2 on kavas kehtestada juba

2025. a augustis ja kus saaks tootmisega alustada 2026. a-l. Ka kaitsetööstuspargis on plaanis

luua terviklik taristu ja anda riigi omandis olevaid kinnisasju ettevõtjatele pikaajaliselt

kasutamiseks laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmise eesmärgil.

Samuti on tehtud kaebajale ettepanek kaaluda tema tegevuseks muud sobivat riigivara, kuid

kaebaja kirjad ei ole konstruktiivse sisuga ja tema tegelik huvi ei ole tuvastatav.

11.11. Kaebaja väide võrdlusmeetodi kasutamise kohta on ebaselge ja otsitud. Hindamis-

komisjoni liikmed andsid hinded sõltumatult ja üksnes pakkumise tingimustes sätestatud

kriteeriumite alusel, mitte omavahelises võrdluses.

12. Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

2 https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.

5(10)

3-24-3389

12.1.

Haldusakt on seaduslik ja põhjendatud. Pakkumiste hindamine viidi läbi

valikpakkumise tingimuste kohaselt. Asjassepuutuvaid tingimusi (hindamiskriteeriume)

vaidlustatud ei ole. Puudub alus kahelda hindamiskomisjoni poolt läbi viidud pakkumiste

hindamise õiguspärasuses. Kaebuses ei ole esitatud ühtegi argumenti, mis annaks alust

järeldada, et hindamiskomisjon on kaebaja ja/või kolmanda isiku tegevuskavale punktide

omistamisel eksinud. Haldusaktis ei esine kaalutlus- ega vormivigu, mis annaksid aluse selle

tühistamiseks.

12.2.

Käskkirjas on viidatud valikpakkumise tingimustele ja komisjoni protokollile. Kuna

viiest hindamiskriteeriumist kahe osas omistati nii kaebaja kui kolmanda isiku pakkumistele

võrdselt maksimumpunktid, ühe kriteeriumi osas (kasutustasu suurus) on kahe pakkumise

erinevus marginaalne ja ühe kriteeriumi osas (käive) on äriregistri kaudu avalikult kättesaada-

vate andmete alusel teada, et kaebaja pakkumisele tuli omistada 0 punkti, sest temal ja tema

juriidilistest isikutest osanikel registrile esitatud aruande kohane käive puudus (kolmas isik sai

selle kriteeriumi eest maksimaalsed 20 punkti), siis taandub vaidlus sisuliselt ainult ühe hinda-

miskriteeriumi – tegevuskava – kohaldamise õiguspärasuse küsimusele. Kaebusel saab olla

arvestatav eduväljavaade eeldusel, kui esineks alus arvata, et kaebaja tegevuskava tulnuks

hinnata maksimumpunktidega (60 punkti) ja kolmanda isiku tegevuskava poleks tohtinud

hinnata kõrgemalt kui 40 punktiga. Midagi sellist alust arvata ei ole ja kaebuses ei ole ühtegi

argumenti, mis sellise olukorra võimalikkust kinnitaks. Tegevuskava hindamise kriteeriumi

rakendamise kord on valikpakkumise tingimuste p-s 4.3.1 selgelt ja ühemõtteliselt avatud.

Kriteerium ütleb, et kõrgeima keskmise hinde saanud pakkumisele omistatakse 60 punkti.

Hindamise läbi viinud komisjoniliikmed hindasid pakkumisi iseseisvalt skaalal 1–10.

Punktide andmise aluseks olnud hinne kujunes seega kuue komisjoniliikme antud hinnete

keskmisena. Pole alust arvata, et käskkirja andmisel pole järgitud valikpakkumise tingimusi.

Tegevuskava kriteeriumi rakendamine on hindamisotsus, kus kohtulik kontroll piirdub

ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Kaebaja pole esile toonud, et need võiks anda

alust järeldada, et vastustajad pole lähtunud õiguse põhimõtetest, pole arvestanud asjakohaseid

fakte või on tegutsenud meelevaldselt.

12.3.

Käskkiri kajastab nii seda, mis põhjusel kolmas isik valikpakkumise võitjaks tunnistati,

kui ka seda, millised olid hindamise tulemused kriteeriumite kaupa. Hindamiskriteeriumite ja

käskkirja põhjenduste kohaselt on ilmselge, et valikpakkumise võitja valikul oli otsustav

kolmanda isiku pakkumisele kahe kriteeriumi – tegevuskava ja käive – kohaldamise

tulemusena omistatud maksimumpunktid. Sellise hindamistulemusi fikseeriva haldusakti

puhul on mistahes täiendavate põhjenduste esitamine sisuliselt mõttetu, sest see ei annaks

haldusakti kontrollitavusele mitte midagi juurde.

12.4.

HKMS § 5 lg 2 ei sätesta tehingu tühisuse materiaalõiguslikku alust. Kaebaja ei ole

nimetanud ühtegi kehtivat õigusnormi, mis näeks ette kaebaja vaidlustatud tehingu tühisuse.

Ainuüksi kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti (väidetavast) õigusvastasusest ja/või sellest

tingitud haldusakti tühistamisest ei järeldu automaatselt haldusakti alusel sõlmitud tsiviil-

õigusliku lepingu tühisus. Ei RVS ega tsiviilseadustiku üldosa seadus ei sisalda ühtegi

kohaldatavat normi, millest võiks tuleneda praeguses asjas vaidlustatud haldusakti alusel

sõlmitud lepingu tühisus. Seega on tuvastamisnõue perspektiivitu.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kaebaja vaidlustab kaitseministri 15.11.2024 käskkirja (dtl 18–20), millega kinnitati

valikpakkumise võitjaks kolmas isik. Käskkirja p-s 1.5 põhjendatakse kolmanda isiku edukaks

tunnistamist sellega, et tema pakkumine sai kõrgeimad punktid tegevuskava ja käibe osas.

6(10)

3-24-3389

Kaebaja pakutud kasutustasu oli veidi suurem kolmanda isiku pakutud tasust. Ülejäänud kahe

hindamiskriteeriumi osas said kõik pakkujad maksimaalsed punktid.

14. Valikpakkumise tingimuste (dtl 12–17) p 4.2 näeb ette, et pakkumisi hinnatakse RKIK-i

poolt moodustatud 6-liikmelise komisjoni poolt p-s 4.3 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel

ning pakkuja, kelle pakkumine saavutab suurima punktiarvu, on edukaim pakkuja ja temaga

sõlmitakse leping. Valikpakkumise tingimuste p 4.3 järgi on hindamiskriteeriumiteks ja nende

osakaaludeks:

1) tegevuskava – osakaal 60%;

2) objekti kasutustasu – osakaal 1%;

3) käive – osakaal 20%;

4) Eesti Kaitseväe vajadus toote järgi – osakaal 10%;

5) toote lepinguline kaetus – osakaal 9%.

15. Komisjoni 13.11.2024 protokollist (dtl 88–90) nähtub, et komisjon jagas kaebaja ja

kolmanda isiku pakkumistele punkte järgmiselt:

Kaebaj

a

Kolmas isik

Tegevuskava

43,73

Objekti kasutustasu

0,97

Käive

3,22

Eesti Kaitseväe vajadus

Toote lepinguline kaetus

Kokku

66,95

99,97

16. Kaebaja vaidlustab üksnes tegevuskava eest antud punkte. Ilma tegevuskava eest antud

punktideta sai kaebaja pakkumine 23,22 punkti ja kolmanda isiku pakkumine 39,97 punkti.

Seega ka juhul, kui mõlemad pakkujad oleksid saanud tegevuskava eest võrdselt maksimum-

punktid, oleks osutunud edukaks kolmanda isiku pakkumine. Üksnes juhul, kui kolmanda

isiku pakkumine oleks saanud tegevuskava osas kaebaja pakkumisest madalamad punktid,

võinuks kaebaja pakkumine osutuda edukaks.

17. Valikpakkumise tingimuste p 4.3.1 järgi on komisjoni hindamise tulemusel pakkumisel

võimalik saada hinne skaalal 1–10. Komisjoniliikmed hindavad tegevuskava vastavalt p-s 2.2

nimetatud osistele. Komisjoniliikmed hindavad tegevuskava iseseisvalt ning annavad tegevus-

kavale kokkuvõtliku hinde. Ühele pakkumisele antud komisjoniliikmete hinnete alusel arvuta-

takse pakkumise keskmine hinne. Kõrgeima keskmise hinde saanud pakkumine saab 60

punkti. Teised pakkumised saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga:

„pakkumise hinne“ jagatud „kõrgeim keskmine hinne“ korda „osakaal“.

18. Kaebajal on õigus selles, et pakkumisi ei saanud hinnata omavahelises võrdluses, vaid

vastavalt valikpakkumise tingimuste p-s 2.2 toodud osistele. Samas ei nähtu protokollist, et

pakkumisi oleks hinnatud neid omavahel võrreldes. Omavahelise võrdluse on välja toonud

vastustajad, kes on püüdnud selgitada, miks sai kaebaja pakkumine kolmanda isiku

pakkumisest madalamad hindepunktid.

19. Valikpakkumise tingimustest ei järeldu, et komisjoniliikmed pidanuks iga p-s 2.2 nime-

tatud osise kohta andma eraldi hinde, vaid iga komisjoniliige pidi andma tegevuskavale

kokkuvõtliku hinde. Tegemist oli iga komisjoniliikme subjektiivse hinnanguga. Seega ei saa

antud hinnete kontrollimisel teha matemaatilisi arvutusi (kui palju puudused ühe osise osas

7(10)

3-24-3389

oleks saanud koguhinnet mõjutada), vaid hinnata tulebki, kas nõutud osised olid olemas ning

selged ja arusaadavad, nagu näeb ette valikpakkumise tingimuste p 2.2.

20. Protokollist nähtuvalt jagas komisjon tegevuskava eest punkte järgmiselt:

Liige

Liige

Liige

Liige

Liige

Liige

Keskmin

e hinne

Punkti

d

Kaebaja

5,83

43,73

Kolmas isik

Komisjoniliikmete lühihinnang tegevuskavadele oli, et kõik tegevuskavad on usutavad ja

realistlikud. Kolmanda isiku pakkumine eristus põhjalikkuse, läbimõelduse ja info

läbipaistvuse poolest, seda läbivalt kõigi tegevuskava osiste osas. Tegevuskavas ja

täpsustavatele küsimustele antud vastustes sisalduv informatsioon andis komisjonile

veendumuse, et pakkuja on teinud piisava ettevalmistustöö jõuda tulemusteni lubatud

ajagraafikus.

21. Esiteks nähtub eespool toodud hinnete tabelist, et kõik komisjoniliikmed hindasid

kolmanda isiku tegevuskava kõrgemalt kui kaebaja tegevuskava. Seega oli komisjon

üksmeelne selles, et kolmanda isiku tegevuskava oli põhjalikum ja läbipaistvam. Antud

hinded erinesid 1–3 punkti võrra, keskmine hinne 2,17 punkti võrra.

22. Lugenud mõlemad tegevuskavad läbi, ei saa kohus teha komisjoni hinnangule ilmselgeid

etteheiteid. Mõlemas tegevuskavas oli kõiki nõutud osiseid käsitletud, kuid kolmanda isiku

pakkumine oli põhjalikum ja selgem kui kaebaja oma. Kaebaja pakkumine sisaldas palju

üldsõnalisi väited ja kinnitusi. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et kaebaja pakkumist tulnuks

hinnata kõrgemate punktidega kui kolmanda isiku oma.

23. Kohtule esitatud dokumendid ei kinnita, et pakkujatega oleks peetud pärast pakkumiste

esitamist läbirääkimisi. Küll aga esitati pakkumise sisu täpsustavaid küsimusi. Kuna

küsimused esitati nii kaebajale kui ka kolmandale isikule, ei koheldud pakkujaid ebavõrdselt.

24. Kaebajal paluti täpsustada mh tööjõukulusid, viidates Eestis kehtivale alampalgale.

Kaebaja suurendas parandatud äriplaanis (dtl 200) tööjõukulude osa, kuid kohtu arvates

sisaldab äriplaan sellele vaatamata vastuolulisi andmeid, mis ei ärata usaldust äriplaani

läbimõelduse osas. Äriplaani lk-l 2 on toodud tööjõukulud erinevate toodete lõikes ja sellest

nähtub, et ühe tootegrupiga tegelevate töötajate töötasu ületab alampalka, teiste

tootegruppidega tegelevate töötajate oma mitte. Samuti kui liita äriplaani lk-l 2 toodud

tööjõukulud ja jagada need töötajate arvuga, ei klapi saadud summa äriplaani lk-l 4 toodud

kuluga töötaja kohta aastas. Järelikult ei ole äriplaani erinevad osad omavahel kooskõlas.

25. Lisaks selgus küsimuste voorus, et kaebaja ei esitanud pakkumises käibe andmed, vaid

omakapitali andmed. Ka see näitab, et kaebaja ei ole koostanud pakkumist piisava põhjalikku-

sega, mistõttu ei ole põhjust hinnata tema pakkumist kõrgemate hindepunktidega kui

kolmanda isiku oma.

26. Neil põhjustel leiab kohus, et kaebaja pakkumise hindamisel ei ole ilmselgeid vigu tehtud

ja kolmanda isiku pakkumine tunnistati õiguspäraselt edukaks.

27. Kohus nõustub kaebaja etteheitega, et vaidlusalune käskkiri sisaldas ebapiisavalt põhjen-

dusi pakkumiste hindamise kohta. Kuigi käskkirjas viidati mh ka komisjoni protokollile, ei ole

protokolli kaebajale enne kaebuse esitamist kättesaadavaks tehtud. Seetõttu puudus kaebajal

võimalus veenduda, mis põhjustel anti kolmanda isiku pakkumisele kaebaja omast rohkem

8(10)

3-24-3389

punkte. Protokoll tulnuks pakkujatele samaaegselt käskkirjaga kättesaadavaks teha, sest see

sisaldas osasid haldusakti põhjendusi. Samas ei too haldusakti kättetoimetamisel tehtud vead

kaasa haldusakti tühistamist, sest see viga ei saa mõjutada haldusakti õiguspärasust.

Haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga. Kohtul ei ole kahtlusi, et

protokoll koostati enne käskkirja (dokumendi andmed näitavad selle koostamist 13.11.2024)

ja allkirjastati 13.11.2024. Seega ei ole tegemist tagantjärele koostatud dokumendiga. Kuigi

ka protokolli põhjendused on napid, veenavad need siiski koos pakkumistega ja

järelepärimistele esitatud vastustega, et kolmanda isiku pakkumist hinnati põhjendatult

kõrgemalt. Selles ei saanud aga kaebaja iseseisvalt veenduda, sest talle ei olnud kolmanda

isiku pakkumine kättesaadav.

28. Kuna kohtu hinnangul on vaidlusalune käskkiri õiguspärane, siis puudub alus seda

tühistada. Kaebus tühistamisnõudes jääb rahuldamata. See toob kaasa ka lepingu tühisuse

tuvastamise nõude rahuldamata jätmise. Seega jääb kaebus terves ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

29. Kaebaja leiab, et menetluskulud tuleb jaotada HKMS § 108 lg 61 järgi. See sätestab, et

vastustaja kanda võib jätta tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud

juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtu-

menetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus

haldusakti andmisel.

30. Kohus nõustub kaebajaga, et praegusel juhul on asjakohane lähtuda sellest sättest, sest

kaebajale algselt kättesaadavaks tehtud käskkiri ei olnud piisavalt põhjendatud. Kaebajal ei

olnud võimalik enne kohtumenetlust veenduda, et tema õiguste riive ei olnud õigusvastane.

Kohtusse pöördumine tõi talle kaasa menetluskulud esindajakulude ja riigilõivu näol.

Seepärast on põhjendatud mõista need kulud välja vastustajalt.

31. Kuigi asjas on kaks vastustajat, peab kohus põhjendatuks mõista kaebaja menetluskulud

välja Kaitseministeeriumilt, kes vastutab kaitseministri käskkirja põhjendamise eest. RKIK

kaasati vastustajaks lepinguga seotud nõudes.

32. Kaebaja tasus asjas riigilõivu kokku 40 eurot, mis tuleb Kaitseministeeriumilt kaebaja

kasuks välja mõista.

33. Kaebaja taotleb esindajakulu väljamõistmist summas 11 697,5 eurot. Kulude

tõendamiseks esitati Advokaadibüroo Matteus OÜ 05.12.2024 arve nr 20241205-325 summas

1525 eurot, 31.12.2024 arve nr 20241231-328 summas 5332,41 eurot, 05.02.2025 arve nr

20250205-367 summas 5575,4 eurot, 01.09.2025 arve nr 20250901-539 summas 186 eurot,

03.10.2025 arve nr 20251003-556 summas 1682,27 eurot ning Advokaadibüroo NOVE OÜ

31.12.2024 arve nr 20241462 summas 1565,66 eurot, 04.02.2025 arve nr 20250038 summas

427 eurot, 02.10.2025 arve nr 20251066 summas 454,67 eurot. Arvetel toodud summad

sisaldavad käibemaksu. Arvetelt võib järeldada, et need on seotud praeguse vaidlusega. Kohus

ei pea siiski kogu kaebaja esindajate kulu põhjendatuks. Asja mahtu ja keerukust arvestades

saab pidada põhjendatud kuluks 5000 eurot, mis tuleb Kaitseministeeriumilt kaebaja kasuks

välja mõista.

34. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad

kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kolmas isik osales menetluses vastustajate poolel.

Kuna praeguses asjas on vastustajal kohustus hüvitada kaebaja menetluskulud, siis tuleb

vastustaja poolel osalenud kolmanda isiku menetluskulud jätta tema enda kanda.

9(10)

3-24-3389

/allkirjastatud digitaalselt/

10(10)