3-25-4578/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

22.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4578

Haldusasi

G.P kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 09.12.2025 otsuse nr

25282037800 osaliseks tühistamiseks, Tallinna linna

kohustamiseks

vaadata

kaebaja

07.12.2025

toimetulekutoetuse taotlus ja 17.11.2025 sissetulekust

sõltuva toetuse taotlus (ravimite kompenseerimine) uuesti

läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – G.P

Vastustaja – Tallinna linn

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, menetluse peatamise taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja menetluse peatamise taotlus rahuldamata.

2. Tagastada kaebus.

3. Kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja nimi, temaga seotud äriühingu nimi ja

temaga seotud teiste haldusasjade numbrid tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse punkti 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 98 lg 2, § 203 lg 1 § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.P (kaebaja) esitas 07.12.2025 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse toimetulekutoetuse

saamiseks 2025. a detsembrikuu eest (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel, dtl, 38–39).

Kaebaja palus taotluses arvestada tema eluasemekulusid, sh kommunaalkulusid 93,69 eurot,

üüri 350 eurot, elektrikulu 43,97 eurot ning kohtutäituri poolt kinnipeetud summaga ja

võlgadega.

2. Põhja-Tallinna Valitsuse (Tallinna linn) 09.12.2025 otsusega nr 25282037800 määrati

kaebajale toimetulekutoetus 337,66 eurot (dtl 13–14). Otsuse tegemisel arvestas Tallinna linn,

et kaebaja eluruumi üldpind on 33,6 m2. Samuti arvestas Tallinna linn kaebaja elukuludeks

43,97 eurot, korterelamu haldamise kulu 30,24 eurot, olmejäätmete veo kuluna 2,35 eurot,

soojusenergia kuluna 55,44 eurot, vee soojendamise kuluna 5,40 eurot ning veevarustuse ja

reovee ärajuhtimise kuluna 0,26 eurot. Kokku arvestas Tallinna linn kaebaja eluaseme

normkuluna 137,66 eurot. Otsuse tegemisel lähtus Tallinna linn ka asjaolust, et kaebajal

sissetulekud puuduvad.

3. Kaebaja esitas 14.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib Tallinna linna

kohustamist kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja tegema kaebaja toimetulekutoetuse

taotluses osas uus otsus, milles linn arvestaks kaebaja eluasemekuludena ka kaebaja kohustusi

seoses eluasemega (üür 350 eurot, eelnev üüri võlgnevus 118,675 eurot) ning täitemenetlustega

seotud kulusid kokku 1345,15 eurot. Samuti soovib kaebaja sissetulekust sõltuva toetuse

määramist (ravimi kompensatsioon), mille Tallinna linn 2025. a novembrikuus kaebajale ei

tasunud.

4. Tallinna Halduskohus palus 15.12.2025 kohtunõudega Tallinna linnal esitada

haldusmenetluse dokumendid ning täpsustada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid.

5. Tallinna linn (vastustaja) esitas 17.12.2025 vastuse kohtunõudele koos haldusmenetluse

dokumentidega.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest.

Kaebaja on kaebuses avaldanud soovi tunnistada õigusvastaseks Põhja-Tallinna Valitsuse

09.12.2025 otsuse nr 25282037800 osas, milles see ei arvestanud kõiki kaebaja deklareeritud

kulusid eluasemekulude hulka, ning linna kohustamist arvestama kõik kaebaja deklareeritud

kulud eluasemekuludena ja tasuma kaebajale täiendava toimetulekutoetusena kõik tema

deklareeritud kulud.

Samuti palub kaebaja määrata talle tema poolt esitatud ravimite soetamise kulud. Seega on

kaebaja sooviks saada täiendavalt toimetulekutoetust ulatuses, milles tema eluasemega seotud

kohustusi ega täitemenetlusi kulusid toimetulekutoetuse määramisel ei arvestatud.

Lähtuvalt kaebuse eesmärgist ja asjaolust, et kaebaja taotluse osas on antud kehtiv haldusakt,

tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja soovib Põhja-Tallinna Valitsuse 09.12.2025

otsuse nr 25282037800 osalist tühistamist (st osas, milles ei võetud arvesse tema

täitemenetluse kulusid ja suuremaid eluasemekulusid), Tallinna linna kohustamist vaadata

kaebaja 07.12.2025 toimetulekutoetuse taotlus ja 17.11.2025 sissetulekust sõltuva toetuse

taotlus (ravimite kompenseerimine) uuesti läbi.

7. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Tegemist on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ning see näeb ette

võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, st

kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt

põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul

täidetud.

8. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toimetulekutoetuse

eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi

vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid

esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust makstakse piiratud avalike ressursside

arvelt, seetõttu peab toetuse väljamaksmine olema põhjendatud. Toimetulekutoetust on õigus

saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6

sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud

toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri

üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks

riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest

toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste

rahuldamiseks. 2025. riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2 sätestab, et üksi elava isiku või esimese

perekonna liikme toimetulekupiiriks on 200 eurot kalendrikuus.

9. Toimetulekutoetuse määramisel arvesse minevad eluasemekulud on sätestatud SHS § 133

lg-s 5. Viidatud sätte kohaselt võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, arvestades ka

2(5)

SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud

eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, järgmised jooksval kuul

tasumisele kuuluvad eluasemekulud: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga

seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4) veevarustuse ja

reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või

kütuse maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) elektrienergia

tarbimisega seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu, mille arvestamise

aluseks on kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu; 11) olmejäätmete veo

tasu. SHS § 133 lg 5 sätestab eluasemekuludena arvestatavad kulud ammendava loeteluna.

10. Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks SHS § 133 lg-s 5

nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse

äraelamise. Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord

aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued piirmäära (SHS § 133 lg 6). Tallinna linnas

eluaseme normkulude piirmäärad kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määrusega nr

32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ (määrus nr

32). Eeltoodud sätetest tulenevalt tuli vastustajal kaebajale toimetukutoetuse määramisel

arvutada toetuse suurus etteantud metoodika kohaselt, tehes enne kindlaks nende kulude

suurus, mida saab ja tuleb kehtiva õiguse kohaselt arvesse võtta. Sealjuures tuli vastustajal

kontrollida kulude vastavust õigusaktidest tulenevatele tingimustele.

11. Praeguses haldusasjas soovib kaebaja saada täiendavalt toimetulekutoetust ulatuses, milles

tema eluasemega seotud kohustusi (üür ja varasem üürivõlgnevus) ega täitemenetlusi kulusid

toimetulekutoetuse määramisel ei arvestatud. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja talle

toimetulekutoetuse määramisel täiendavalt arvesse võtta tema eluasemega seotud kohustusi

(üür 350 eurot, eelnev üüri võlgnevus 118,675 eurot – st X 2025. a novembrikuu üüriarve nr

06122025 (dtl 43)) ning täitemenetlustega seotud kulusid kokku 1345,15 eurot.

Kohtule arusaadavalt ei vaidlusta kaebaja 09.12.2025 otsust muude arvesse võetud

eluasemekulude osas. SHS § 133 lg 7 sätestab, et eluasemekulude tasumisel varem tekkinud

võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate

eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt. Viidatud sättest

tulenevalt ei kuulu seega kaebaja varasemad üürivõlgnevused toimetulekutoetuse arvestusse

ning vastustaja on jätnud kaebaja üürivõlgnevuse õiguspäraselt toimetulekutoetuse määramisel

arvestamata.

12. Kohus märgib ka, et kaebajaga seotud varasemates haldusasjades on tuvastatud ja kohtud

asunud seisukohale, et X on kaebajaga seotud isik (kaebaja on täisosanik) ning kaebajaga

seotud äriühingu esitatud üüriarve kajastab näilikku ja seega tühist tehingut tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 89 lg-te 1 ja 2 järgi, mistõttu on vastustaja jätnud üüriarve põhjendatult

arvestamata, olenemata sellest, kas SHS § 133 lg-s 8 sätestatud välistus on selles asjas

kohaldatav või mitte (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2024 otsus nr X-XX-XXXX, p-d

11 ja 13; Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2025 määrus nr X-XX-XXXX, p 11). Arvestades, et

kaebaja esitas ka koos 2025. a detsembrikuu taotlusega X arve, on need seisukohad

kohaldatavad ka siinses asjas, mistõttu jättis vastustaja kaebaja üürikohustuse eluasemekulude

hulka arvestamata õiguspäraselt.

13. Seonduvalt kaebaja täitemenetluse kulude arvestamisega eluasemekuludena märgib kohus,

et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete

eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis,

täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud

summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

Kohtule ei nähtu kaebaja esitatud pangakontode väljavõtetest, et kaebajalt oleks

toimetulekutaotluse taotlemisele eelnenud kuul täitemenetluses kinni peetud summasid

täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt. Sealjuures on kaebaja esitatud

toimetulekutoetuse taotluse kohaselt tema toetuse taotlemisel eelnenud kuu sissetulekuks 0

eurot, mistõttu ei saanud vastustaja teha täitemenetlusega seotud osas SHS § 133 lg 1 alusel

3(5)

mahaarvamisi. Kehivast õigusest ega kohtupraktikast ei tulene, et linn peaks kaebaja võlgadega

seotud kulusid kompenseerima sotsiaaltoetuste arvelt.

14. Kohus leiab, et kaebaja riive intensiivsust saab käesoleva kaebuse asjaolusid arvestades

hinnata selle järgi, kas kaebaja oleks olnud õigustatud saama toimetulekutoetust suuremas

summas kui talle määrati. Ehkki toimetulekutoetuse määramisega seotud vaidluse puhul võib

eeldada riive intensiivsust, on kohus seisukohal, et praegusel juhul saab kaebaja õiguste riive

intensiivsust pidada väheseks järgmise põhjendusega.

Kaebajale määrati detsembrikuu eest toimetulekutoetus. Seega ei ole kaebajat jäetud abita, vaid

kaebaja eesmärgiks on saada suurem toetuse summa, mistõttu kaebaja vaidlustab

toimetulekutoetuse suurust osas, milles ei võetud arvesse tema võlgu ja väidetavalt suuremaid

eluasemekulusid.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et linn kompenseeriks talle võlgnevustega seotud

kulusid sotsiaaltoetuste arvelt, kuivõrd toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad kulud

on loetletud seaduses ning võlgnevusi eluasemekuludena ei arvestata. Sotsiaaltoetused on

piiratud avalik ressurss, mida tuleb jaotada konservatiivselt hädavajalikel juhtumitel, mitte

inimese hea elujärje säilitamiseks, sest vastasel korral ei jaguks vahendeid inimestele, kes abi

tõepoolest vältimatult vajavad ega ole võimelised kiiresti oma majanduslikku olukorda

parandama.

Vastustaja on kaebajale toetuse määranud ja teinud seda kohtu hinnangul õiguspäraselt, sh

arvestanud toetuse taotluse läbivaatamisel kaebaja eluasemekulusid õigesti ning arvutanud

toetuse vastavalt arvesse võetavatele kuludele ja kehtivale korrale õiguspäraselt.

Sellest tulenevalt nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja poolt esitatud

toimetulekutoetuse arvestamise aluseks olevaid reaalseid kulusid arvestades ei oleks vastustaja

saanud toimetulekutoetuse suuruse määramisel teha kaebuses vaidlustatud otsusest erinevat

otsust. Seetõttu on kohus seisukohal, et toimetulekutoetust puudutavas osas tuleb kaebus

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

15. Kaebaja soovib vastustaja kohustamist määrama ja tasuma kaebajale sissetulekust sõltuva

toetuse (ravimihüvitist). Kaebuse asjaolude kohaselt esitas kaebaja ravimite kompensatsiooni

avalduse 17.11.2025 kirjas, millele vastustaja vastas 18.11.2025 kirjaga. Viidatud vastuses

selgitas vastustaja, et „toetust saab taotleda eelneval ning jooksval kuul tehtud põhjendatud

kulude kompenseerimiseks maksimaalselt üks kord kuus ja minimaalne kulu taotluse kohta on

10 eurot. Seega jaanuaris 2026 saate taotleda toetust detsembris 2025 ja jaanuaris 2026

tehtud kulude eest“, lisades kirjale veebilehe aadressi toetuste taotlemise tingimuste kohta.

16. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja on halduskohtule

varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu

menetluses. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja 04.12.2025 Tallinna Halduskohtule

kaebuse, milles soovis mh Tallinna linna kohustamist vaatama läbi kaebaja 17.11.2025

sissetulekust sõltuva toetuse taotlust (ravimite kompenseerimine). Haldusasi on registreeritud

numbriga X-XX-XXXX.

Tallinna Halduskohus võttis 11.12.2025 määrusega kaebuse menetlusse. Käesolevas asjas ei

ole menetlusosalised teatanud, et kaebaja oleks esitanud uusi ravimikompensatsiooni avaldusi.

Sealjuures on ka kaebaja viidanud novembrikuus ravimite kompensatsioonist ilmajäämisele

(„Kaebajale ei tasutud ka novembris ravimite kompensatsiooni kuigi kaebajale oli varasemalt

need ravimite kulud arvestatud…“, dtl 4). Seetõttu tuleb ravimikompensatsiooni puudutavas

osas kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba

esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses

(haldusasi nr X-XX-XXXX).

17. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus tervikuna tagastamisele.

4(5)

18. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus menetluse peatamise taotlust

lahendada ning kohus jätab taotluse rahuldamata.

19. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime, kaebajaga seotud äriühingu nime

(X) ja temaga seotud haldusasjade numbrid (X-XX-XXXX, X-XX-XXXX, X-XX-XXXX)

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

kohtunik

5(5)