3-25-4578/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja nimi, temaga seotud äriühingu nimi ja G.P (kaebaja) esitas 07.12.2025 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse toimetulekutoetuse
Legislator headnote
AI generated3-25-4578/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja nimi, temaga seotud äriühingu nimi ja G.P (kaebaja) esitas 07.12.2025 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse toimetulekutoetuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tristan Ploom
Määruse tegemise aeg ja koht
22.12.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-4578
Haldusasi
G.P kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 09.12.2025 otsuse nr
25282037800 osaliseks tühistamiseks, Tallinna linna
kohustamiseks
vaadata
kaebaja
07.12.2025
toimetulekutoetuse taotlus ja 17.11.2025 sissetulekust
sõltuva toetuse taotlus (ravimite kompenseerimine) uuesti
läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – G.P
Vastustaja – Tallinna linn
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, menetluse peatamise taotluse
lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebaja menetluse peatamise taotlus rahuldamata.
2. Tagastada kaebus.
3. Kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja nimi, temaga seotud äriühingu nimi ja
temaga seotud teiste haldusasjade numbrid tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse punkti 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva
jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,
§ 98 lg 2, § 203 lg 1 § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. G.P (kaebaja) esitas 07.12.2025 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse toimetulekutoetuse
saamiseks 2025. a detsembrikuu eest (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel, dtl, 38–39).
Kaebaja palus taotluses arvestada tema eluasemekulusid, sh kommunaalkulusid 93,69 eurot,
üüri 350 eurot, elektrikulu 43,97 eurot ning kohtutäituri poolt kinnipeetud summaga ja
võlgadega.
2. Põhja-Tallinna Valitsuse (Tallinna linn) 09.12.2025 otsusega nr 25282037800 määrati
kaebajale toimetulekutoetus 337,66 eurot (dtl 13–14). Otsuse tegemisel arvestas Tallinna linn,
et kaebaja eluruumi üldpind on 33,6 m2. Samuti arvestas Tallinna linn kaebaja elukuludeks
43,97 eurot, korterelamu haldamise kulu 30,24 eurot, olmejäätmete veo kuluna 2,35 eurot,
soojusenergia kuluna 55,44 eurot, vee soojendamise kuluna 5,40 eurot ning veevarustuse ja
reovee ärajuhtimise kuluna 0,26 eurot. Kokku arvestas Tallinna linn kaebaja eluaseme
normkuluna 137,66 eurot. Otsuse tegemisel lähtus Tallinna linn ka asjaolust, et kaebajal
sissetulekud puuduvad.
3. Kaebaja esitas 14.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib Tallinna linna
kohustamist kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja tegema kaebaja toimetulekutoetuse
taotluses osas uus otsus, milles linn arvestaks kaebaja eluasemekuludena ka kaebaja kohustusi
seoses eluasemega (üür 350 eurot, eelnev üüri võlgnevus 118,675 eurot) ning täitemenetlustega
seotud kulusid kokku 1345,15 eurot. Samuti soovib kaebaja sissetulekust sõltuva toetuse
määramist (ravimi kompensatsioon), mille Tallinna linn 2025. a novembrikuus kaebajale ei
tasunud.
4. Tallinna Halduskohus palus 15.12.2025 kohtunõudega Tallinna linnal esitada
haldusmenetluse dokumendid ning täpsustada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid.
5. Tallinna linn (vastustaja) esitas 17.12.2025 vastuse kohtunõudele koos haldusmenetluse
dokumentidega.
KOHTU PÕHJENDUSED
6. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse
eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle
lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest.
Kaebaja on kaebuses avaldanud soovi tunnistada õigusvastaseks Põhja-Tallinna Valitsuse
09.12.2025 otsuse nr 25282037800 osas, milles see ei arvestanud kõiki kaebaja deklareeritud
kulusid eluasemekulude hulka, ning linna kohustamist arvestama kõik kaebaja deklareeritud
kulud eluasemekuludena ja tasuma kaebajale täiendava toimetulekutoetusena kõik tema
deklareeritud kulud.
Samuti palub kaebaja määrata talle tema poolt esitatud ravimite soetamise kulud. Seega on
kaebaja sooviks saada täiendavalt toimetulekutoetust ulatuses, milles tema eluasemega seotud
kohustusi ega täitemenetlusi kulusid toimetulekutoetuse määramisel ei arvestatud.
Lähtuvalt kaebuse eesmärgist ja asjaolust, et kaebaja taotluse osas on antud kehtiv haldusakt,
tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja soovib Põhja-Tallinna Valitsuse 09.12.2025
otsuse nr 25282037800 osalist tühistamist (st osas, milles ei võetud arvesse tema
täitemenetluse kulusid ja suuremaid eluasemekulusid), Tallinna linna kohustamist vaadata
kaebaja 07.12.2025 toimetulekutoetuse taotlus ja 17.11.2025 sissetulekust sõltuva toetuse
taotlus (ravimite kompenseerimine) uuesti läbi.
7. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava
õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine
ebatõenäoline. Tegemist on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ning see näeb ette
võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, st
kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt
põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul
täidetud.
8. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toimetulekutoetuse
eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi
vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid
esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust makstakse piiratud avalike ressursside
arvelt, seetõttu peab toetuse väljamaksmine olema põhjendatud. Toimetulekutoetust on õigus
saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6
sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud
toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri
üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks
riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest
toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste
rahuldamiseks. 2025. riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2 sätestab, et üksi elava isiku või esimese
perekonna liikme toimetulekupiiriks on 200 eurot kalendrikuus.
9. Toimetulekutoetuse määramisel arvesse minevad eluasemekulud on sätestatud SHS § 133
lg-s 5. Viidatud sätte kohaselt võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, arvestades ka
2(5)
SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud
eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, järgmised jooksval kuul
tasumisele kuuluvad eluasemekulud: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga
seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4) veevarustuse ja
reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või
kütuse maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) elektrienergia
tarbimisega seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu, mille arvestamise
aluseks on kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu; 11) olmejäätmete veo
tasu. SHS § 133 lg 5 sätestab eluasemekuludena arvestatavad kulud ammendava loeteluna.
10. Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks SHS § 133 lg-s 5
nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse
äraelamise. Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord
aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued piirmäära (SHS § 133 lg 6). Tallinna linnas
eluaseme normkulude piirmäärad kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määrusega nr
32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ (määrus nr
32). Eeltoodud sätetest tulenevalt tuli vastustajal kaebajale toimetukutoetuse määramisel
arvutada toetuse suurus etteantud metoodika kohaselt, tehes enne kindlaks nende kulude
suurus, mida saab ja tuleb kehtiva õiguse kohaselt arvesse võtta. Sealjuures tuli vastustajal
kontrollida kulude vastavust õigusaktidest tulenevatele tingimustele.
11. Praeguses haldusasjas soovib kaebaja saada täiendavalt toimetulekutoetust ulatuses, milles
tema eluasemega seotud kohustusi (üür ja varasem üürivõlgnevus) ega täitemenetlusi kulusid
toimetulekutoetuse määramisel ei arvestatud. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja talle
toimetulekutoetuse määramisel täiendavalt arvesse võtta tema eluasemega seotud kohustusi
(üür 350 eurot, eelnev üüri võlgnevus 118,675 eurot – st X 2025. a novembrikuu üüriarve nr
06122025 (dtl 43)) ning täitemenetlustega seotud kulusid kokku 1345,15 eurot.
Kohtule arusaadavalt ei vaidlusta kaebaja 09.12.2025 otsust muude arvesse võetud
eluasemekulude osas. SHS § 133 lg 7 sätestab, et eluasemekulude tasumisel varem tekkinud
võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate
eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt. Viidatud sättest
tulenevalt ei kuulu seega kaebaja varasemad üürivõlgnevused toimetulekutoetuse arvestusse
ning vastustaja on jätnud kaebaja üürivõlgnevuse õiguspäraselt toimetulekutoetuse määramisel
arvestamata.
12. Kohus märgib ka, et kaebajaga seotud varasemates haldusasjades on tuvastatud ja kohtud
asunud seisukohale, et X on kaebajaga seotud isik (kaebaja on täisosanik) ning kaebajaga
seotud äriühingu esitatud üüriarve kajastab näilikku ja seega tühist tehingut tsiviilseadustiku
üldosa seaduse § 89 lg-te 1 ja 2 järgi, mistõttu on vastustaja jätnud üüriarve põhjendatult
arvestamata, olenemata sellest, kas SHS § 133 lg-s 8 sätestatud välistus on selles asjas
kohaldatav või mitte (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2024 otsus nr X-XX-XXXX, p-d
11 ja 13; Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2025 määrus nr X-XX-XXXX, p 11). Arvestades, et
kaebaja esitas ka koos 2025. a detsembrikuu taotlusega X arve, on need seisukohad
kohaldatavad ka siinses asjas, mistõttu jättis vastustaja kaebaja üürikohustuse eluasemekulude
hulka arvestamata õiguspäraselt.
13. Seonduvalt kaebaja täitemenetluse kulude arvestamisega eluasemekuludena märgib kohus,
et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete
eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis,
täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud
summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.
Kohtule ei nähtu kaebaja esitatud pangakontode väljavõtetest, et kaebajalt oleks
toimetulekutaotluse taotlemisele eelnenud kuul täitemenetluses kinni peetud summasid
täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt. Sealjuures on kaebaja esitatud
toimetulekutoetuse taotluse kohaselt tema toetuse taotlemisel eelnenud kuu sissetulekuks 0
eurot, mistõttu ei saanud vastustaja teha täitemenetlusega seotud osas SHS § 133 lg 1 alusel
3(5)
mahaarvamisi. Kehivast õigusest ega kohtupraktikast ei tulene, et linn peaks kaebaja võlgadega
seotud kulusid kompenseerima sotsiaaltoetuste arvelt.
14. Kohus leiab, et kaebaja riive intensiivsust saab käesoleva kaebuse asjaolusid arvestades
hinnata selle järgi, kas kaebaja oleks olnud õigustatud saama toimetulekutoetust suuremas
summas kui talle määrati. Ehkki toimetulekutoetuse määramisega seotud vaidluse puhul võib
eeldada riive intensiivsust, on kohus seisukohal, et praegusel juhul saab kaebaja õiguste riive
intensiivsust pidada väheseks järgmise põhjendusega.
Kaebajale määrati detsembrikuu eest toimetulekutoetus. Seega ei ole kaebajat jäetud abita, vaid
kaebaja eesmärgiks on saada suurem toetuse summa, mistõttu kaebaja vaidlustab
toimetulekutoetuse suurust osas, milles ei võetud arvesse tema võlgu ja väidetavalt suuremaid
eluasemekulusid.
Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et linn kompenseeriks talle võlgnevustega seotud
kulusid sotsiaaltoetuste arvelt, kuivõrd toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad kulud
on loetletud seaduses ning võlgnevusi eluasemekuludena ei arvestata. Sotsiaaltoetused on
piiratud avalik ressurss, mida tuleb jaotada konservatiivselt hädavajalikel juhtumitel, mitte
inimese hea elujärje säilitamiseks, sest vastasel korral ei jaguks vahendeid inimestele, kes abi
tõepoolest vältimatult vajavad ega ole võimelised kiiresti oma majanduslikku olukorda
parandama.
Vastustaja on kaebajale toetuse määranud ja teinud seda kohtu hinnangul õiguspäraselt, sh
arvestanud toetuse taotluse läbivaatamisel kaebaja eluasemekulusid õigesti ning arvutanud
toetuse vastavalt arvesse võetavatele kuludele ja kehtivale korrale õiguspäraselt.
Sellest tulenevalt nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja poolt esitatud
toimetulekutoetuse arvestamise aluseks olevaid reaalseid kulusid arvestades ei oleks vastustaja
saanud toimetulekutoetuse suuruse määramisel teha kaebuses vaidlustatud otsusest erinevat
otsust. Seetõttu on kohus seisukohal, et toimetulekutoetust puudutavas osas tuleb kaebus
tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
15. Kaebaja soovib vastustaja kohustamist määrama ja tasuma kaebajale sissetulekust sõltuva
toetuse (ravimihüvitist). Kaebuse asjaolude kohaselt esitas kaebaja ravimite kompensatsiooni
avalduse 17.11.2025 kirjas, millele vastustaja vastas 18.11.2025 kirjaga. Viidatud vastuses
selgitas vastustaja, et „toetust saab taotleda eelneval ning jooksval kuul tehtud põhjendatud
kulude kompenseerimiseks maksimaalselt üks kord kuus ja minimaalne kulu taotluse kohta on
10 eurot. Seega jaanuaris 2026 saate taotleda toetust detsembris 2025 ja jaanuaris 2026
tehtud kulude eest“, lisades kirjale veebilehe aadressi toetuste taotlemise tingimuste kohta.
16. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja on halduskohtule
varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu
menetluses. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja 04.12.2025 Tallinna Halduskohtule
kaebuse, milles soovis mh Tallinna linna kohustamist vaatama läbi kaebaja 17.11.2025
sissetulekust sõltuva toetuse taotlust (ravimite kompenseerimine). Haldusasi on registreeritud
numbriga X-XX-XXXX.
Tallinna Halduskohus võttis 11.12.2025 määrusega kaebuse menetlusse. Käesolevas asjas ei
ole menetlusosalised teatanud, et kaebaja oleks esitanud uusi ravimikompensatsiooni avaldusi.
Sealjuures on ka kaebaja viidanud novembrikuus ravimite kompensatsioonist ilmajäämisele
(„Kaebajale ei tasutud ka novembris ravimite kompensatsiooni kuigi kaebajale oli varasemalt
need ravimite kulud arvestatud…“, dtl 4). Seetõttu tuleb ravimikompensatsiooni puudutavas
osas kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba
esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses
(haldusasi nr X-XX-XXXX).
17. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus tervikuna tagastamisele.
4(5)
18. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus menetluse peatamise taotlust
lahendada ning kohus jätab taotluse rahuldamata.
19. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime, kaebajaga seotud äriühingu nime
(X) ja temaga seotud haldusasjade numbrid (X-XX-XXXX, X-XX-XXXX, X-XX-XXXX)
tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tristan Ploom
kohtunik
5(5)