3-25-2133/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-2133

Kohtuasi

X-i kaebus seoses Tartu Vanglas meditsiinilise abi

osutamisega

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Kaebaja – X

Vastustaja (eelduslik) – Tartu Vangla

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-25-2133 menetlus.

3. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

4. Jätta X-i 20. detsembri 2025. a taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1–4

peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 20. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis

seondus Tartu Vanglas meditsiinilise abi osutamisega. Kaebaja heitis kaebuses Viljandi Haiglale ette, et

teda on jäetud vajaliku arstiabita, tema raviskeemi on ebakorrektselt muudetud ning ta on pidanud

kannatama valusid (sh võõrutusvaevusi). Kaebaja viitas enda kahele kahju hüvitamise nõudele (nr 2-

25/2-2/4653 ja nr 2-25/2-2/4689), mille ta esitas vangla kaudu Viljandi Haiglale, ning märkis, et jääb

nende juurde. Kohus registreeris selle kaebuse haldusasjana nr 3-25-1495.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas SA Viljandi Haigla 23. mail 2025 kohtule (haldusasja nr 3-25-1495

raames) kaebaja viidatud kahjunõuded, kaebaja täiendavad kahjunõuded ning neile SA Viljandi Haigla

3-25-2133

poolt 16. mail 2025 antud ühise vastuse nr 14-1/1319-1. Samuti esitati kaebaja tervisekaardi väljavõte

ning kaebaja täiendavad pöördumised ning neile antud vastused.

3. Kohus jättis 29. mai 2025. a määrusega haldusasjas nr 3-25-1495 X-i kaebuse käiguta ning määras

tähtaja selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus tagastas 17. juuni 2025. a määrusega HKMS §

121 lg 1 p 2 alusel kaebuse haldusasjas nr 3-25-1495, sest kaebaja jättis kaebuses esinevad puudused

kohtu antud tähtajal kõrvaldamata ning esialgse kaebuse pinnalt ei olnud kaebuse menetlemine

võimalik. Määrus jõustus 3. juulil 2025.

4. X esitas 28. juunil 2025, 4. juulil 2025 ja 16. juulil 2025 kohtule avaldused, milles vabandas, et jättis

kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata, ning taotles, et kohus võtaks kaebuse taas menetlusse.

Kaebaja märkis, et ta jääb haldusasjas nr 3-25-1495 esitatud kaebuse taotluste juurde ning ühtlasi

täpsustas kaebust. Kuna halduskohus oli haldusasja nr 3-25-1495 juba menetlust lõpetava määrusega

(kaebuse tagastamine) lahendanud, registreeris kohus kaebaja 28. juuni 2025. a avalduse ning selle

täiendused uue haldusasjana nr 3-25-2133.

5. Kohus selgitas kaebajale 16. juuli 2025. a määruses vajadust kõrvaldada kaebuse puudused ning jättis

kaebuse haldusasjas nr 3-25-2133 puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kaebaja esitas vastuseks käiguta

jätmise määrusele 18. juulil 2025 kolm avaldust, milles täpsustas kahju hüvitamise nõude aluseid ja

ulatust, taotles menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks.

6. Kohus jättis 24. juuli 2025. a määrusega riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-le 5 tuginedes X-i riigi

õigusabi taotluse rahuldamata ning kaebuse uuesti käiguta. Kohus selgitas kaebajale, et kuna ta on

mööda lasknud tähtaja, mille jooksul esialgses kaebuses olnud puudusi kõrvaldada, on nüüdseks

möödunud ka SA Viljandi Haigla 16. mai 2025. a vastuse nr 14-1/1319-1 (kaebaja kahjunõuete

lahendamine) tegemisest riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevane tähtaeg.

Kohtu esmase hinnangu kohaselt on 28. juunil 2025 uus kaebus esitatud seega tähtaega ületades ning

kaebajal tuleb kohtule esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles oleks ära toodud tähtaja

möödalaskmise põhjused. Kaebajal tuli kaebuse puudus kõrvaldada seitsme päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Kaebaja sai määruse kätte 25. juulil 2025, mistõttu tuli kaebuse puudus

kõrvaldada hiljemalt 1. augustil 2025. Riigi õigusabi mitteandmist puudutavas osas jõustus määrus 12.

augustil 2025.

7. Kaebaja esitas 27. juulil 2025 kohtule taotluse, milles märkis, et soovib menetluse lõpetamist.

Kaebaja leidis taotluses, et tal on kergem alustada menetlust algusest ning ta on seda juba teinud ning ei

soovi praegust asja uue haldusasjaga siduda.

8. Kohus tegi 12. augustil 2025 määruse, millega tagastas X-i kaebuse haldusasjas nr 3-25-2133

(resolutsiooni p 2) ning jättis taotlused menetluse lõpetamiseks ning menetlusabi saamiseks riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Tartu Ringkonnakohus rahuldas

24. novembri 2025. a määrusega kaebaja määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 12. augusti 2025.

a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 ning saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks.

Ringkonnakohus märkis määruses, et halduskohus oleks pidanud haldusasja menetluse lõpetama HKMS

§ 124 lg 2 ja 152 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus esitati tähtaega rikkudes. Samuti juhiti halduskohtu

tähelepanu sellele, et saades kaebajalt 27. juulil 2025 menetluse lõpetamise avalduse, oleks halduskohtul

tulnud selgitada kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi. Muu hulgas tulnuks halduskohtul lahendada

ka menetluse lõpetamise avaldus.

9. Halduskohus edastas 24. novembril 2025 kaebajale kirja, milles selgitas menetluse lõpetamise

tagajärgi. Samuti selgitas kohus kaebajale, et kui ta ei jää oma menetluse lõpetamise avalduse juurde,

siis tuleb tal esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus.

10. Kaebaja teatas 26. novembril 2025 kohtule, et ta soovib menetluse jätkamist. Kaebaja selgitas, et ta

ei suutnud kaebetähtajast kinni pidada, sest tema elus oli vaimselt väga raske periood ja ta ei suutnud

eluliste asjadega tegeleda. Tal on diagnoositud depressioon koos ärevusega ning raske uimastisõltuvus.

Seetõttu jäi tal jõust puudu ning ta unustas eluliste asjadega tegelemise.

3-25-2133

11. Kaebaja esitas 20. detsembril 2025 taotluse, milles palub määrata talle riigi õigusabi ning selgitab, et

saadab kohtule ka oma rahalise seisu kohta konto väljavõtte.

KOHTU SEISUKOHT

12. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme.

Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest

(HKMS § 2 lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja soovib käesolevas asjas pöörduda uuesti kohtu poole sama

kaebusega, mille ta esitas haldusasjas nr 3-25-1495. Kaebaja soovib esitada hüvitamiskaebust

(HKMS § 37 lg 2 p 4), mis seondub kohtueelses menetluses esitatud kahjunõuetega nr 2-25/2-

2/4653 ja nr 2-25/2-2/4689. Ta nõuab mittevaralise kahju hüvitist (2500 eurot tervise

kahjustamise ja 2500 eurot väärikuse alandamise eest) põhjusel, et teda jäeti vajaliku arstiabita,

tema raviskeemi muudeti ebakorrektselt ning ta on pidanud kannatama valusid (sh

võõrutusvaevusi).

13. Kohus leiab, et käesoleva asja menetlus tuleb lõpetada järgmistel põhjustel.

13.1. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotlused (s.o kahjunõuded nr 2-25/2-2/4653 ja nr

2-25/2-2/4689) esmalt kohtueelses menetluses. Viidatud kahjunõuete osas tegi SA Viljandi

Haigla 16. mail 2025 otsuse nr 14-1/1319-1.

RVastS § 18 lg-st 2 tuleneb, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisel võib kannatanu

30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kuigi kohtule ei ole

teada täpne kuupäev, millal kaebaja sai kätte SA Viljandi Haigla 16. mail 2025 otsuse nr

14-1/1319-1, siis arvestades, et kaebaja esitas asjas nr 3-25-1495 kaebuse 20. mail 2025, pidi ta

hiljemalt sellel kuupäeval olema otsuse kätte saanud. Kui lugeda otsuse kättesaamise ajaks 20.

mai 2025, oleks tulnud kaebus esitada hiljemalt 19. juunil 2025. Seega on kaebaja 28. juunil

2025 kohtule kaebust esitades igal juhul ületanud kaebetähtaja.

13.2. HKMS § 38 lg 5 sätestab, et kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist,

esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused.

HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel

võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivset võimet asjadest aru saada ja oma käitumist

õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohus on leidnud, et küllaldane põhjus tähtaja

ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese

eksimus protsessitoimingutes, kuid tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole

olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad.

Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku

küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest.

Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises

korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-

57-02, p 19).

13.3. Kaebaja on kaebetähtaja ületamise põhjuseid selgitanud 26. novembri 2025. a

menetlusdokumendis (dtl 42). Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul mõjuvat põhjust

kaebaja hüvitamiskaebuse osas kaebetähtaja ennistamiseks (HKMS § 71 lg 1). Kaebuse

3-25-2133

esitamine kohtuasjas nr 3-25-1495 näitab, et kaebajal ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid

takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks.

Kuigi kaebaja viitab, et ta ei saanud asjas nr 3-25-1495 kaebuse puuduseid tähtaegselt

kõrvaldada enda terviseseisundi tõttu (s.o vaimselt väga raske periood, depressioon ning

ärevuse ja uimastisõltuvuse olemasolu), on kaebaja samas viidanud ka sellele, et unustas

puudused kõrvaldada hajameelsuse tõttu (dtl 1). Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et

haldusasjas nr 3-25-2480 esitatud kaebuses tunnistab kaebaja, et ta ei jõudnud puudusi esimesel

korral tähtaegselt kõrvaldada ja tal pole piisavalt mõjuvat põhjust, miks ta seda ei teinud.

Kohus tagastas kaebuse haldusasjas nr 3-25-2480 17. detsembri 2025. a määrusega HKMS §

121 lg 1 p 3 alusel (kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega

samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses).

Kuigi SA Viljandi Haigla 16. mai 2025 otsusel nr 14-1/1319-1 puudub vaidlustamisviide, ei

saanud see praegusel juhul olla kaebetähtaja ületamise põhjuseks ning kaebaja ei ole sellele ka

tuginenud. Olenemata vaidlustamisviite puudumisest esitas kaebaja haldusasjas nr 3-25-1495

kaebuse tähtaegselt, kuid jättis selles esinevad puudused kõrvaldamata. Kaebaja ei saanud

eeldada, et pärast otsuse nr 14-1/1319-1 kättesaamist saab ta kohtus samasisulist vaidlust

algatada ilma ajaliste piiranguteta korduvalt.

13.4. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtu hinnangul käesolevas asjas mõjuvad põhjused

kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

14. HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse,

kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 3

näeb ette, et kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse

võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kohus on kaebajale 24. novembri

2025. a kirjas menetluse lõpetamise tagajärgi selgitanud. Eeltoodut arvestades lõpetab kohus

käesoleva haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

15. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal

alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

16. Kohus märgib, et menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja

taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

17. Kaebaja 20. detsembril 2025 esitatud riigi õigusabi taotlus on korduv taotlus HKMS § 55 lg

3 tähenduses ning tuleb sel alusel jätta läbi vaatamata. Kohus on juba lahendanud kaebaja riigi

õigusabi taotluse 24. juuli 2025. a määrusega ning jätnud selle rahuldamata. Kohtu hinnangul

pole ilmnenud asjaolusid, mis tingiksid riigi õigusabi taotluse lahendamise osas varasemast

erineva seisukoha. Sel põhjusel puudub ka kaebajal vajadus esitada täiendavalt enda konto

väljavõtet. Kohus märgib siinkohal, et vajadusel saanuks kohus ka ise kaebaja vanglasisest

kontoseisu andmebaasist kontrollida.

18. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg

3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik