3-25-4456/7 · Riigikohtu erikogu

R I I G I K O H U S

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-25-4456 Määruse kuupäev

22. detsember 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Oliver Kask, Hannes Kiris, Paavo Randma ja Nele Siitam Kohtuasi Artūrs Sprincise riigi õigusabi taotlus Menetluse alus Riigikohtus Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2025. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

1. Tühistada Harju Maakohtu 1. detsembri 2025. a määrus asjas nr 1-24-2635.

2. Saata Artūrs Sprincise riigi õigusabi taotlus lahendamiseks Harju Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus tunnistas 15. augusti 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-2635 Läti kodaniku Artūrs Sprincise lühimenetluses süüdi karistusseadustiku § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõistis talle liitkaristuseks kolm aastat ja üheksa kuud vangistust. Kohtuotsus on jõustunud ja isik kannab vangistust Tallinna Vanglas.

2. 27. novembril 2025 esitas A. Sprincis Harju Maakohtule avalduse, milles taotles riigi õigusabi. Ta selgitas, et soovib vabastamist karistuse kandmisest koos kohustusega lahkuda Eesti Vabariigist Läti Vabariiki, kuid vaatamata tema korduvatele pöördumistele ei esita vangla sellesisulist taotlust kohtule.

3. Harju Maakohus leidis, et selles asjas kuulub riigi õigusabi andmise otsustamine halduskohtu pädevusse, ja edastas 1. detsembril 2025 A. Sprincise taotluse kirjaga Tallinna Halduskohtule.

4. Tallinna Halduskohus keeldus 2. detsembri 2025. a määrusega A. Sprincise taotluse menetlusse võtmisest ja edastas asja materjalid Riigikohtule, et määrata riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädev kohus. Halduskohtu hinnangul soovib avaldaja kohustada vanglat esitama maakohtu täitmiskohtunikule taotlust vabastada teda edasisest karistuse kandmisest. Sellise kohustamisnõude läbivaatamine on maakohtu pädevuses. Seetõttu on maakohtu pädevuses ka A. Sprincise riigi õigusabi taotluse lahendamine. ERIKOGU SEISUKOHT

5. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebaja tahab riigi õigusabi kohustamisnõude esitamiseks, et kohustada vanglat esitama kriminaalmenetluse seadustiku § 4241 lg 1 alusel maakohtu täitmiskohtunikule taotlus kaebaja edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks. Sellise nõude läbivaatamiseks on pädev maakohus (vt RKEK 10.08.2023, 3-23-1188/11, p-d 4–7).

3-25-4456

2(2)

6. Riigi õigusabi seaduse §-st 10 tuleneb üldine põhimõte, mille kohaselt esitatakse riigi õigusabi taotlus kohtule, kes menetleb asja, milles riigi õigusabi taotletakse, või kelle pädevuses oleks sellise asja menetlemine (RKEK 12.03.2020, 3-20-17/11, p 9). Sellest lähtudes on A. Sprincise riigi õigusabi taotlust pädev läbi vaatama Harju Maakohus.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 3 kohaselt määrab Riigikohus vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §‑s 711 sätestatud korras. TsMS § 711 lg 3 näeb ette, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule.

8. Harju Maakohus edastas A. Princise taotluse 1. detsembril 2025 kirjaga Tallinna Halduskohtule. Maakohtu kirjast nähtuvad nii sisulised menetlusotsustused (jätta taotlus läbi vaatamata ja edastada see halduskohtule), nende otsustuste põhjendused (väljasaatmisega seotud toimingute lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse) kui ka asjaolu, et menetlusotsustused on teinud kohtunik. Sisult kohtumääruse tunnustele vastav dokument on materiaalses mõttes kohtumäärus. Praegusel juhul vastab kõnealune kiri kohtumääruse tunnustele ja erikogu käsitab seda määrusena.

9. Juhindudes TsMS § 711 lg-st 3, tühistab erikogu Harju Maakohtu 1. detsembri 2025. a määruse asjas nr 1-24-2635 ja saadab A. Sprincise riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Harju Maakohtule. (allkirjastatud digitaalselt)